Muud › Muud hagiasjad

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivika Sillaots

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2010 Pärnu, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-10-41849

Tsiviilasi

V.K’i hagi M.K’u vastu kostja kohustamiseks lastekasvatamise eest saadava pensioniõiguslike staažiaastate loovutamiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V.K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxxxxxx . Kostja : M.K

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 477 lg.1, § 371 lg. 1 p. 1 , § 372 lg4-6,

Keelduda V.K’i hagivaldust menetlusse võtmast ja tagastada avaldus selle esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

Sisulised asjaolud V.K on esitanud kohtule hagiavalduse M.K’u vastu Riikliku Pensionikindlustuse seaduse § 28 lg.2 p. 12 alusel pensioniõigusliku staaži asjas, nõudega kohustada kostjat loovutama lastekasvatamise eest saadavad pensioniõiguslikud staažiaastad. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et käesolevat hagiavaldust ei saa menetlusse võtta lahendamiseks tsiviilasjana tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus, kuna avalduses puudub eraõiguslikust suhtest tulenev nõue, avaldus ei kuulu maakohtu pädevusse ja tuleb tagastada – alus: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 ja § 371 lg.1 p.1.

2-10-41849 TsMS § 1 järgi tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Riikliku Pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg.2 p.12 järgi pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti ühel vanematest v. võõrasvanemal v. eestkostjal v. peres hooldajal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Vabariigi Valitsuse 10.oktoobri 2002.a. määrusega nr.6 vastu võetud Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra §15 lg.2 järgi lapse vähemalt 8 aastat kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka esitatakse teise vanema v. vanemate, võõrasvanema, eestkostja v. peres hooldaja kirjalik nõusolek , v.a. lõikes 3 sätestatud juhtudel. RPKS § 28 lg.2 p.12, sama seaduse muud sätted ega ükski teine seadus ei sätesta , et RPKS § 28 lg.2 p-st 12 tulenevat õigust saab kasutada üksnes siis, kui selles nimetatud subjektid on jõudnud omavahel kokkuleppele ja andnud täiendava pensionistaaži taotlejale oma nõusoleku. Seega ei välista seadus täiendava pensionistaaži arvestamist ühele õigustatud isikutest ka olukorras, kus õigustatud isikud ei ole omavahel kokkuleppele jõudnud. Olukorda, kus teine vanem on keeldunud täiendava pensionistaaži arvestamiseks nõusoleku andmisest, ei ole määruse nr.6 § 15 lg.-s 3 nimetatud. Määruse nr.6 § 15 lg.2 välistab teiste õigustatud isikute nõusoleku puudumisel täiendava pensionistaaži tuvastamise üksnes pensioniameti poolt. Seega kohus leiab, et antud olukorras isikul säilib HKMS § 6 lg.3 p-s 3 sätestatud õigus täiendava pensionistaaži tuvastamiseks kohtu poolt. Analoogselt on kohtusse pöördumise võimalus reguleeritud soodustingimustel vanaduspensioni taotlemisel nõusoleku puudumisel. RPKS § 10 lg.3kohaselt kui üks sama paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule soodustingimustel vanaduspensini taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensioni taotlejal õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole. Pärnu Maakohtule esitatud avaldusest on üheselt arusaadav V.Ki tahe tõendada oma subjektiivset õigust arvata pensioniõigusliku staaži hulka laste kasvatamise aeg. Kuna avaldus on esitatud eesmärgiga tõendada riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel avaldaja subjektiivset õigust arvata laste kasvatamise aeg pensioniõigusliku staaži hulka ehk sisuliselt tõendada avalik-õiguslikku suhet, siis kuulub see tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 3 (avalik-õigusliku suhte kindlakstegemine) halduskohtu pädevusse. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 40 järgi kuuluvad nimetatud seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise ja maksmise üle lahendamisele halduskohtus. Kohtupraktika kohaselt , kui pensioniõigusliku staaži v. selle eriperioodide kohta ei ole dokumente säilinud, peab pensioniõigusliku staaži tõendamiseks pöörduma halduskohtusse RKL nr 3-2-1-104-03, nr 3-2-1-105-03 , nr 3-2-4-2-04 ja nr 3-3-1-54-09. Analoogses asjas samuti Tartu Ringkonnakohtu määrus 3-10-884/23.08.2010.a. Kohus selgitab, et avaldaja saab pöörduda kaebusega oma elukohajärgse halduskohtu poole juriidilise fakti tuvastamiseks , mis on aluseks riikliku vanaduspensioni saamisele- HKMS § 8 lg.2. Eeltoodust lähtuvalt keeldub kohus TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel avaldust menetlusse võtmast. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TSMS § 372 lg.6). Ivika Sillaots Kohtunik