2.Välja mõista XXXXlt XXXX kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 1435,20 eurot.
Edasikaebamise kord
2-15-13404
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.XXXX (hageja) esitas 09.09.2015 Harju Maakohtule hagi XXXX (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 1910,58 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sai hageja omandis olev korter 22.08.2014 olulisi veekahjustusi seoses kostja korteri koosseisu kuuluvale rõdule kogunenud vihmavee valgumise tõttu hageja korterisse. Korteriühistu (KÜ) XXXX juhatus teostas juhatuse liikme XXXX isikus 22.08.2014 läbijooksu põhjuste selgitamiseks korterite nr X ja nr X ülevaatuse ning tuvastas korteri nr X rõdul sadevee äravoolu lubamatu sulgemise ja selle tulemusel korteri nr X rõdu põrandal sademete kogunemisest põhjustatud olulise veekoguse vähemalt 5 cm paksuse veekihi näol. Juhatuse liige tegi kostjale ettepaneku kõrvaldada sadevee äravoolu takistus, kuid kostja keeldus sellest. Hageja korter sai uuesti olulisi veekahjustusi neli päeva hiljem, s.o 26.08.2014, vihmasaju tulemusena kostja korteri rõdule kogunenud vee valgumise tõttu hageja korterisse. KÜ XXXX juhatuse liige XXXX teostas 26.08.2014 läbijooksu põhjuste selgitamiseks korterite nr X ja nr X ülevaatuse ning tuvastas korteri nr X rõdul sadevee äravoolu lubamatu sulgemise ja selle tulemusel korteri nr X rõdu põrandal sademete kogunemisest põhjustatud olulise veekoguse, milline oli suurem kui 22.08.2014. Kahju tekkimise jätkumise kõrvaldamiseks avas juhatuse liige XXXX vaatamata kostja vastuseisule suletud sadevee äravoolud kostjale kuuluva korteri nr X rõdul. Kostja on tekitanud hagejale varalist kahju kokku summas 1910,58 eurot (1080,18 + 390 + 78 + 157,20 + 205,20).
3.Hageja ei nõustu kostja esitatud väidete ja seisukohtadega. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Telefonikõnede eristused ei tõenda kostja väiteid, kuna sellelt ei nähtu telefonikõnede sisu, seetõttu ei ole nimetatud tõendil asjas tähtsust. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis ekspertarvamuse järeldused ümber lükkaks. Ekspertarvamuses on tuvastatud, et veekahju hageja korteris on põhjustatud takistusest ülemise (s.o kostja) korteri rõdu sadevee äravoolus. Kuna eksperdile ei võimaldatud kostja rõdu ülevaatust, siis kirjeldas ekspert oletuslikult sadevee nivoo kerkimist üle kriitilise taseme ja elamukonstruktsioonidesse valgumise protsessi, võttes arvesse rõdu põranda kallet jm asjaolusid, kuid ekspertarvamuses on jõutud järeldusele, et hageja korterile tekitatud kahjustuste põhjuseks oli nimelt kostja
2-15-13404 rõdult valgunud sadevesi. Sadevee kogunemist oma rõdule ja äravoolutee ummistumist on tunnistanud ka kostja. Kostja ise tunnistab, et vee normaalne äravool tema rõdult oli takistatud põhjusel, mis olenes temast. Kuna kostja korteriomanikuna on rõdu ainuvaldaja, siis kuulub rõdu korrashoid, sh äravoolutee puhastamine, tema kohustuste hulka. Seetõttu ei oma tähtsust, millisel põhjusel oli rõdu äravoolutee suletud (ummistumine prahiga, kinni krohvimine vm), kuna tulenevalt hoolsuskohustusest oli kostja kohustatud äravoolutee korras hoidma. Elamu rõdud ei ole