X-i kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tuvastada, et X tegi alates 1.1.2003 kuni 18.08.2016 AS Ramsi Turvas täistööajaga Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, ́tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2 nimetatud tööd: XX osa „Ühiskutsed“ koodiga 13450 tähistatud töö „maaler töötamisel vähemalt
3.ohuklassi kahjulike ainetega“.
3.Menetluskulu jätta poolte enda kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärkidega.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-24-26
1.Tartu Halduskohtu menetluses on kaebaja X-i kaebus, milles ta palub rahuldada tema kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks. Kaebaja X taotles pensioni loetelu nr 2 osa XX Ühiskutsed erialakoodi 13450 alusel maalrina töötamist 3. ohuklassi kahjulike ainetega.
2.Tartu Halduskohtu 6.2.2024 määrusega võeti kaebus menetlusse ja 25.6.2024 määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses.
3.Kaebaja tööandja AS Ramsi Turvas kinnitas 09.08.2023 teatises nr 23/1, et X on töötanud järgmiselt:
1.alates 01.10.1991 kuni 17.08.1998 lukksepp,
2.alates 12.04.1999 kuni 25.03.2004 autoremondilukksepp, kirjalik tööleping puudub, alusdokumendiks isikukaart,3. alates 01.04.2004 lukksepp, alates 11.04.2013 uus redaktsioon töölepingule nr 424, ametikoht metallitoodete maaler-lukksepp,4. alates 18.08.2016 tööleping nr 424 lõpetatud. X selgitas 12.10.2023 e-kirjas SKAle, et töötas alates 1981.aastast kuni 2016 aasta augustini ühes firmas. Algul tegi ta värvimistöid teise ameti kõrvalt, umbes 2003. aastast oli põhikohaga värvija. Ta soovis, et töölepingusse saaks kirja õige ametinimetus, aga seda keelduti tegemast kuni 01.04.2004, siis pandi ametinimetuseks maaler-lukksepp. X teatas 16.11.2023 SKA iseteeninduse kaudu, et soovib kohtus tunnistajatega tõendada, et töötas 2003.aastast kuni 18.08.2016 maalrina ja kasutas töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid.
4.Vastustaja vastas kaebusele 22.3.2024. SKA on 12.12.2023 otsusega nr E13902-1 peatanud juhindudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lõike 1 punktist 1, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punktist 2 X-i 16.11.2023 pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest. Vastuses leitakse, et haldusmenetluses ei leidnud tõendamist kaebaja töötamine maalrina täistööajaga ega selgunud ka, milliste värvide või ainetega ta töötas. Riigikohus on 27.02.2019 otsuses haldusasjas nr 3-17-1108 asunud seisukohale, et õiguse sooduspensionile loetelu nr 2 alusel annab loetelus nimetatud töödel ja ametikohtadel üksnes täistööajaga töötamine, leides antud lahendis, et ohtlike ainetega seotud tööoperatsioonidele ei kulunud rohkem kui 80% tööajast ja seega ei täitnud kaebaja täistööajaga võrdse aja jooksul määruse nr 206 loetelust nr 2 toodud ametikoha ülesandeid. Riigikohus leidis selles lahendis ka, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (kohtulahend nr 3-17-1108, p 11). Isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse, kui dokumendid tema töötamise kohta on säilinud, kuid need ei kajasta õigesti tema tööülesandeid, töösisu ja/või töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada sooduspensioni. Senise praktika kohaselt on kaebajal õigus taotleda tunnistajate ütluste alusel kohtus soodusstaaži tuvastamist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Nimelt soovib avalduse esitaja tuvastada fakti, et ajavahemikul 1.1.2003 kuni 18.08.2016 töötas ta AS Ramsi Turvas maalrina ja kasutas töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid so. kutsealal, mis tervist kahjustavast või rasketest töötingimustest tuleneva töö iseloomu tõttu kuulub sooduspensionile õigust andvate kutsealade hulka. Nimetatud fakti tuvastamisest tuleneb avalik-õiguslik suhe – riigi kohustus maksta isikule soodustingimustel pensioni.
3-24-26
Riigikohus on 29. oktoobri 2003.a määruses nr 3-2-1-104-03, samuti 18.10.2004.a määruses nr 3-2-4-2-04 asunud seisukohale, et riikliku vanaduspensioni saamiseks vajaliku juriidilise fakti tuvastamine, sealhulgas soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks subjektiivse õiguse olemasolu tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine. Eespoolnimetatud 29.10.2003.a. määruses on Riigikohus leidnud: Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione riikliku pensionikindlustuse seadusega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades soodustingimustel vanaduspensionide seaduse erisusi. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise osas kuuluvad tulenevalt sama seaduse §-st 40 lahendamisele halduskohtus. Eelnimetatud seaduse § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Eeltoodust järeldab erikogu, et halduskohtu pädevusse kuulub ka soodustingimustel vanaduspensionide määramise, ümberarvutamise ja maksmise aluseks olevate faktide tuvastamine.
6.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ja kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Käesolevas punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Sama sätte kohaselt ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka nendel töödel osalise tööajaga töötamise aega. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr.2“ (edaspidi Loetelu nr 2) osa XX „Ühiskutsed“ kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus maalril töötamisel vähemalt 3.ohuklassi kahjulike ainetega (kood 13450).
