Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-2-1-70-02 Tartu, 5. juuni 2002. a Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja V. Kõve AS Eesti Ühispank hagi Aavo Pitki vastu pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegina ja kinnistu valduse väljanõudmiseks. Aavo Pitki vastuhagi AS Eesti Ühispank vastu laenulepingu tühiseks tunnistamiseks ja pandilepingu lõpetamiseks ning Tallinna Hooneregistris pandiõiguse lõppemise kohta märke tegemiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr II-2/1209/01 AS Eesti Ühispank ja Aavo Pitki kassatsioonkaebused
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise 13. mai 2002. a kuupäev Istungil osalenud AS Eesti Ühispank esindaja vandeadvokaat A.-H.Raig isikud Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2001. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS Eesti Ühispank hagi Aavo Pitki vastu pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegina AS Eesti Ühispank kasuks hüpoteegisummaga 948 258, 42 krooni.
2.Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata.
3.Saata asi tühistatud osas läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4.AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebus rahuldada.
5.Jätta Aavo Pitki kassatsioonkaebus rahuldamata.
6.Tagastada Aare Raigi Advokaadibüroo OÜ-le 28. jaanuaril 2002 makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Eesti Ühispank sõlmis 22. detsembril 1998. a A. Pitkiga laenulepingu 125 000 DEM laenamise kohta. Laenu tagastamise tähtpäev oli 22. detsember 2008. a. Pooled sõlmisid laenu tagamiseks
22.detsembril 1998. a pandilepingu, mille alusel pantis A. Pitk AS Eesti Ühispank kasuks Tallinnas Kelluka tee 35 asuva elamu. Pandileping registreeriti Tallinna Hooneregistris. A. Pitk ei ole laenulepingut kohaselt täitnud. 12. märtsil 1999. a kanti panditud ehitise alune maa kinnistusraamatusse. AS Eesti Ühispank palus tunnustada tema õigust kinnistada pandiõigus hüpoteegina AS Eesti Ühispank kasuks järgmistel tingimustel: hüpoteegi summa 948 258 krooni, intress 18% ja kõrvalnõuded 316 086 krooni. Samuti palus AS Eesti Ühispank kohustada A. Pitki välja andma kinnistu valdus kinnistu müügiks.
2.16. augustil 2000. a esitas A. Pitk vastuhagi, milles palus tunnistada laenuleping rahatuse tõttu tühiseks. Vastuhagis palus A. Pitk lõpetada laenulepingu tühisuse tõttu ka seda tagava pandilepingu.
3.Tallinna Linnakohus jättis rahuldamata AS Eesti Ühispank hagi ja rahuldas A. Pitki vastuhagi. Kohtuotsuse kohaselt ei tõendanud AS Eesti Ühispank pandiõiguse kinnistamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja nõue kohustada kostjat viimase valduses olevat kinnistut välja andma ei põhine seadusel, kuna kinnistule ei saa kohaldada vallasasja kohta käivaid sätteid. Tõendamist leidis, et hageja ei andnud kostjale laenusummat üle, mistõttu vaidlusalune laenuleping on rahatu. TsK § 276
lg 1 kohaselt on laenajal õigus vaidlustada laenulepingut selle rahatuse tõttu, kui ta laenajalt tegelikult raha ei saanud. 14. jaanuaril 1997. a pantis A. Pitk kolmanda isikuna U. Themase ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks oma elamu Tallinnas Kelluka 35. Pandiõiguse kohaselt ei saa isikul tekkida võlga pandipidaja ees ja seda ei saa ümber vormistada laenuks TsK § 272 lg 3 mõttes. Hagejal tekkis U. Themase laenu tagasimaksmata jätmisel õigus nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kuid kostja kui pantija ei muutunud seepärast hageja ees võlgnikuks. Laenuleping osutus TsK § 272 lg 3 ja TsÜS § 66 lg 2 koosmõjul tühiseks. Linnakohus rahuldas ka kostja nõuded pandilepingu tühisuse tunnustamiseks ja Tallinna Hooneregistris hageja kasuks tehtud pandimärke kustutamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Linnakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse AS Eesti Ühispank.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. detsembri 2001. a otsusega linnakohtu otsuse osas, millega rahuldati vastuhagi. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse ja jättis vastuhagi tervikuna rahuldamata.