planeeritud sadevee hoidmiseks nagu näiteks basseinid ega ehitatud vettpidavatest materjalidest. Kui äravooluteed ja vuugid on suletud, toimub vee valgumine allapoole küll mõnevõrra aeglasemalt, kuid vesi oleks ikkagi valgunud allapoole ja kahjustanud hageja korterit. Vee ärajuhtimiseks ongi rõdudele ehitatud äravooluteed, mille korrasoleku eest vastutab eelkõige see korteriomanik, kelle korteri juurde konkreetne rõdu kuulub ja kes on selle rõdu otsene valdaja. Kui rõdu valdaja märkab vee kogunemist rõdule suuremas koguses, peab ta mõistliku isikuna selgitama välja selle põhjuse (äravoolu ummistumine vm) ja rakendama abinõusid vee kõrvaldamiseks rõdult, et vältida kahju tekkimist alumistele korteritele. Seda ei ole kostja teinud. Muud isikud (KÜ esindajad, teised korteriomanikud) ei pääse ilma kostja loata kontrollima ega puhastama kostja rõdu äravoolu. Taolisi vaidlusi on, olenevalt asjaoludest, võimalik lahendada kahel alternatiivsel õiguslikul alusel – korteriomandiseaduse (KOS) erisätete või deliktiõiguse sätete alusel. Hagejale on tekkinud kahju kostjast sõltuvatel asjaoludel, s.o asjaoludel, mida kostja sai kontrollida ja mõjutada. Vihmavee kogunemisel suures koguses rõdule, oleks kostja pidanud veenduma, et vee äravoolutee on avatud, vajadusel võtma tarvitusele abinõud äravoolutee puhastamiseks ja vee kõrvaldamiseks rõdult. Kui äravool oli ummistunud prahiga, nagu väidab kostja, siis oleks olnud kostjale jõukohane puhastada äravoolutee mingi terava esemega – seega oli äravoolutee avamine kostjale jõukohane ja ta oleks saanud seda asjaolu mõjutada. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest ja üldtuntud füüsika seadustest pidi kostja aru saama, et vesi hakkab valguma allapoole ja võib kahjustada temast allpool paiknevat hageja korterit, kuid kostja ei võtnud midagi ette kahju tekkimise vältimiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada. Seega puuduvad asjaolud, mis KOS § 11 lg 3 alusel välistavad kostja vastutuse hagejale tekitatud kahju eest. Vaidluse lahendamisel deliktiõiguse sätete alusel on oluline kahju tekitaja süü vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1050 sätetele. Hageja leiab, et kostja on süüdi hagejale varalise kahju tekitamises vähemalt raske hooletuse vormis ja on kohustatud tekitatud kahju hüvitama. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi. Sellisel juhul kuuluvad kostja vastutuse alusena kohaldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 115 lg 1, § 127 lg 4, § 128 lg-d 1, 2 ja 3, § 132 lg 3. Olenemata sellest, millisel alusel kohus vaidluse lahendab, on kostja vastutav hagejale tekitatud kahju eest ja kahjuhüvitis tuleb kostjalt välja mõista. Hagi on esitatud õige kostja vastu. VÕS § 139 ja § 140 kohaldamiseks puudub käesolevas asjas alus.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Rõdu ei kuulu kostja korteri koosseisu, vaid rõdu, sh rõdu põrand, kuulub korteriomanike kaasomandi koosseisu. Kostja korteriomandi pindala on 66,4 m2, korteri koosseisu kuulub esik, köök, 3 elamistuba, wc ja vannituba. XXXX aktides tehtud järeldused ülevaatusest ei ole objektiivsed. Vee äravooluks ettenähtud kohta rõdupaneeli ja põranda vahel ei olnud ning ei saanudki olla kinni krohvitud. Vee kogunemise põhjuseks oli see, et vee äravool oli rikutud
