Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud Kodumajagrupi AS kinnisvaraarendajana rajas etappidena Tiskre elurajooni ning võõrandas ehituskruntideks sobivad kinnistud või kinnistud koos elamutega tänastele Tiskre elanikele. 30.09.2000 sõlmisid Kodumajagrupi AS ja Jelena Seleninova hoonestusõiguse ostu-müügi lepingu eellepingu nr 30-09-2000. 16.10.2000 sõlmisid Kodumajagrupi AS ja J. Seleninova ostu-müügilepingu, millega kostja omandas kinnistu XXXXXXXXX X, Tallinnas, Kodumajagrupi AS poolt arendatavas Tiskre elurajoonis. 29.12.2004 sõlmisid Tiskre elanike MTÜ ja Kodumajagrupi AS koostöölepingu, mille p 2.1 kohaselt kohustus Kodumajagrupi AS lõpetama Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga sõlmitud koostöölepingu ning andma MTÜ-le õiguse teostada alates 04.01.2005 Tiskres üldistel haljasaladel ja sotsiaalmaadel haldus- ja hooldusteenust. Asjaolud ja hageja nõue 12.01.2009 esitas Tiskre elanike MTÜ Harju Maakohtule hagi Jelena Seleninova vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja poolt osutatud teenuste eest tasumata jätmisel alusetult kokku hoitud 24 420 krooni ja tuvastada kostja kohustus sõlmida hagejaga 30.09.2000 Kodumajagrupi AS-i ja Jelena Seleninova vahel sõlmitud hoonestusõiguse ostu-müügi lepingu eellepingu nr 3009-2000 p 5.5 alusel haldus- ja hooldusteenuste leping. Hageja kohustus osutada Tiskres teenuseid ning sõlmida J. Seleninovaga teenuse osutamiseks haldus- ja hooldusteenuste leping tuleneb Kodumajagrupi AS-i ja hageja vahel sõlmitud koostöölepingust ning Kodumajagrupi AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust. Lepingu p 5.5 kohaselt oli J. Seleninova kohustatud sõlmima Kodumajagrupi AS-iga esimesel nõudmisel või viimase poolt määratud isikuga haldus- ja hooldusteenuste lepingu Tallinnas, XXXXXXXXX X kinnistul asuva elamu ekspluatatsiooniks. Kuivõrd koostöölepingu kohaselt andis Kodumajagrupi AS Tiskre elanikega haldus- ja hooldusteenuste lepingu sõlmimise õiguse alates 04.01.2005 üle MTÜ-le, on J. Seleninova alates 04.01.2005 kohustatud sõlmima haldus- ja hooldusteenuste lepingu MTÜ-ga. Kostja lepingut sõlminud ei ole. Eeltoodust sõltumata on J. Seleninova alates 04.01.2005 tarbinud MTÜ poolt osutatud teenust, kuid ei ole teenuse tarbimise eest tasunud. MTÜ on sõlminud kolmandate isikutega lepingud Tiskre elanikele, sealhulgas J. Seleninovale, teenuse osutamiseks ning on nimetatud lepingute alusel kohustatud tasuma kolmandatele isikutele nende poolt osutatud teenuse eest tasu. MTÜ on seisukohal, et tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kulutuste kokkuhoidmine on käsitletav alusetu rikastumisena VÕS § 1028 lg 1 mõttes, mistõttu on MTÜ-l õigus nõuda J. Seleninovalt tema poolt tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kokkuhoitud kulutuste hüvitamist.