6.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leidis linnakohus õigesti, et AS Eesti Ühispank nõue pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegina ei ole tõendatud. Samas ei pidanud ringkonnakohus õigeks linnakohtu seisukohta, et vaidlusalust laenulepingut sõlmides rikuti seadust. Pooltel ei ole vaidlust selles, et A. Pitk pantis oma elamu U. Themase ja AS Eesti Ühispank vahel sõlmitud laenulepingu tagamiseks. U. Themas ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Esitatud asjaoludest nähtub A. Pitki tahe vältida pandi realiseerimist sel viisil, et ta võttis endale kohustuse tasuda osa U. Themase võlast AS-le Eesti Ühispank. Vaidlusaluse lepingu järgi ei pidanudki AS Eesti Ühispank A. Pitkile raha välja maksma. See nähtub lepingu preambulas väljendatud lepingu sõlmimise aluseks olnud vaidlustamata asjaoludest. Kuna laenuleping ei ole tühine, ei ole tühine ega kuulu lõpetamisele ka 22. detsembril 1998. a sõlmitud pandileping, mis oli sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Ringkonnakohus tühistas hagi tagamise, kuna hagi ei rahuldatud, ja seega on hagi tagamine muutunud alusetuks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2001. a otsusele esitasid kassatsioonkaebuse nii AS Eesti Ühispank kui Aavo Pitk.
8.AS Eesti Ühispank palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema hagi A. Pitki vastu pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegina. Tühistatud osas palus hageja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. AS Eesti Ühispank nõue pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegiga on esitatud AÕS RakS § 133 lg 1 alusel. Selle sätte kohaselt ehitise või selle osa, mis on panditud sama seaduse § 132 1 ja 2 lõike kohaselt, muutumisel maa oluliseks osaks on pandipidajal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina alates ehitisealuse maa kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pandipidaja võib
esitada pantija vastu hüpoteegi tunnustamist ja kinnistusraamatusse kande tegemist taotleva hagi, kui pantija on keeldunud asjaõiguslepingu sõlmimisest. AÕS RakS § 133 lg 3 alusel kantakse pandiõiguse kandmisel hüpoteegina kinnistusraamatusse hüpoteegisummana ehitise pandiga tagatud võla summa, kui puudub teistsugune kokkulepe. AS Eest Ühispank märkis hagiavalduses kostja tagastamata laenuks 948 258 krooni. Seega tõendas ta oma nõude põhjendatust. AS Eesti Ühispank leiab, et intressimäär ja kõrvalnõuete suurus ei ole hüpoteegi kohustuslikud tingimused. AÕS § 327 mõttest tuleneb, et hüpoteeki võib seada intressita ja kõrvalnõueteta. Seega juhul, kui kohus leiab, et pandipidaja poolt hüpoteegi seadmisel taotletav intressimäär ja kõrvalnõuete summa ei ole põhjendatud, ei ole see aluseks nõude rahuldamata jätmisele tervikuna, kui taotletav hüpoteegisumma on tõendatud. Ringkonnakohus jättis poolte vaidluse intressimäära ja kõrvalnõuete suuruse osas sisuliselt lahendamata.
9.A. Pitk vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kohtud on õigesti jätnud rahuldamata AS Eesti Ühispank tõendamata nõuded.