2-15-13404 loodusprahiga ummistumise tõttu, nt sammal, okastikud, lehed jne ning vesi sattus hageja korteri siseruumidesse sel põhjusel, et rõdusisesed vuugid ei olnud KÜ XXXX poolt korralikult remonditud ning need lasksid vett läbi allpool asuvasse korterisse momentaalselt. Kui rõdude sisesed vuugid oleksid korrektselt remonditud korteriühistu poolt, siis juhul, kui sademevee äravool oli rikutud, seisaks vesi lihtsalt rõdul. Kostjal ei ole kohustust korraldada maja rõdudes asuvate vee äravooluks ettenähtud kohtade puhastust ja hooldust, samuti rõdusiseste vuukide ja pragude remontimist. Asjakohatu on panna KÜ (st ka kõiki kaasomanike) hooletust ja sellega kaasnevat vastutust üksnes kostjale. Kostja ei ole keeldunud sellest, et KÜ esindaja, antud juhul XXXX, tegi need äravoolud korda, kuid keeldus sellest, et tema ise kui naine peaks sellega kohe tegelema hakkama öösel. Kostja vastas juhatuse liikmele, et 4-5 päeva pärast tuleb tema elukaaslane (kuna tema töökoht asub XXXX ning tema ei viibi igapäevaselt kodus) ning teeb need äravoolud korda juhul, kui selle ajani korteriühistu ise midagi sellega ei tee. Kostja ei ole keeldunud ja ei ole takistanud vee äravoolu takistuse likvideerimist KÜ esindajate ega muude kolmandate isikute poolt, tema poolt juurdepääs rõdule oli õigeaegselt ja takistuseta tagatud. Juhatuse liige ei avanud suletud äravoolu, vaid tegi looduslikus praos mitu auku vee koheseks äravooluks. Seisuga 26.08.2014 (sh enne tekkinud juhtumit) ei olnud KÜ poolt kostjale tehtud ühtegi ettekirjutust, et temal tuleb enda jõuga või enda arvel mingeid konkreetseid toiminguid rõdul teha kindlaks tähtajaks. Kuigi see ei ole kostja kui korteriomandi omaniku isiklik kohustus, lubas ta need äravoolud puhastada ning tegi seda korralikult KÜ eest enda lähedaste jõuga. Korteriühistu põhikirja p 12 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud võtma isiklikult, oma pereliikmete või teiste isikute kaasamisega osa töödest, mida tehakse elamu ja selle juurde kuuluva maatükki majandamiseks üldkoosoleku või juhatuse otsusel. Antud juhul puudus üldkoosoleku ja juhatuse otsus, kostjale ettekirjutus KÜ poolt, seega ei olnud kostja isiklikult kohustatud remontima rõdu siseseid pragusid ega tegema muid rõdu hooldustöid. Kostja rõdu ei kasuta, kuna ta omab korterist juurdepääsu lodžale. Rõdude korrashoiu eest vastutab korteriühistu (sh ka kõik maja korteriomanikud). Korteriühistu põhikirja kohaselt on kõik korteriühistu liikmed kohustatud pidama majas ja majaümbruses korda ja puhtust, tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras, korteriühistu pädevusesse kuulub elamu haldamise ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine. Hageja oleks pidanud oma kahju hüvitamise nõude suunama korteriühistu (sh ka kõikide kaasomanike) vastu. Hageja poolt on valesti valitud ainuvastutav kostja, kuna antud juhul vastutavad maja kõik korteriomanikud ehk kõik korteriühistu liikmed solidaarselt, mitte aga kostja üksi. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimise kindlat põhjust.
