lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-104-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 29.10.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-104-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
29.10.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1162
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-104-03 Määruse kuupäev Tartu, 29. oktoober 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja U. Lõhmus, liikmed I. Koolmeister, A. Kull, J. Põld ja T. Tampuu Kohtuasi Mati Orava avaldus soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse tuvastamiseks; pädeva kohtu määramine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/732/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mati Orava erikaebus Alus pädeva kohtu määramiseks Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/732/03 ja Pärnu Halduskohtu

2.detsembri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-189/2002 Asja läbivaatamise kuupäev 21. oktoober 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai 2003. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.
2.Tühistada Pärnu Halduskohtu 2. detsembri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-189/2002.
3.Saata asi lahendamiseks Pärnu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Mati Orav esitas 26. novembril 2002. a Pärnu Halduskohtule kaebuse Pärnu Pensioniameti
26.augusti 2002. a otsuse nr 93 peale, millega keelduti talle soodustingimustel vanaduspensioni määramisest. Kaebuses esitati järgmised taotlused: 1) lugeda kaebaja töötamine laboris võrdsustatuks meistri või brigadiri tööga, sest tegelik töö sisu oli selline; 2) tühistada Pärnu Pensioniameti Pärnu osakonna pensionikomisjoni 26. augusti 2002. a otsus ja määrata kaebaja kohtuotsusega õigustatuks saama soodustingimustel vanaduspensioni. Pärnu Halduskohtu 2. detsembri 2002. a määrusega haldusasjas nr 3-189/2002 tagastati M. Orava kaebus osas, mis puudutas pensioniõigusliku staa"i tõendamist. Halduskohus leidis, et pensioniõigusliku staa"i tõendamine ei ole avalik-õiguslik vaidlus, mis kuulub halduskohtu pädevusse. M. Orav esitas 3. detsembril 2002. a Pärnu Halduskohtule taotluse haldusasjas menetluse peatamiseks põhjusel, et ta kavatseb esitada maakohtule juriidilise fakti tuvastamise avalduse. Pärnu Halduskohtu
3.detsembri 2002. a määrusega peatati haldusasja nr 3-189/2002 menetlus enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni.
2.M. Orav esitas 10. jaanuaril 2003. a Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada, et tema töötamine kalurikolhoosis Pärnu Kalur peametroloogina on võrdsustatav töötamisega meistrina, kellel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni. Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2003. a otsusega jäeti avaldus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt täitis avaldaja küll meistri ametikohale ettenähtud ülesandeid, kuid mitte terve tööaja ulatuses. M. Orav esitas Pärnu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
3.Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai 2003. a määrusega tühistati maakohtu otsus ja lõpetati TsMS § 217 p 1 alusel asja menetlus. Määruse põhjenduste järgi soovib avaldaja tuvastada fakti, et sõltumata ametinimetusest, tegi ta tööd kutsealal, mis oma iseloomult kuulub tervist

kahjustavate kutsealade hulka. Selle fakti tuvastamisest ei tulene tsiviilõigussuhe, vaid avalikõiguslik suhe - riigi kohustus maksta isikule soodustingimustel pensioni. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 3 kohaselt võib halduskohtule esitatud kaebuses taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramisel ja maksmisel lahendatakse halduskohtus. Soodustingimustel vanaduspensioni saamise eelduseks olevate faktide tuvastamine ei kuulu maa- ja linnakohtu pädevusse. Avaldajal tuleb soovitud juriidilise fakti tuvastamiseks pöörduda Pärnu Halduskohtusse.

4.Erikaebuses palub M. Orav ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuses leitakse, et pensioniõigusliku staa"i tõendamine on tsiviilõigusliku juriidilise fakti tuvastamise menetlus, sest selles määratakse kindlaks tööandja ja töövõtja vahelise töösuhte olemasolu ja iseloom. See, et kohtu tuvastatud asjaolu kasutatakse avalik-õiguslikes huvides (sooduspensioni määramiseks), ei muuda töösuhet avalik-õiguslikuks. Pärnu Pensioniamet erikaebusele vastu ei vaielnud.
5.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. septembri 2003. a määrusega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai 2003. a määrus läbi vaatamata ja asi anti lahendada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Määruse põhjenduste kohaselt on tekkinud olukord, kus tsiviilasju lahendav kohus leiab, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kolleegium nõustus ringkonnakohtu seisukohaga, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