10.A. Pitk palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata A. Pitki vastuhagi ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada A. Pitki vastuhagi AS Eesti Ühispank vastu. Kassatsioonkaebuse kohaselt pidi ringkonnakohus tunnustama laenulepingu tühisust rahatuse alusel, kui ta rahatuse tuvastas. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et ka rahatu laenuleping on reaalne. Kvalifitseerides pooltevahelise suhte TsK § 272 lg 3 alusel võla ümbervormistamise tõttu laenulepinguks, pidi kohus kontrollima, kas A. Pitkil on AS Eesti Ühispank ees võlga (Riigikohtu otsus 3-2-1-76-99 RT III 1999, 22, 220). Pandiõigusest ei saa tekkida pantija võlga pandipidaja ees. Pandipidaja saab nõuda pantijalt sundtäitmise talumist. Samuti ei ole tegemist võla ülekandmisega TsK § 220 mõttes. Ringkonnakohus kvalifitseeris poolte suhte õigesti TsK § 175 alusel. Samas leiab ringkonnakohus ekslikult, et tulenevalt TsK §-ga 175 reguleeritud õigussuhtest tekib võlausaldajal nõudeõigus kolmanda isiku vastu, mida saab TsK § 272 lg 3 alusel vormistada laenuna. Kreeditor on kohustatud vastu võtma täitmise, mida võlgniku eest pakub kolmas isik. Kreeditoril ei teki kolmanda isiku vastu nõudeõigust. Kui AS-l Eesti Ühispank ei tekkinudki nõudeõigust A. Pitki vastu, ei olnud ka võlga, mida saanuks ümber vormistada laenuks TsK § 272 lg 3 järgi. A. Pitkil ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal AS Eesti Ühispank ees ühtegi võlga ja puudus ka seaduslik alus laenulepingu sõlmimiseks. Laenulepingu tühisusest tuleneb ka pandilepingu tühisus.
11.AS Eesti Ühispank ei pea A. Pitki kassatsioonkaebust õigeks. Linnakohus tuvastas, et käesoleval juhul oli tegemist võla vormistamisega laenulepinguna vastavalt TsK § 272 lg-le 3. Kostja ei vaidlustanud linnakohtu otsust. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu seisukohaga. AS-l Eesti Ühispank tekkis pandiõigus kostjale kuuluvale elamule ning see pandiõigus ei ole lõppenud. Vaidlusaluse laenulepingu sätetest ei tulene, et AS Eesti Ühispank pidanuks kostjale raha üle andma. TsK § 276 lg 1 kohaselt lasub tõendamiskoormus kostjal, kes peab tõendama, et temal ei olnud AS Eesti Ühispank ees võlga, mida saanuks TsK § 272 lg 3 järgi vormistada laenulepinguna. U. Themase
ja A. Pitki vahel toimus võla ülekandmine TsK § 220 tähenduses.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et kaevatav ringkonnakohtu otsus on osaliselt ebaõige ja kuulub osaliselt tühistamisele TsMS § 363 alusel materiaalõigusenormi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Kolleegium ei nõustu kassaator A. Pitki väitega, et ringkonnakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti TsK § 272 lg-s 1 sätestatut. Erinevalt kassatsioonkaebuses väidetust, ei ole ringkonnakohus tuvastanud laenulepingu rahatust ega rikkunud TsK § 272 lg-s 1 sätestatut. Ringkonnakohus on tuvastanud, et AS Eesti Ühispank ja A. Pitk sõlmisid 14. jaanuaril 1997. a pandilepingu, mille kohaselt A. Pitk tagas talle kuuluva elamuga Tallinnas Kelluka tee 35 kolmanda isiku U. Themase võlga AS Eesti Ühispank ees, mis tulenes U. Themase ja AS Eesti Ühispank vahel 13. jaanuaril 1997. a sõlmitud laenulepingust. U. Themas ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ja AS-l Eesti Ühispank tekkis õigus realiseerida Kelluka tee 35 asuv elamu tagatud võla katteks. Ringkonnakohus tuvastas samuti, et 22. detsembri 1998. a laenuleping sõlmiti eesmärgiga vältida panditud ehitise realiseerimist. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmisid pooled ka uue pandilepingu Kelluka tee 35 elamule. Kohtud on tuvastanud, et laenulepingu sõlmimise näol oli tegemist võla ümbervormistamisega TsK § 272 lg 3 tähenduses. Ringkonnakohus on tuvastanud, et laenulepinguga võttis A. Pitk endale kohustuse tasuda AS-le Eesti Ühispank osa U. Themase võlast 125 000 DEM ulatuses. Vaidlusaluse laenulepingu järgi ei pidanudki AS Eesti Ühispank A. Pitkile raha reaalselt üle kandma.