6.Kostjale jääb arusaamatuks põhjus, millisel alusel hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitamist, mis oli tekitatud mh asjale (st rõdule), mis temale ainuisikuliselt ei kuulu. Kostja ei pea esitama vastuekspertiisi kuni selle ajani, millal hageja esitab kohtule korrektse ekspertarvamuse või muul viisil tõendab asjaolusid ja fakte, millele rajaneb tema haginõue. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja korterile tekitatud kahjustuste põhjuseks oli nimelt kostja rõdult valgunud sadevesi. Kostja vaidleb selle üle, et eksperdi poolt ei olnud tuvastatud kahju tekitamise põhjus. Kostja rõdult sadevee valgumise põhjus ei olnud hageja poolt kindlaks tehtud ega tõendatud. Näiteks korterelamu maja katus on ehitatud vettpidavatest materjalidest ehk vihmast sadevesi kui ka talvel maja katusele kogunev lumi, ei jookse all viimasel korrusel asuvatesse korteritesse. Seega kui hageja ehitas rõdu ümber, st ehitas selle kinni ning tegi selles viimistluse, siis oli tema poolt ka mõistlik hoolitseda selle eest, et rõdu „katus“ ehk kostja rõdu põrand täidaks samasugust funktsiooni kui maja katus. Kostja rõdu kui ka kostja rõdu üleval asuv rõdu, ei ole kinni ehitatud ning kõik ilmastikumõjud satuvad antud rõdudele. Kostjale andis teada XXXX maja teine korteriomanik, et kui tema tegi ehitusfirmasse päringu
2-15-13404 ehitada kinni rõdu ning teha seal siseviimistlust, siis sai tema vastuseks, et selleks, et osutada antud teenust korrektselt, tuleb ehitada kinni kõik antud rõdu ülalpool asuvad rõdud ning teha kõik vuugid hermeetilisteks, vastasel juhul võiks tekkida samaväärne olukord sellele, mis tekkis hagejal. Ekspert oma arvamuses viitas sellele, et rõdul on tuvastatud pika aja jooksul kujunenud hallitus. See võis kindlasti olla, kuna rõdul on tegemist rikutud kütte- ja ventilatsiooni süsteemiga, st et kinni ehitatud rõdu ei ole köetav pind, seal puudub ka korralik ventilatsioon, seega selle järeldusena võiks ilmselgelt tekkida hallitus. Need (ehk hallitus ja ka muud ekspertiisis märgitud kahjustused niiskusest) ei tekkinud kostjapoolse hooletu käitumise tõttu, vaid sellepärast, et hagejal on omavoliliselt ümberehitatud rõdu konstruktsioon. Hallituse tekkimise põhjuseks on õhu tsirkulatsiooni puudulikkus. Asjaolu, et hageja rõdu on soojustamata ja kütteta, tuleb 18.09.2014 ekspertarvamusest. Hageja omavoliliselt muutis maja kõikide korteriomanike kaasomandis oleva rõdu ehituskonstruktsiooni, millega rikkus elementaarseid hoone ekspluatatsiooni norme (rõdul oli pika aja jooksul väga kõrge niiskus ning hallituse kasv). Neid kahjustusi ei ole põhjustanud kostja, vaid need tekkisid just hageja hooletu käitumise tõttu. Kostja ei ole kunagi teinud takistusi tema korterisse sisenemiseks ega rõdu äravoolu puhastamiseks või muude vajalike tööde tegemiseks. Kostja esitab vastuväite ka hageja poolt nõutava kahjuhüvitise summa teisele osale – 830,40 eurot. Tegemist ei ole mõistlike kulutustega, kuna see moodustab 76,88% nõutavast põhisummast. Hagejal ei olnud vajadust kulutada täiendavalt 362,40 eurot õigusabile, kuna varalise kahju hüvitamise nõue oli juba eelnevalt koostatud OÜ XXXX poolt. 18.09.2014 ekspertarvamusele kulutatud 390 eurot on ebamõistlikud kulud – antud ekspertiisis ekspert pole tuvastanud sadevee valgumise põhjust, ei ole teinud kostja rõdu ülevaatust, tema järeldused on oletuslikud ning rajatud ainult kahjustatud rõdu ülevaatamisele. Teiselt poolt sisaldab ekspertarvamus endas ka taastustööde maksumust, mis on aluseks kahju hüvitamise nõudele summas 1080,18 eurot. Sellist hinnapakkumist oli võimalik saada ka tasuta suvalisest ehitustöid pakkuvast ettevõttest, selleks ei pidanud hageja tasuma 390 eurot.