Alates 04.01.2005 on MTÜ poolt osutatava teenuse tasuks 555 krooni kuus, mis ei ole käesoleva ajani muutunud. 22.09.2008 seisuga on J. Seleninoval MTÜ-le maksmata 44 kalendrikuu eest tasumisele kuuluva teenuse tasu. Seega on J. Seleninova MTÜ poolt osutatud teenuse eest tasumata jätmisel säästnud 22.09.2008 seisuga MTÜ arvelt kokku 24 420 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja arvates puuduvad hageja nõudel õiguslikud alused. Hagiavaldusest ei nähtu, milliste hageja väidetavalt seadusega kaitstud õiguste või huvi kaitseks hagiavaldus on esitatud. Hagiga taotletavat eesmärgi ei ole võimalik saavutada, mistõttu hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Puudub vaidlus, et hageja sõlmis koostöölepingu Kodumajagrupi AS-iga 29.12.2004, kuid kostja sai vaidlusaluse kinnisasja omanikuks 14.12.2000 ehk enne hageja poolt viidatud koostöölepingut. Seega ei saanud kostjale tuleneda koostöölepingust mistahes õigusi ega kohustusi. Kostja ei ole hageja viidatud koostöölepingu pooleks, mistõttu ei saanud kostjale tuleneda hageja poolt viidatud lepingust õigusi ega kohustusi. Kostjale ei saanud tulla mistahes kohustusi 30.09.2000 lepingust, mis oli sõlmitud Kodumajagrupi AS-iga, kuna see leping oli suunatud kinnisasja omandamisele ning oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Kostja on sõlminud 16.10.2000 kinnistu ostu-müügilepingu, millega pooled on muutnud 30.09.2000 lepingut. Notariaalselt tõestatud kinnistu ostu-müügilepingus puudub mistahes viide kostja kohustusele sõlmida elamu ekspluatatsiooniks vajalik varahalduse või -hoolduse leping ehk selles osas muutsid pooled varasemat (tühist) eellepingut, sealhulgas selle p 5.5. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks osutanud kostjale mistahes teenust ega seda, millest tulenes osutatud teenuse maksumus kuus summas 555 krooni. Hageja viited Tiskre elanike MTÜ otsustele on asjakohatud, kuna kostja ei ole nimetatud mittetulundusühingu liige ja hageja otsused ei ole seega kostjale siduvad. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-101-03 on tehtud TsK regulatsioonile tuginedes ja seetõttu käesoleva vaidluse kontekstis asjakohatu. Kostja ei ole hagejalt midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Samuti on kostja poolt väidetavalt saadu nõue aegunud VÕS § 1028 lg 2 p 2 mõttes. Asjakohatud on hageja viited teeseadusele. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema oleks vaidlusaluse tee omanik. Tee omanik on hageja kinnitusel Kodumajagrupi AS, mistõttu hagejal ei ole võimalik esitada kostja vastu nõuet teeseaduse § 37 lg 3 alusel. Seega on hagiavaldus ilmselt põhjendamatu ning tuleks jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. TsMS § 151 lg 1 näeb ette, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kuna hageja pidi teada saama hiljemalt 29.12.2004, millal hageja sõlmis koostöölepingu Kodumajagrupi AS-iga, et tal on väidetav alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu, on hagi aegunud. Kostja palus kohtul kohaldada aegumist (kui kohus ei otsusta siiski menetlust lõpetada TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel) ning teha aegumise osas vaheotsus kooskõlas TsMS § 449 lg 3. Maakohtu otsuse põhjendused 11.05.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus Tiskre elanike MTÜ hagi Jelena Seleninova vastu osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 18 150 krooni ning tuvastas kostja kohustuse sõlmida hagejaga varahalduse või varahoolduse leping (hoone teenindusleping) tulenevalt kostja