14.Õige on A. Pitki kassatsioonkaebuse seisukoht, et pandiõigusest kui asjaõigusest ei tulene iseenesest isiklikku võlga pantijale, mida saaks ümber vormistada laenuna TsK § 272 lg 3 tähenduses, ning seda seisukohta on kohtud ka järginud. Ringkonnakohus tuvastas, et laenulepingu sõlmimisel võttis A. Pitk kohustuse vastutada osaliselt U. Themase võla eest AS Eesti Ühispank ees. Sellise kohustuse näol on tegemist A. Pitki isikliku kohustusega AS Eesti Ühispank ees, mida sai vormistada laenuna ja tagada pandiga. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et A. Pitk võttis endale kohustuse tasuda osa U. Themase võlast TsK § 175 lg 1 alusel. AS Eesti Ühispank on leidnud kassatsioonkaebusele esitatud vastuses, et laenulepingu näol on tegelikult tegemist U. Themase võla osalise ülekandmisega A. Pitkile TsK § 220 tähenduses. Kolleegium märgib, et antud vaidluse puhul ei ole oluline, kas asjaolu, et A. Pitk võttis endale osalise vastutuse U. Themase võla eest, vabastab viimase selles ulatuses vastutusest. Käimasolevas kohtumenetluses tuli tuvastada vaid see, kas A. Pitkil on isiklik võlg AS Eesti Ühispank ees.
15.Kolleegium ei nõustu A. Pitki kassatsioonkaebuse väitega, et poolte vahel 22. detsembril 1998. a sõlmitud pandileping on tühine tagatud laenulepingu tühisuse tõttu. Kuna antud juhul ei ole laenulepingu tühisust tuvastatud, ei käsitle kolleegium kassatsioonkaebuse väidet põhjalikumalt, kuid märgib, et isegi laenulepingu tühisuse tuvastamisel ei kaasne sellega automaatselt pandilepingu tühisus.
16.AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et Tallinna Ringkonnakohus rikkus
otsuse tegemisel TsMS § 229 lg 2, kui asus AS Eesti Ühispank poolt esitatud laenu põhisumma puhul, mida taotleti ka hüpoteegisummana, seisukohale, et seda pole tõendatud. A. Pitk ei vaielnud laenu põhisummale vastu, küll aga vaidlustas AS Eesti Ühispank esitatud hüpoteegiintresside ja kõrvalnõuete arvestuse. Ringkonnakohus leidis ise samas, et laenuleping oli kehtiv. Ringkonnakohus rikkus ka TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut, kui ei vastanud AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebuses esitatud sellekohasele põhjendusele.
17.Ringkonnakohus rikkus TsMS § 231 lg-s 4 ja TsMS §-s 95 sätestatut. Ringkonnakohus leidis, et AS Eesti Ühispank ei ole tõendanud taotletava hüpoteegisumma suurust, samas pole ta andnud hinnangut asja materjalide juures olevale laenulepingule, mis võib tõendada tagatava võla suurust, ja ka A. Pitki kontoväljavõtetele, mis võivad tõendada laenu osalist tagasimaksmist. Samas on õige ringkonnakohtu seisukoht, et hageja peab vaidluse korral tõendama hüpoteegiintresside ja kõrvalnõuete arvestust.