7.Kui kohus leiab, et kostja on rikkunud oma kohustusi, siis oleks antud rikkumine vabandatav. 22.08.2014 tegi KÜ juhatuse liige XXXX läbijooksu, et vesi läheks kostja rõdult ära. Seega oli kostja sellest teadlik ning kostja ei saanud ette arvata, et 26.08.2014 vihmast võiksid olla samaväärsed või isegi suuremad tagajärjed, kuna augud praos juba eksisteerisid. Kostja nagu iga mõistlik inimene arvestas sellega ning kostjalt ei saanud oodata, et ta hakkab midagi ette võtma momentaalselt, kuna KÜ poolt 22.08.2014 oli olukord juba lahendatud, st äravool oli avatud. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja on oma rõdu kahjustamises ise süüdi, kuna klaasis rõdu lubamatult ja tegi seal siseviimistluse ilma kooskõlastuseta. Hageja ei ole pika aja jooksul midagi ette võtnud enda rõdus siseviimistluse säilitamiseks (niiskus, ventilatsiooni puudumine), kuigi ekspertiisis on märgitud, et tegemist on pikaajalise kahjustusega. Seega need kahjustused ei tekkinud järsku. 22.08.2014 ja 26.08.2014 juhtunud olukordade ning ekspertiisis tuvastatud kahju ulatuse vahel puudub põhjuslik seos. Kui kohus leiab, et kostja on oma kohustusi rikkunud ning antud rikkumine polnud vabandatav, siis tuleb kahjuhüvitist vähendada. Esiteks oli kostjal kindlustus, kelle poole ta kohe pöördus ning kes menetles tekkinud juhtumit. Teiseks hageja ja vähemalt KÜ juhatuse liige olid teadlikud sellest situatsioonist rõdudega (ning on teadlikud ka tänapäevani). Äärmiselt ebaõiglane panna KÜ ja teiste KÜ liikmete vastutust ainuüksi kostja kanda. Poolte vahel on rasked suhted, seega hageja pöördumine kohtusse oli kõigepealt tingitud hageja isiklikust ebasümpaatiast kostja suhtes.
2-15-13404
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja kui kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (kostjalt) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: • kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); • hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Loetletud asjaolusid peab tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (KOS § 11 lg 3, VÕS § 103 lg 2) (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 22). Kohus on vastavat tõendamiskoormist 17.10.2016 määruses menetlusosalistele ka selgitanud (vt tl 135-142).
10.KOS § 10 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit, võib kannatanu nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Senisest kohtupraktikast lähtuvalt teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid, taolise hüvitisnõude alusena ei kohaldata (vt nt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatuga sarnane põhimõte sisaldub ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 kolmandas lõikes, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 viiendas lõikes sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest (vt Riigikohtu 16.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). VÕS §-st 102 järeldub korteriomanikule kohustus teatada teistele korteriomanikele (või korteriühistule) oma kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline ka kahju tekitaja süü. Rikkuja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata (vt ka Riigikohtu 06.09.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15). Kohus märgib, et iseenesest ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 22).
2-15-13404