7.Kuivõrd soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud nr 1 ja nr 2 on koostatud tootmispõhiselt, s.t. jaotatud vastavalt tootmisaladele osadeks (viimased vajadusel omakorda allosadeks) ning iga toomisala juures (s.t. osa või selle alljaotuse all) on loetletud konkreetsed kutsealad ja ametikohad, tuleneb eeltoodust, et reeglina ei anna õigust sooduspensionile mitte kutseala või ametikoht iseenesest, vaid kutseala või ametikoht vastaval tootmisalal. Selles suhtes on erandiks mõlema loetelu viimane osa „Ühiskutsed“, mille nimetusestki tuleneb, et selles osas on loetletud kutsealad ja ametikohad, mis annavad õiguse sooduspensionile, sidumata sellise õiguse teket mingis konkreetses tootmises töötamisega. Lisaks ametikoha või kutseala nimetusele võib Loeteludes nr 1 ja nr 2 olla esitatud lisatingimusi teatud materjalidega, ruumides, mehhanismidega jms. töötamise kohta. Avalduse esitaja sooviks on, et töötamine ajavahemikul 1.1.2003 kuni 18.08.2016 AS Ramsi Turvas maalrina, kasutades töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid arvataks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Kaebaja vastas 17.10.2024 kohtu nõudele ja edastas alles hoitud toodangu värvimiseks kasutatud nii värvi kui ka lahusti nõu pildid. Selgitas, et värvimiseks oli küll teistest töötajatest eraldi ruum, aga see ei olnud spetsiaalne värviruum. Töötamise tingimused olid väga kehvad. Vanad ruumid, kus ventilatsiooni ei olnud, oli ainult tavaline ventilaator. Palju
3-24-26
aastaid värvis ta ka tavalise respiraatoriga. Piltidel ei ole kogu ruum näha, aga sealt on siiski aru saada, millised tingimused olid. Nii värvi kui lahusti nõul on peal kirjas, et sisaldab ksüleeni. See on ka piltidel näha. Kaebaja leiab, et tema tööülesanded vastavad XX osa „Ühiskutsed“ koodiga 13450 tähistatud tööle „maaler töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega“.
8.Maalritöö puhul on oluline selgitada, kas kaebajal kasutusel olnud värvid sisaldasid aineid, mis on loetelu tähenduses vähemalt 3. ohuklassi kahjulikud ained. Kohtupraktikas on leitud, et loetelu nr 2 raames tuleb siiski ka pärast 1999. a-t tuvastada, kas inimene on töötanud ainetega, mida liigitati varem vähemalt 3. ohuklassi alla. SVPS ja loetelu nr 2 kehtivad praeguseni muutumatul kujul. TTOS-i eesmärgiks ei ole reguleerida soodustingimustel vanaduspensioni saamise eelduseid. Seetõttu ei ole alust tõlgendada loetelu nr 2 TTOS kaudu (viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-08-2146, p 10).
9.Antud juhul ongi oluline, et kas kaebaja tegi ülalnimetatud töid, pole oluline, et kaebaja ametikoht oli metallitoodete maaler-lukksepp. Tunnistaja X-i ütluste järgi tunneb ta X-i alates 2003. aastast, mil töötasid koos firmas „Ramsi Turvas“. Tema töötas lukksepana, X värvijana. Kaebaja tööülesanded olid metallist detailide ja konstruktsioonide kruntimine, värvimine, värviruumi ja värvimisseadmete korrashoid. X oli firmas ainus värvija. Tööruumid olid vanas töökojas. Värvijal oli küll eraldi ruum, aga see oli pime ja ventilatsiooni ei olnud. Tunnistaja X töötas aastatel 16.06.1998 - 03.10.2015 firma „Ramsi Turvas“ metallitöökojas. Sellest ajast tunneb X-i, kes töötas ka seal. Tunnistaja oli tõstukijuht ja lukksepp, kaebaja oli värvija. X-i tööülesandeks oli toodangu värvimine. Töötingimused olid väga kehvad, ruum oli üsna pime ja ventilatsiooni ei olnud. Kaebaja on 17.10.2024 esitanud kohtule fotod: nii värvi kui lahusti nõude peal on kirjas, et sisaldab ksüleeni. See on ka piltidel näha (vt. dtl 76-87). Standardi järgi kuulub kolmanda ohuklassi ainete hulka ksüleen. Kohus loeb eeltoodu pinnalt tuvastatuks, et tooted, mida kaebaja maalritööl kasutas, sisaldasid vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid loetelu nr 2 tähenduses.
10.Kohus ei pea põhjendatuks SKA kahtlust terve tööpäeva vältel maalrina töötamise tõendatuses viitega kohtulahendile nr 3-17-1108, p 11 põhjendusel, et avaldajat võis näiteks olla rakendatud abitöödel. Selline väide on oletuslik, paljasõnaline ja põhjendamatu. Kui isik on ettenähtud korras vormistatud tööle ja ei nähtu, et ta oleks vormistatud osalise tööajaga või et tegemist oleks kutsete ühitamisega, millest üks kutseala (töö) õigust sooduspensionile ei anna, siis vastupidiste tõendite puudumisel tuleb eeldada isiku täistööaja ulatuses töötamist tööl (kutsealal), kuhu ta on tööle võetud. Seega puudub alus järelduseks, et maalri tööks oli näiteks vaid värvimine aga mitte kruntimine või pahteldamine.
11.Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et kaebaja tegi 1.1.2003 kuni 18.08.2016 AS Ramsi Turvas täistööajaga Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992 loetelus nr 2 nimetatud töid (HKMS § 5 lg 1 p 6, riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28’ lg 2, sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 29). Halduskohus rahuldab kaebuse.
12.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude nimekirja pole kohtule esitatud, seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.
13.HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb kaebaja ja tunnistajate nimed avaldatavas otsuses asendada tähemärkidega.
3-24-26
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.