18.Kolleegium nõustub AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti AÕS RakS § 133 lg-s 3 ja AÕS §-s 327 sätestatut, jättes võlasumma hüpoteegisummana arvestamata. AÕS RakS § 133 lg 3 kohaselt kantakse hüpoteegisummana kinnistusraamatusse ehitise pandiga tagatud võla summa, kui pooled ei lepi kokku teisiti. AÕS § 327 kohaselt kantakse lisaks hüpoteegi rahalisele suurusele (hüpoteegisummale) kinnistusraamatusse ka kõrvalnõuded ja intressimäär, kui need on olemas. Kolleegium nõustub AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebuse väitega, et intressimäär ja kõrvalnõuete suurus ei ole hüpoteegi puhul kohustuslikud tingimused ja hüpoteegi saab kinnistusraamatusse kanda ka ilma nendeta. Ehitise pandi näol on tegemist tagatava nõudega aktsessoorselt seotud tagatisega, mis tagab nõuet selle igakordses suuruses konstantselt kogu tagatise väärtusega. Hüpoteegi puhul sätestab seadus hüpoteegiga koormatud kinnisasja kohta maksimaalse summa, mis kuulub hüpoteegipidajale tagatise realiseerimisel (hüpoteegisumma). Hüpoteegiintresside kinnistusraamatusse kandmisega tagatakse hüpoteegisumma perioodiline suurenemine, kõrvalnõuete sissekandmine annab aga võimaluse rahuldada koormatud kinnistu müügist saadud rahast menetluskulud ja muud kõrvalnõuded ka hüpoteegisummat ületavas summas. Hüpoteegiintressid ja kõrvalnõuete summa ei kujuta endast mitte tagatava võla intresse või viivist ega selle sissenõudmiseks tehtud tegelikke kulutusi, vaid sisuliselt hüpoteegisumma (võimaliku tagatissumma) suurendamise eelnevalt kokkulepitud tingimusi. Kuna ehitise pandi puhul ei kanta pandisummat registrisse ja pandisummale seadusega tähendust ei antud, ei lepita reeglina kokku ka pandiintresse ja kõrvalnõudeid. Seetõttu näebki AÕS RakS § 133 lg 3 ette, et hüpoteegisummana kantakse sisse kogu pandiga tagatud võlasumma. Antud juhul tuleneb tagatud võla põhisumma laenulepingust, sellele võivad lisanduda laenuintressid ja kõrvalkulud. Et intresse ja kõrvalnõudeid võla koosseisus arvestada, peab hageja nende suurust tõendama. AS Eesti Ühispank hagis esitatud arvestuses on hüpoteegisummana taotletud 948 258, 42 EEK, mis on näidatud kui laenulepingujärgse põhivõlgnevusena. Kui nimetatud summa on laenulepingujärgse võlana tõendatud, saab selle ka hüpoteegisummana kinnistusraamatusse kanda. Laenuintresse ja kõrvalnõudeid ei ole AS Eesti
Ühispank hagi kohaselt taotletavasse hüpoteegisummasse arvestanud.
19.Kolleegium ei soostu AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebuse väitega, et kohus pidi hüpoteegiintressid ja kõrvalnõuded laskma kinnistusraamatusse kanda ka juhul, kui kostja nendega ei nõustu. AÕS RakS § 133 lg-st 3 tuleneb, et lisaks hüpoteegisummale saab hüpoteegiintresse ja kõrvalnõudeid kinnistusraamatusse kanda vaid juhul, kui neis on varem kokku lepitud. Käesoleval juhul sellist kokkulepet ei ole tuvastatud ning kohtud on hüpoteegiintresside ja kõrvalnõuete kinnistusraamatusse kandmise nõude seega õigesti rahuldamata jätnud. Hagejal oli õigus arvestada taotletava hüpoteegisumma sisse nii tagatud laenuintressid kui ka muud pandiga tagatud kõrvalkohustused.
20.Kolleegium märgib samuti, et hagi rahuldamine eeldab muuhulgas apellatsioonikohtu seisukohavõttu kõigi A. Pitki vastuväidete osas. Vajadusel tuleb kaaluda ka A. Pitki abikaasa kaasamist kostjana, kuna asja materjalidest nähtuvalt on A. Pitk esitanud hagile ka vastuväite, et kinnistu, millele taotletakse hüpoteegi kinnistamist, on ühisomandis. H. Jõks, A. Kull, V. Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.