11.Eeltoodust johtuvalt ei ole iseenesest õiguslikult asjakohased hageja viited VÕS §-de 1043, 1045 ja 1050 normidele. Samas ei oma see praeguse asja lahendamise seisukohast tähtsust, kuna pooltel puudub vaidlus selles, et 22.08.2014 ja 26.08.2014 kogunes sademevesi kostja korteriomandi (nr X) juurde kuuluvale rõdule, mis valgus alloleva korteriomandi (nr X) siseruumidesse, mille tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluva korteriomandi kinniehitatud rõdutuba. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt teostas KÜ XXXX juhatus (juhatuse liige XXXX) 22.08.2014 sadevee läbijooksu põhjuste selgitamiseks korterite nr X ja X ülevaatuse ning avastas korteri nr X rõdul sadevee äravoolu lubamatu sulgemise (vee äravooluks ettenähtud koht rõdupaneeli ja põranda vahel oli kinni krohvitud) ja selle tulemusel korteri nr X rõdu põrandal sademete kogunemisest põhjustatud olulise veekoguse vähemalt 5 cm paksuse veekihi näol (vt tl 17). 26.08.2014 oli jälle tugev vihmasadu ja kõik kordus uuesti, kuid siis kogunes rõdu põrandale rohkem vett ja see hakkas läbi tungima hageja korteri nr 24 magamistoa lae konstruktsioonide. Olukorra leevendamiseks puuris XXXX kostja korteri nr X rõdule mõned augud kohta, kus peab olema rõdul äravoolu koht (vt tl 17). Siinkohal ei nõustu kohus kostjaga, et XXXX poolt 27.08.2014 koostatud aktis (tl 17) tehtud järeldused ei ole objektiivsed. Kohtu hinnangul ei võimalda kostja poolt menetluses esitatud fotode ja telefonikõnede eristusega ega muude tõenditega teha testsuguseid järeldusi. Seejuures on kostja ka ise menetluses tunnistanud sadevee kogunemist oma rõdule ja äravoolutee ummistumist (vt tl 67). Kuigi kostja väidetel oli vee kogunemise põhjuseks see, et vee äravool oli rikutud loodusprahiga (nt sammal, okastikud, lehed jne) ummistuse tõttu ning vesi sattus hageja korteri siseruumidesse sel põhjusel, et rõdusisesed vuugid ei olnud KÜ XXXX poolt korralikult remonditud ja need lasid vett läbi, ei saa kohus selliseid asjaolusid tuvastada üksnes kostja poolt esitatud fotodega. Kusjuures ühelgi fotol ei ole isegi jälgi kostja väidetud loodusprahist (vt tl 76-82 pöördel, 99-100). Kostja väide, et kui rõdude sisesed vuugid oleksid korrektselt remonditud korteriühistu poolt ja sadevee äravool oli rikutud, siis seisaks vesi lihtsalt rõdul, on praegusel juhul kohatu, kuivõrd elamu rõdud ei ole planeeritud sadevee hoidmiseks. Hageja esitatud XXXX OÜ 16.09.2014 ekspertarvamusest (tl 18-28) nähtuvalt vaadati ehitusinsener XXXX poolt aadressil XXXX hageja korteri nr X edela poolne rõdu ja rõdutuba üle 10.09.2014. Ekspertarvamuse kohaselt on ülemise rõdu sadevee läbijooksu tulemusel olulisi kahjustusi saanud hageja kinniehitatud rõdu viimistlus ja puitdetailid ning osaliselt on rikutud rõdu ja korteri siseruumide vahelise välisseina korteri siseruumide poolsed pinnakatted. Algselt avatud pinnana projekteeritud ja ehitatud (hageja) rõdu on hilisemalt puitkonstruktsioonis kinni ehitatud rõdu betoonpiirde pinnalt kuni järgmise rõdu plaadini. Rõdu kinniehitamise käigus on paigaldatud üheklaasilised puitraamidega aknad. Sadevete XXXX korter nr X rõdule sattumise vältimiseks on kõnealuse korteri rõdu akende ülemise horisontaalse pinna ja ülemise rõduplaadi alumise pinna vahele paigaldatud veeplekk. Veeplekk on ette nähtud ülemisele (kostja) avatud rõdule sattunud sadevete ärajuhtimiseks kolmanda korruse (hageja) rõdu piirdetarinditest. Eksperdi väitel on sadevete sattumine hoone välispiiretesse ja sealt kaudu XXXX korteri nr X siseruumidesse põhjustatud XXXX korteri nr X rõdust (korterite rõdud asuvad kohakuti). Ekspertarvamuse koostaja hinnangul on veekahju põhjustatud takistusest ülemise korteri (nr X) rõdu sadevee äravoolus, mille tõttu vee nivoo kerkimisel kriitilise tasemeni algab veevool rõdu ja seinaliidete kaudu välis- ja vahelae paneelidesse ning nende kaudu korteri siseruumidesse. Niiskuskahjustused põhjustavad hoone tarindite liitekonstruktsioonide korrosiooni, samuti hallituse teket. Vastupidised asjaolud (sh kostja väide, et ekspertarvamuses märgitud kahjustused tekkisid hageja hooletu käitumise tõttu) ei ole menetluses tuvastamist leidnud. Kostja etteheide, et
2-15-13404 ekspert ei ole teinud kostja rõdu ülevaatust, on asjakohatu, kuivõrd ta ise ei võimaldanud ekspertarvamuse koostajal oma rõdu ülevaatust (vt tl 21).
