lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-38-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 28.03.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-38-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
28.03.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
823
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon

3-2-1-38-02 Tartu, 28. märts 2002. a Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi hagi Dmitri Goritski, Valentina Goritskaja, Valentin Levini ja AS GSL (pankrotis) vastu 4 229 032 krooni saamiseks. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. veebruari 2001. a määrus tsiviilasjas nr II-2-26/01 Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi erikaebus 11. märts 2002. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. veebruari 2001. a määrus ning saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Erikaebus rahuldada.
3.Tagastada advokaadibüroole Leppik ja Partnerid 25. juunil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja ja AS Star GSL sõlmisid 19. veebruaril 1997. a laenulepingu, millega AS Star GSL laenas hagejalt 297 000 USD, tähtajaga 6 aastat, intressiga 10% aastas. 19. veebruaril 1997. a sõlmis hageja V. Levini, V. Goritskaja ja D. Goritskiga käenduslepingud, mille kohaselt käendasid nimetatud isikud hageja ja AS Star GSL vahelise laenulepingu järgseid AS Star GSL kohustusi. AS Star GSL ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi. Balti"Ameerika Ettevõtlusfond nõudis 5. jaanuaril 1999. a esitatud hagiavalduses V. Levinilt, V. Goritskajalt, D. Goritskilt ja AS-lt Star GSL käenduslepingute alusel 4 229 032 krooni 60 sendi tasumist. Kohtla-Järve Linnakohtu 22. mai 2000. a määrusega jäeti läbi vaatamata Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi hagi AS Star GSL vastu, seoses viimase suhtes
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
19.
oktoobril 1999. a välja kuulutatud pankrotiga. AS Star GSL (pankrotis) kaasati protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poole.
2.Kostjate vastuväidete kohaselt tuleb menetlus asjas lõpetada, kuna vastavalt 19. veebruari 1997. a laenulepingule kuulub vaidlus lahendamisele Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtus. Laenulepingu p 12.2. kohaselt kui laenulepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada läbirääkimistel, siis lahendatakse need lõplikult Tallinnas asuvas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtus selle arbitraa"ikohtu reglemendi alusel. Käenduslepingu p 13 ja laenulepingu p 16.4 järgi oli käendusleping nimetatud laenulepingu lahutamatu koostisosa. Samuti esitasid kostjad hagile sisulisi vastuväiteid.
3.Kohtla-Järve Linnakohtu 3. juuli 2000. a otsusega hagi rahuldati ning V. Levinilt, D. Goritskilt ja V. Goritskajalt mõisteti välja solidaarselt 4 229 032 krooni 60 senti. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Viru Ringkonnakohtu 7. veebruari 2001. a määrusega tühistati linnakohtu otsus ning asjas lõpetati menetlus TsMS § 217 p 6 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt leppisid Balti-Ameerika Ettevõtlusfond ja AS Star GSL 19. veebruari 1997. a laenulepingu p-s 12.2 kokku, et kui antud

lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus lõplikult Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtus Tallinnas selle arbitraa"ikohtu reglemendi alusel. Pooled on laenulepingus kokku leppinud ka täpsed vaidluse läbivaatamise protseduurireeglid. Kuna laenulepingu p 16.4 järgi on käenduslepingud laenulepingu lahutamatuks osaks, tuleb ka käendajatega tekkinud vaidlused läbi vaadata laenulepingus kokku lepitud vahekohtus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Erikaebuses palus hageja apellatsioonikohtu määruse tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leidis, et igal kohustisel on konkreetsed pooled, kelle õigused ja kohustused sätestab pooltevaheline leping või muu õiguslik alus. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendajatena taganud isikute vastutus ei tulenenud mitte laenulepingust, vaid käenduslepingust. Käendajad ei olnud üheks laenulepingu pooleks. Käendus on olemuselt kõrvalkohustis, mille poolte õigused ning kohustused on määratletud käenduslepinguga. Laenulepingu p 16.4 väljendab TsK § 206 lg-s 2 sätestatud käenduse aktsessoorset iseloomu põhikohustise suhtes.
7.Vastuses erikaebusele leidis kostja V. Levin, et apellatsioonikohtu määrus on põhjendatud. Laenulepingu kohaselt on käendusleping selle lahutamatuks osaks. Käendusleping on vahetult põhikohustusega seotud, seega ei saa ka käendaja vastutus esineda teisel alusel kui põhivõlgniku oma. TsK § 208 lg 1 kohaselt on käendaja, kui tema vastu esitatakse hagi, kohustatud kaasama asja arutamisele võlgniku. See säte oleks sisutu, kui käendaja ja võlgniku puhul oleks võlausaldajaga kokku lepitud erinev kohtualluvus.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 217 p 6 järgi lõpetab kohus asjas menetluse, kui pooled on sõlminud lepingu selle kohta, et annavad vaidluse vahekohtu lahendada. Seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtu kohta p 2 sätestab, et Arbitraa"ikohus lahendab vaidlusi hagiavalduste alusel, kui: 1) poolte vahel on kirjalik kokkulepe juba tekkinud või tekkida võiva vaidluse üleandmise kohta Arbitraa"ikohtu lahendada; 2) nõusolek vaidluse lahendamiseks Arbitraa"ikohtus on väljendatud hageja poolt hagi esitamisega, kostja poolt aga tegevusega, mis annab tunnistust tema vabatahtlikust allumisest Arbitraa"ikohtu jurisdiktsioonile; 3) vaidlus kuulub Arbitraa"ikohtu jurisdiktsiooni alla tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest. Kokkulepe vaidluse üleandmise kohta arbitraa"ikohtu lahendada peab olema selge, sest sellega jätab pool end ilma võimalusest pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Laenuandja ja käendajate kokkulepe vaidluse lahendamiseks vahekohtus võiks tuleneda nendevaheliste käenduslepingute pst 13, mille kohaselt käenduslepingud loeti laenulepingu lahutamatuks osaks. Eelnev võib tähendada, et laenulepingus kokkulepitud vaidluste vahekohtu lahendada andmise kokkulepe on siduv ka käenduslepingu pooltele. Samas on laenuandja leidnud, et kokkulepe käenduslepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks arbitraa"ikohtus puudub ning on esitanud hagi linnakohtusse. Poolte vahel

sõlmitud käenduslepingute tõlgendamisel omab tähtsust ka poolte käitumine. Käendajad esitasid linnakohtule küll taotluse lõpetada asjas menetlus selle allumise tõttu vahekohtule, kuid ei apelleerinud linnakohtu otsust samal põhjusel. Seega tunnustasid ka käendajad, et kokkulepe vaidluse vahekohtu lahendada andmiseks puudus. Sellises olukorras puudus apellatsioonikohtul alus tõlgendada pooltest erinevalt nendevahelist käenduslepingut vaidluste lahendamise korra osas. A. Kull, H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.