Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-101-03 Otsuse kuupäev Tartu, 30. september 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja V. Kõve Kohtuasi Soojusenergia OÜ hagi Tatjana Romanova ja Sergei Romanovi vastu võla nõudes. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-458/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Soojusenergia OÜ kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 15. september 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
15.aprilli 2003. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Soojusenergia OÜ-le 14. mail 2003. a kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tatjana Romanova ja Sergei Romanov kasutasid üürilepingu alusel Paldiskis Rae tn 52-38 asuvat eluruumi. Paldiski Linnavalitsuse 20. oktoobri 1998. a korraldusega nr 105 kehtestatud korra kohaselt tuli tarbijal alates 2. novembrist 1998. a tasuda sooja eest otse Soojusenergia OÜ-le. Viimane on esitanud iga kuu T. Romanovale ja S. Romanovile osutatud teenuste eest arveid, kuid tarbijad ei ole neid tasunud.
2.Soojusenergia OÜ esitas Harju Maakohtule hagi ja palus T. Romanovalt ja S. Romanovilt TsK § 477 alusel välja mõista 22 328 krooni 85 senti.
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu. T. Romanova sõlmis 5. aprillil 1995. a üürilepingu ME-ga Paldiski Kinnisvarahooldus, kes ei ole esitanud sooja eest arveid 1998. aasta novembrist. Kostjad pole hagejaga lepingut sõlminud.
4.Harju Maakohus rahuldas 31. detsembri 2002. a otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 17 568 krooni 25 senti ning T. Romanovalt 4756 krooni. Tõendamist leidis, et kostjad kasutasid eluruumi üürilepingu alusel kuni korteriomandi ostu-müügilepingu sõlmimiseni 4. oktoobril 2001. a. Poolte vahel puudus leping soojusenergia ja sooja vee müügiks. Kostjad tunnistasid, et nad tarbisid hageja osutatud teenuseid. Samuti tunnistasid kostjad, et hageja esitas neile arveid. 1999. aasta märtsis tasusid kostjad arve 1016 krooni 20 senti. Lepingu sõlmimata jätmine ei anna kostjatele õigust jätta tarbitud teenuse eest tasumata. Kohustuse tasuda tarbitud teenuse eest võtsid kostjad üürilepinguga ning hiljem ostu-müügilepinguga. Paldiski Linnavalitsuse
20.oktoobri 1998. a korralduse alusel tuli tarbijal tasuda keskküttekulude ja sooja vee eest Soojusenergia OÜ-le. Kostjad tarbisid hageja osutatud teenust, kuid ei tasunud selle eest ning seega säästsid nad oma vara hageja arvel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. aprilli 2003. a otsusega maakohtu otsuse. Ringkonnakohus
jättis hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata.
6.Ringkonnakohtu otsuse järgi ei kvalifitseerinud kohus pooltevahelist suhet õigesti. Kostjad tarbisid kommunaalteenuseid 5. aprilli 1995. a ME-ga Paldiski Kinnisvarahooldus sõlmitud eluruumi üürilepingu alusel. Kostjate kommunaalteenustega varustamist ja selle eest tasumist reguleeris üürileping ning seda ei muutnud ka asjaolu, et alates 1. novembrist 1998. a võttis Soojusenergia OÜ Paldiski Linnavalitsuse 20. oktoobri 1998. a korralduse alusel vahetult enda kanda üürileandja kohustused üürnike kütte ja sooja veega varustamise osas.
7.Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et on esitanud iga kuu kostjale arveid. Hageja ei ole esitanud kohtule ka kostjate tarbitud kütte ja sooja vee hulga arvestust.
8.6. juulil 1998. a jõustunud ES § 374 kohaselt on üürileandja kohustatud esitama üürnikule nõuetekohase üüriarve hiljemalt seitse kalendripäeva enne üüri maksmise tähtpäeva saabumist. See säte seab üüri maksmise sõltuvusse nõuetekohase üüriarve saamisest. Kuna tõendatud ei ole kostjatele üüriarvete esitamine, on hageja viivitav kreeditor ja kostjad ei saa oma kohustust täita (TsK § 232 lg 1).
9.Kohus on ületanud nõude piire. TsMS § 229 lg 1 kohaselt ei tohi kohus nõude piire ületada. Kohus mõistis T. Romanovalt kui kinnisasja omanikult välja 4756 krooni tasumata maksete eest ajavahemikul oktoober 2001 kuni veebruar 2002, ehkki niisugust nõuet kohtule ei esitatud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Hageja palub kassatsioonkaebuses muuta ringkonnakohtu otsust osas, millega jäeti kostjatelt solidaarselt välja mõistmata 16 087 krooni 80 senti ja teha selles osas uus otsus, mõistes selle summa kostjatelt solidaarselt välja.
11.Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kostjad tarbisid kommunaalteenuseid üürilepingu alusel.
12.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt korraldab kommunaalmajandust oma territooriumil omavalitsusüksus. Paldiski Linnavalitsuse 20. oktoobri 1998. a korraldusega nr 105 kehtestatud korra kohaselt tasub tarbija alates 1. novembrist 1998. a keskkütte kulude ja sooja vee eest soojustootjale - Soojusenergia OÜ-le. See korraldus on kehtiv õigusakt ja selle alusel on Soojusenergia OÜ-l õigus esitada nõue kostjate vastu.
13.Poolte vahel puudub üürisuhe. Ringkonnakohtu seisukoht, et soojustarnija peab tarbijale esitama üüriarveid üürilepingu alusel, mille pooleks ta ei ole, ei tulene seadusest.
14.Kostjad olid teadlikud tarbitud soojusenergia eest tasumise kohustusest. Maakohus tuvastas, et 1999. aasta märtsis tasusid kostjad esitatud arve alusel 1016 krooni 20 senti. Ringkonnakohus ei ole maakohtu poolt tuvastatule teistsugust hinnangut andnud.
15.Poolte vahel puudub teenuste osutamise leping, kuid kostjad on sellele vaatamata kütte ja sooja vee teenust kasutanud. Hagi esitati tulenevalt TsK § 477 lg 1 ja lg 6.
16.Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17.Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMs § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
18.Hagi aluseks on asjaolu, et kostja on tarbinud hageja toodetud soojust, kuid ei ole selle eest maksnud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohus on andnud poolte suhtele ebaõige hinnangu. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht selles osas, et vaidlusaluse aja eest kostjate soojaga varustamist ja selle eest tasumist reguleeris üürileping, mis oli sõlmitud kostjate ja Paldiski linna vahel.
19.Kolleegium asub seisukohale, et teenuse tarbimist selle eest raha tasumata võib käsitada vara alusetu säästmisena TsK § 477 tähenduses. TsK § 477 lg 6 järgi laienevad nimetatud sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Kolleegium märgib, et TsK § 477 alusel nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostjad on tema arvel alusetult säästnud. Ringkonnakohus on tõendatuks lugenud, et kostjad on tarbinud Soojusenergia OÜ vahendusel soojusenergiat, kuid tarbitu eest hagejale tasunud ei ole.
20.Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel TsK § 477 lg 6 alusel kindlaks tegema, kui suures ulatuses on kostja hageja arvel alusetult säästnud. Lähtudes eluruumi üürilepingust ei ole ringkonnakohus pidanud vajalikuks hinnata ka Harju Maakohtu toimikus (tl 7) olevat soojusenergia arvestuse õiendit. J. Odar, L. Laarmaa , V. Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.