12.Seega on kostja hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel kahju põhjustanud ning ta on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 1 lähtuvat kohustust hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (ning põhjustanud sellega kahju). Samuti rikkus kostja KOS § 10 lg-st 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (aga ka AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest) tulenevat kohustust kasutada kaasomandi eset (kostja korteriomandi juurde kuuluvat rõdu) teiste korteriomanike huvisid ja õigusi kahjustamata.
13.Pooled vaidlevad hagetava kahjuhüvitise suuruse põhjendatuse üle. Kostja leiab, et hageja ei ole õigustatud hagiavalduses märgitud ulatuses ja viisil kahju nõudma. Veel leiab kostja, et tema poolt kohustuste rikkumine on vabandatav ning kahjuhüvitist tuleb vähendada.
14.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral reguleerib VÕS § 132 lg 3, mille esimesest lausest tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus märgib, et VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist (erinevalt VÕS §-s 127 sätestatud põhimõtetest), seetõttu lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).
15.Kohus leiab, et hageja on seoses veekahjustuste tekkimisega nõutava kahjuhüvitise suurust (1080,18 eurot) XXXX OÜ 16.09.2014 ekspertarvamusega (vt tl 18-28) piisavalt tõendanud. XXXX OÜ ehitusinsener XXXX arvamuse kohaselt on hagejale kuuluva korteri (nr 24) veekahjustustest põhjustatud taastamistööde maksumus hinnanguliselt 1080,18 eurot (koos käibemaksuga).
16.VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja poolt seoses ülalkäsitletud arvamuse tellimisega XXXX OÜ-lt kantud kulud summas 468 eurot (390 + 78) (vt tl 41-44, 45, 46) on kohtu hinnangul käsitletavad hüvitise saamiseks (eeskätt kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks) vajalike kuludena VÕS § 128 lg 3 mõttes. Seega on tegemist hageja kahjuga, mis tuleb samuti kostjal hüvitada.
17.Asja materjalidest nähtuvalt andis hageja kostjale tekitatud kahju hüvitamiseks tähtaja hiljemalt 30.03.2015 (vt tl 29-30). Kuivõrd kostja nimetatud tähtaja jooksul hageja nõuet ei rahuldanud, pöördus hageja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks õigusabi saamiseks Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi poole ning on sellega seoses kandnud kulutusi kokku summas 362,40 eurot. Viimatinimetatu on tõendatud Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi advokaadi Vahur Ambos poolt 11.06.2015 ja 30.06.2015 koostatud nõuetega (vt tl 31-33, 3840) ning Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi poolt hagejale esitatud arvetega (vt tl 47-50).
2-15-13404 Kirjeldatud asjaolusid arvestades on hageja poolt kohtueelselt kantud õigusabikulud mõistlikud ning põhjendatud. Ka kulutuste suurus on hagejale osutatud õigusabiteenuse eeldatavat sisu ja mahtu arvestades mõistlik. Seega leiab kohus, et ka hageja kohtueelsed õigusabikulud tuleb kostjal VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitada.
18.Kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud kostja vastutust välistavad asjaolud (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3) ning kostja kohustuse rikkumine ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui korteri (nr X) rõdu sadevee äravool ei oleks olnud takistatud, siis ei oleks veekahju hageja korteris tekkinud. Menetluses tuvastatud asjaolud ei võimalda ka kahjuhüvitise suuruse vähendamist VÕS § 139 või § 140 alusel.