ja Kodumajagrupp AS-i vahel 30.09.2000 sõlmitud hoonestusõiguse ostu-müügi eellepingu nr 30-09-2000 p-st 5.5 ning jätta menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja poolt loetletud tööd ja vahendatud teenused on tehtud ning kostjale kättesaadavad. Hageja on esitanud tõendid, et ta on vastavaid kulutusi kandnud ning vastavaid teenuseid osutanud või tellinud kolmandatelt isikutelt. Kohus leidis, et puuduvad alused oletada, et vaidlusaluseid teenuseid ja töid ei ole teinud või tellinud hageja. Poolte vahel on keskseks vaidluse esemeks, kas hagejal on mingi nõue esitatud asjaoludel. Kohus leidis, et hagejal on nõue kostja vastu alusetu rikastumise alusel lähtuvalt VÕS § 1028 lg-st 1. Kostja on saanud hageja poolt tehtud töö või tellitud teenuste arvelt hüve, mis seisneb kostja kinnistule juurdepääsuteede ja kostja kinnistu ümbruskonna korrashoius/heakorras ja läbipääsetavuses (talvel lumest ning muul ajal vihmavetest). Heakorra ja korrashoiuna on käsitletavad hageja tegevus tänavavalgustuse, kõnniteede ja üldkasutatavate territooriumide korrashoidmises ning vajalike parandustööde tegemises. Seeläbi tagas hageja ka kostja kinnistu ümbruse heakorra. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuuluv kinnistu asub elamurajoonis, mille sisesed kommunikatsioonid kuuluvad Kodumajagrupi AS-ile ja kellelgi teisel ei ole kohustust neid korras hoida. Alusetud ja tõendamata on kostja viited, et seda peaks tegema Tallinna linn. Kohaliku omavalitsuse kohustuseks on talle kuuluvate teede ja avaliku ruumi korrasoleku ja heakorra tagamine. Kuna elamurajooni sisesed teed ei ole linnale üle antud, ei ole tekkinud linna kohustust neid korras hoida. Ekslik on kostja seisukoht, et 30.09.2000 leping on tühine seoses vorminõuete rikkumisega. Kinnisasja võõrandamise tehingutele on küll kehtestatud notariaalne vorm, kuid seaduses puudub nõue, et kokkulepe haldus- ja hoolduslepingu sõlmimise kohustuse kohta peaks olema mingis kindlas vormis. Seetõttu 30.09.2000 lepingu p 5.5 ei ole tühine ja antud kohustus on kostjal siiani. Ka ei tulene poolte vahel 16.10.2000 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingust, et pooled oleks denonsseerinud oma eelnevad kokkulepped. Seega nii Kodumajagrupi AS kui hageja tegutsesid vastavuses nende kokkulepetega ja Kodumajagrupi AS täitis oma hooldus ja korrashoiukohustust hageja vahendusel. Hagejal oli tulenevalt 30.09.2000 eellepingust põhjendatud alus oodata kostjalt vastava lepingu sõlmimist ja kulutuste kandmist. Seda kostja siiani teinud ei ole, seega ei ole tekkinud lepingulist alust, mille alusel hageja seniajani osutab vastavaid teenuseid. Kostja tugines ka aegumisele, leides, et alusetu rikastumise nõue on aegunud TsÜS § 150 lg 1 alusel. Kohus leidis, et hageja nõue on osaliselt aegunud, tulenevalt TsÜS § 154, arvestades, et hageja nõue tuleneb korduvate kohustuste täitmisest. TsÜS § 154 järgi korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega on aegunud hageja nõue, mis puudutab kohustusi enne 12.01.2006, kuna hagi esitati kohtule 12.01.2009. Esitatud tõendite alusel on hageja oma sisemise korraldusega (üldkoosolekul) kinnitanud igakuiste kulude katteks tavapärase määrana 555 krooni kuus. Kohus leidis, et kõigile teenuste kasutajatele väljaarvestatud teenuse hinda võib pidada keskmiseks/harilikuks väärtuseks VÕS § 1032 lg 2 tähenduses. Kostja vastuväited, et hagejal on kasutusel ka teised tariifid nagu MTÜ liikmetele 470 krooni ja pensionäridele 250 krooni, ei ole kohtu arvates asjakohased, kuna kostja