6.TsMS § 1 lg 1 järgi kuulub maa- ja linnakohtu pädevusse tsiviilasjade lahendamine. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt mõistetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses tsiviilasjadena tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Vastavalt TsMS § 1 lg-le 3 lahendab üldkohus ka teisi seadusega kohtu pädevusse antud asju, mis seadusest tulenevalt tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras.
7.Maakohtule esitatud avalduses palus M. Orav tuvastada, et tema töötamine kalurikolhoosis Pärnu Kalur peametroloogina on võrdsustatav töötamisega meistrina, kellel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni. Selle asjaolu tuvastamist soovis M. Orav selleks, et saada riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni. Seega ei pöördunud M. Orav kohtusse mitte tsiviil- või tööõigussuhtest tekkinud vaidluse lahendamiseks, vaid soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud õigussuhte tekkimiseks vajaliku fakti tuvastamiseks.
8.Hagita asjade loetelu on antud TsMS § 247 lg-s 1. Sama paragrahvi 2. lõige lubab hagita menetluses läbi vaadata ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis kuuluvad läbivaatamisele hagita menetluses. Kuna TsMS § 247 lg 1 ei sätesta hagita asjana riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamist ja puudub seadus, mis näeks ette nende faktide tuvastamise üldkohtu poolt, siis on apellatsioonikohus õigesti leidnud, et M. Orava avalduse lahendamine ei kuulu maa- ega linnakohtu pädevusse.
9.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse,

arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione riikliku pensionikindlustuse seadusega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades soodustingimustel vanaduspensionide seaduse erisusi. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise osas kuuluvad tulenevalt sama seaduse §-st 40 lahendamisele halduskohtus. Eelnimetatud seaduse § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staa"i tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staa"i tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staa"i või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Eeltoodust järeldab erikogu, et halduskohtu pädevusse kuulub ka soodustingimustel vanaduspensionide määramise, ümberarvutamise ja maksmise aluseks olevate faktide tuvastamine.

10.Pärnu Maakohtule esitatud avaldusest on üheselt arusaadav M. Orava tahe tõendada oma subjektiivset õigust saada riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni e avalik-õigusliku õigussuhte olemasolu. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 3 kohaselt kuulub avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine halduskohtu pädevusse.
11.Eeltoodu põhjal leiab erikogu, et kaevatav Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi määrus on õige ja selle tühistamiseks puudub alus. M. Orava erikaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai 2003. a määruse tõttu kujunes olukord, kus tsiviilasju lahendav kohus leiab, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu halduskohtu pädevusse. TsMS § 149 lg 6 kohaselt määrab sellisel juhul asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu.
13.Asja materjalidest nähtub, et M. Orav ei teavitanud ringkonnakohut Pärnu Halduskohtu
2.detsembri 2002. a määrusest haldusasjas nr 3-189/2002, millega tagastati talle kaebus pensioniõigusliku staa"i tõendamise osas. Pärnu Halduskohtu 2. detsembri 2002. a määruse koopia esitas kaebaja alles koos erikaebusega Riigikohtule. Seega ilmnes TsMS § 149 lõikele 6 vastav olukord alles erikaebuse lahendamise käigus Riigikohtus. Kuna apellatsioonikohtu määrus jääb muutmata, siis määrab Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu asja lahendamiseks pädeva kohtu. Käesoleva otsuse punktides 9 ja 10 toodud põhjustel leiab erikogu, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Pärnu Pensioniameti 26. augusti 2002. a otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel peab halduskohus võtma seisukoha ka selles osas, kas M. Orava töötamine kalurikolhoosis Pärnu Kalur annab õiguse saada soodustingimustel vanaduspensioni. TsMS § 3731 lg 3 kohaselt tuleb tühistada Pärnu Halduskohtu 2. detsembri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-189/2002, millega kohus tagastas M. Orava kaebuse osas, mis puudutas pensioniõigusliku staa"i tõendamist. U. Lõhmus, I. Koolmeister, A. Kull, J. Põld, T. Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.