19.Kui kohustusi on rikkunud mitu korteriomanikku või kõik korteriomanikud (mh tegevusetusega), vastutavad kahjustatud korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. Kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg 2. Nimetatud sätte järgi jaguneb kahju tekitajate solidaarvastutus omavahelises suhtes kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi ja riisiko astet, mille eest iga isik vastutab, arvesse võttes (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 50). Kohus leiab, et kostja vastutuse suurust määrates tuleb arvesse võtta järgmised asjaolud. Kohtu hinnangul on hageja korteriomandi siseruumis veekahju tekkimise peamiseks põhjuseks see, et kostja rõdul vee äravooluks ettenähtud koht oli kinni krohvitud. Puuduvad tõendid, et enne 22.08.2014 ja 26.08.2014 oleks olnud sellises mahus läbijookse, sh puuduvad tõendid, et eelnevalt oleks olnud läbijookse hageja korteriomandi siseruumidesse. XXXX OÜ 16.09.2014 ekspertarvamuse kohaselt viitab kahjustuste iseloom küll pikaajalistele läbijooksudele, kuid need ei ole olnud koheselt märgatavad. Korteri nr X rõdul sadevee äravoolu sulgemise/takistamise eest vastutab aga üksnes kostja. Kui kostja oli teadlik, et rõdul on sadevee äravooluga probleeme, ei ole tõendatud, et ta oleks selle kõrvaldamiseks midagi ette võtnud, nt teavitanud probleemist korteriühistut. Selle kohta, et teised korteriomanikud (sh hageja) oleksid sadevee äravooluga seonduvast probleemist teadlikud olnud, tõendeid esitatud ei ole.
20.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning temalt tuleb välja mõista kahjuhüvitis 1910,58 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele.
21.Kostja väidetega seonduvalt märgib kohus veel järgmist. Kohus leiab, et ka juhul, kui sadevee äravoolu takistuse kõrvaldamine kuulus korteriühistu kohustuste hulka, ei välista see kostja vastutust. KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevalt on kostjal kohustus hoida kaasomandiese korras. Korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu või valitseja võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest või muu isiku vastutus. Need isikud võivad vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 28).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi
2-15-13404 menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
23.Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt tl 170-171), mille järgi on tema menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 1435,20 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Samuti kinnitas hageja, et kõik märgitud menetluskulud on kantud seoses käesoleva menetlusega.
25.Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud ei ole mõistlikud. Vaidlus ei olnud keskmisest keerukam. Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi (hageja esindaja) töötab alates 1997. a ning osutab õigusabi juba 19 aastat. Arvestades hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu, asja iseloomu ja keerukust ning tsiviilasja hinda, tuleb hageja esindaja tehtud menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks lugeda 9,3 tunni asemel maksimaalselt 5 tundi. Samuti on hageja esindaja tunnihind põhjendamatult kõrge. Riigilõivu suuruse osas kostjal vastuväited puuduvad. Kostja on seisukohal, et hageja mõistlikeks menetluskuludeks võiks lugeda 825 eurot (5 t x 120 eur/t + 225 eurot).
26.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
27.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
2-15-13404
28.Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt 225 eurot (tl 51). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
29.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 9,2 tunni ulatuses, tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega hageja kulud õigusabile kokku ilma käibemaksuta 1196 eurot ja koos käibemaksuga 1435,20 eurot.
30.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14; otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
31.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega, arvestades siinkohal hageja nõuet ja kostja vastuväiteid. Seejuures tuleb arvesse võtta ka asjaolusid, et antud tsiviilasja menetleti kirjalikus menetluses, kohtuasja materjalide maht ei ole suur ning menetlus on ajaliselt kestnud veidi üle poolteise aasta.
32.Kohus on seisukohal, et esindaja toimingud olid hageja esindamiseks vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud 9,2 tunni ulatuses. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud.
33.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
2-15-13404 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147,49 eurot (käibemaksuga) ning 11.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 tehtud määruses mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on ilma käibemaksuta 130 eurot. Arvestades eeltoodut (sh asja keerukust) ja asjaolu, et hageja esindajaks on advokaat, peab kohus sellist õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks.
34.Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1435,20 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabikulude kostjalt väljamõistmine koos käibemaksuga.
35.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1660,20 eurot.
36.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.