ei vasta kummalegi eelmainitud kategooriale, mistõttu tal ei ole alust nende tariifide enda suhtes kohaldamist taotleda. Et kohus eelnevas asus seisukohale, et hageja nõue on osaliselt aegunud, kuulub hüvitise arvestusse ajavahemik 12.01.2006 kuni hagi esitamiseni, st 12.01.2009, vastavalt hageja nõudele. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 33 x 555 = 18 150 krooni. Kohus leidis eelnevas, et kostja ja Kodumajagrupi AS-i vahelise eellepingu p 5.5 kehtib ning ei ole alust seda pidada tühiseks vorminõuete mittejärgimise alusel. Vastavalt sellele punktile leppisid pooled kokku, et ostja kohustub müüja esimesel nõudmisel sõlmima elamu ekspluatatsiooniks vajaliku varahalduse või varahoolduse lepingu (hoone teenindusleping) müüjaga või müüja poolt näidatud isikutega vastavalt müüja või müüja poolt näidatud isiku kehtestatud hinnakirjale ja Tiskre elurajoonis kasutatavatele tavalistele tingimustele. Lähtudes sellest tuleb hageja teine nõue rahuldada ja tuvastada kostja kohustus sõlmida hagejaga varahalduse või -hoolduse leping (hoone teenindusleping) tulenevalt kostja ja Kodumajagrupp AS-i vahel 30.09.2000 sõlmitud hoonestusõiguse ostu-müügi eellepingu nr 30-09-2000 p-st 5.5. Apellatsioonkaebus Kostja Jelena Seleninova palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellant leiab, et kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg 8 tulenevat kohustust põhjendada, miks ta ei nõustu apellandi faktiliste väidetega, mistõttu kohus on ebaõigesti leidnud, et apellant kohustub 30.09.2000 lepingu alusel sõlmima vastustajaga, kellega tal õigussuhet ei ole ega saagi olla, varahalduse või varahoolduse lepingu. Apellant sai kinnisasja omanikuks 14.12.2000, enne vastustaja poolt koostöölepingu sõlmimist 29.12.2004. Seega ei saanud apellandile tuleneda vastustaja sõlmitud koostöölepingust õigusi ega kohustusi, kuna apellant ei ole koostöölepingu pooleks. Vastustaja ei ole tõendanud, et Kodumajagrupi AS oleks võõrandanud vastustajale 30.09.2000 lepingust tulenevaid väidetavaid nõudeid apellandi vastu. Kohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 1028 lg 1. Väidetava teenuse osutamisega täitis vastustaja enda kohustusi mittetulundusühingu liikmete suhtes. Kohus ei ole põhjendanud, mida apellant väidetavalt sai vastustajalt VÕS § 1028 mõttes ehk millist vastustaja väidetavat olemasolevat või tulevast kohustust vastustaja täitis apellandi suhtes, osutades väidetavaid teenuseid. Olukorras, kus apellant ei olnud sõlminud vastustajaga lepingut teenuse saamiseks, ei soovinud ega saanudki apellant soovida, et vastustaja osutaks talle mistahes teenuseid. Ka ei ole väidetavate teenuste tõttu apellandi vara mistahes viisil suurenenud. Puudub vaidlus, et vastustaja väidete kohaselt ei osutanud vastustaja apellandile teenuseid apellandi kinnisasjal, vaid osutas väidetavaid teenuseid selle ümbruses. VÕS ei võimalda isikul nõuda teiselt isikult nn pealesunnitud teenuse eest maksmist väidetava teenuse osutaja enda poolt kehtestatud suvalise hinnakirja alusel. Teenuse osutamise näol ei ole tegemist ka käsundita asjaajamisega, kuna täidetud ei ole VÕS § 1018 eeldused (apellant ei ole kiitnud asjaajamist heaks, asjaajamine ei vasta apellandi eeldatavale või tegelikule tahtele ning asjaajamine ei ole muul põhjusel avalikes huvides oluline). Seetõttu puudus kohtul alus rahuldada vastustaja hagi apellandi vastu. Kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, asudes seisukohale, et 30.09.2000 lepingu p 5.5 on kehtiv.

Kohus märgib õigesti, et kokkulepe haldus- ja hoolduslepingu sõlmimise kohustuse kohta ei pea olema ilmtingimata sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis, kuid on jätnud tähelepanuta, et lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 68 kohaselt tehingu ühe osa kehtetus ei too kaasa teiste osade kehtetust, kui võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka kehtetu osata. Ei saa eeldada, et kui pooled ei oleks soovinud võõrandada apellandile kinnisasja 30.09.2000 lepinguga, siis nad oleks sellest hoolimata sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt oleks apellant pidanud sõlmima lepingu esemeks oleva kinnisasja haldus- ja hoolduslepingu. Seega oli ostumüügi lepingu tühisuse tõttu TsÜS § 68 kohaselt tühine ka kinnisasja omandamisele suunatud lepingu p 5.5. Apellant on sõlminud 16.10.2000 notariaalselt tõestatud kinnistu ostu-müügilepingu, millega pooled on muutnud 30.09.2000 lepingut. Notariaalselt tõestatud kinnistu ostu-müügilepingus puudub viide apellandi kohustusele sõlmida elamu ekspluatatsiooniks vajalik varahalduse või varahoolduse leping ehk selles osas muutsid pooled varasemat (tühist) eellepingut, sealhulgas selle p-i 5.5. Kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg 8, jättes põhjendamata, miks ta selle apellandi väitega ei nõustu. Kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, asudes seisukohale, et kohtuotsusega tuleb tuvastada apellandi kohustus sõlmida vastustajaga varahalduse ja -hoolduse leping, mistõttu vaidlustatud kohtuotsus tuleb tühistada. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta oleks osutanud apellandile teenust (ei seda, milles seisnes täpsemalt teenus, millal seda täpsemalt osutati) ega seda, millest tulenes osutatud teenuse maksumus iga kuu summas 555 krooni. Vastustaja viited Tiskre elanike MTÜ otsustele on asjakohatud, kuna apellant ei ole nimetatud mittetulundusühingu liige ja vastustaja otsused ei ole apellandile siduvad. Vastustaja esitas kohtule üldised andmed oma majandustegevuse kohta, kuid nende pinnalt ei ole tuletatav, et vastustaja kulu seoses apellandi kinnisasjaga on 555 krooni kuus. Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et 555 krooni kuus on harilik väärtus väidetavalt osutatud teenuse eest. Kohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes (peale vastustaja paljasõnaliste viidete üldkoosoleku otsusele) ta tuvastas apellandile osutatud teenuste turuhinna ehk hariliku väärtuse. Apellant vaidlustab maakohtu poolt tõendite hindamise osas, milles kohus tuvastas, et vastustaja on apellandile teenust osutanud, millist teenust on osutatud ning milline on väidetavalt osutatud teenuse maksumus. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Hageja esitas kaks nõuet:

Eelnimetatud lepingu p.5.5 kohaselt kohustus ostja müüja esimesel nõudmisel sõlmima elamu ekspluatatsiooniks vajaliku varahalduse või varahoolduse lepingu (hoone teeninduslepingu) müüjaga või müüja poolt näidatud isikutega vastavalt müüja või müüja poolt näidatud isiku kehtestatud hinnakirjale ja Tiskre elurajoonis kasutatavatele tavalistele tingimustele. 30.09.2000 sõlmitud hoonestusõiguse ostu-müügi lepingu eelleping oli sõlmitud lihtkirjalikus vormis, kinnisasja võõrandamislepingu sõlmimiseks oli kehtestatud notariaalse vormi nõue. Seega oli tegemist tühise tehinguga. Õige on, et lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 68 järgi tehingu ühe osa kehtetus ei toonud kaasa teiste osade kehtetust, kui võis eeldada, et tehing oleks tehtud ka kehtetu osata. Kolleegium nõustub apellandiga, et ei saa eeldada, et kostja ostjana oleks soovinud sõlmida kinnisasja haldus- ja hoolduslepingut ilma kinnisasja omandamiseta. Seega oli tühine ka 30.09.2000 lepingu p 5.5. Lisaks sellele oli eelnimetatud kokkulepe sõlmitud Kodumajagrupi AS-ga, mitte hagejaga. Lepinguõiguse keskseks põhimõtteks on lepinguvabaduse põhimõte, mis põhineb tahtevabadusel. Kostja ei ole teinud vabatahtlikku tahteavaldust hagejaga lepingu sõlmimiseks ning sellise kohustuse olemasolu ei tulene seadusest. Hageja näol on tegemist kinnisasja omanike poolt moodustatud mittetulundusühinguga, mille eesmärgiks on Tiskre elanike MTÜ põhikirja p. 2.1.1. ja 2.1.2. järgi Kodumajagrupi AS poolt rajatud Tiskre elurajooni elanikele heakorrastatud ja turvalise elukeskkonna loomine ning heaolu tagamine (I kd. lk. 93-99). Kostja ei ole selle mittetulundusühingu liige ning teda ei saa kohustada selle liikmeks astuma ning puudub õiguslik alus kostja kohustamiseks sõlmida vastav leping hagejaga. Seega tuleb maakohtu otsus eelnimetatud nõude osas tühistada ning apellatsioonimenetluses on võimalik teha uus otsus, milles tuleb hagi lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha hageja nõude osas välja mõista kostjalt osutatud teenuste eest alusetult säästetud 24 420 krooni. Maakohus asus seisukohale, et hageja on teinud Tiskre elurajoonis kulutusi ümbruskonna korrashoiu ja kinnistutele juurdepääsu tagamiseks, ning rahuldas hagi osaliselt, so perioodi osas 12.01.2006 kuni 12.01.2009 kokku 18 150 krooni, tuginedes VÕS §dele 1028 lg 1 ja 1032 lg 1 ja lg 2. Kolleegium nõustub apellandiga, et otsus eelnimetatud nõude osas ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Otsuses ei ole analüüsitud kostja vastuväiteid ega ka tõendeid. Otsusest ei ilmne, milliste tõendite põhjal jõudis kohus järeldusele, et kuumakse 555 krooni on harilik tasu osutatud teenuste eest. Kuivõrd kostja ei ole Tiskre elanike MTÜ liige, siis nimetatud mittetulundusühingu üldkoosoleku otsused temale ei laiene. Hageja väidetel on ta osutanud teenuseid ka kostjale. Juhul, kui hageja osutas teenuseid kostjale, mille viimane jättis tasumata, siis tulnuks hagejal välja tuua konkreetne arvestus, millist teenust ja millises maksumuses on kostjale osutatud. Toimiku materjalidest ei ilmne, et sellise arvestuse oleks hageja esitanud ning kohus ole sellele eelmenetluses ka tähelepanu juhtinud. Toimiku materjalide kohaselt on hageja esitanud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, milliste isikutega on ka lepinguid sõlminud ning ka majandusaasta aruanded, millest ilmneb, et hageja kannab kulutusi seoses Tiskre elurajooni korrashoiu ja turvalisuse tagamisega, kuid sellest ei ole võimalik välja tuua kostjale osutatavaid teenuseid ja tasu suurust.

Hageja on esitanud ka majapidamiste lõikes arvestatud kulu, saades 2007.a.-510,6 krooni, 2008.a.448,9 krooni ja 2009.a.-443,5 krooni (II kd. Lk,82-84). Samas arvestus sisaldab ka hageja tegevusega seonduvaid kulusid nagu halduri palgakulu jne. Eelnimetatud dokumentaalsest tõendist ilmneb, et keskmine kulu on väiksem kui hagejale esitatud nõue 555 krooni kuu kohta. Toimiku materjalidest ei ilmne, et kohus oleks nimetatud tõendeid pooltega arutanud ning välja selgitanud, millise osa kantud kulust peaks kostja hüvitama. Eelnimetatud dokumentaalseid tõendeid ei ole kohus otsuses analüüsinud, millega on rikutud TsMS § 442 lg 8 ja TsMS § 232 lg 1. Seega, asudes seisukohale, et kostja on kohustatud osalema ümbruskonna korrashoiu ja kinnistutele juurdepääsu tagamise kulude kandmisest, on kohus jätnud sisuliselt välja selgitamata kostjale langeva osa, lähtudes Tiskre elanike MTÜ liikme kuumaksest, mis on ekslik. Kostja ei ole sisuliselt vastu vaielnud, et ta peab mingi osa maksma, kuid soovis teada, miks nõutakse talt 555 krooni kuus. Kolleegium leiab, et kuivõrd tsiviilasjas olulised faktilised asjaolud on jäänud eelmenetluses välja selgitamata, siis ei ole võimalik nimetatud puudust kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Pooltele tuleb eelmenetluses anda võimalus oma nõude ja vastuväidete tõendamiseks. Seega tuleb tsiviilasi saata eelnimetatud nõude osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Toimiku materjalidest ilmneb, et poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, millisel õiguslikul alusel saaks nõuet rahuldada, so kas käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete järgi. Kolleegium nõustub apellandiga, et ka õiguslik põhjendus vajab enam põhjendamist. Tulenevalt nõudest ja faktilistest asjaoludest tuleb kohtul anda õiguslik hinnang, millisel õiguslik alusel kuulub hagi rahuldamisele või rahuldamata jätmisele. Kolleegium ei nõustu apellandiga selles, et käesoleval juhul ei esine õiguslikku alust hagi rahuldamiseks. Hinnates esitatud faktilisi asjaolusid ja tõendeid tuleb kohtul kohaldada õiget materiaalõigusnormi. Kui üks isik on alusetult midagi säästnud teise isiku arvel, siis võiks kaaluda ka käsundita asjaajamise sätete kohaldamise võimalust. Uuel tsiviilasja läbivaatamisel tuleb välja selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud, tõendid ning ka õiguslik alus. Menetluskulu jaotus tuleb otsustada uuel tsiviilasja läbivaatamisel.

Mare Merimaa

Ele Liiv

Imbi Sidok

Osaliselt tühistatud Riigikohtu 08 06 2011 otsusega nr 3-2-1-46-11

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.