Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Zxxxx Bxxxxxxxx riigi õigusabi taotlus tuleb jätta menetlusse võtmata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 16 järgi on väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine hagita asi. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata muu hulgas, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Taotluse kohaselt soovib Zxxxx Bxxxxxx riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ning kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Riigi poolt tagatava õigusabi saamise tingimused on sätestatud riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS). RÕS § 6 lg 1 järgi on riigi õigusabi andmise tingimuseks see, et isik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. RÕS § 6 lg 11 kohaselt antakse üldjuhul riigi õigusabi füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, välja arvatud kriminaalmenetluses ja väärteoasja menetluses, kui kaitsja osavõtt seaduse järgi on kohustuslik. Erisusena sätestab RÕS § 37 lg 1, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks võib saada riigi õigusabi üksnes Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lõike 1 nõuetele. Taotlusest nähtub, et Zxxxx Bxxxxxx on Eestis varjupaigataotleja. Kohus tegi kindlaks, et Politsei- ja Piirivalveameti 30.11.2015. a otsusega nr 7001510161-1 loeti Zxxxx Bxxxxxxxi varjupaigataotlus ilmselgelt põhjendamatuks ning talle keelduti Eestis elamisloa andmisest. Tallinna Halduskohtu 15.04.2016. a otsusega haldusasjas nr 3-15-3060 jäeti Zxxxx Bxxxxxxxx kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2016. a otsusega samas haldusasjas jäeti Zxxxx Bxxxxxxxx apellatsioonikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Riigikohus jättis 28.11.2016. a määrusega xxxxx Bxxxxxxxx kassatsioonikaebuse Tallinna Halduskohtu otsusele menetlusse võtmata. Seega jõustus 28.11.2016. a otsus, millega keelduti Zxxxx BxxxxxxxxxxxEesti elamisluba andmast. Kohus kontrollis Rahvastikuregistri andmete alusel, et taotleja Zxxxx Bxxxxxx on Armeenia kodanik ja tal ei ole Eestis kehtivat elamisluba. Eeltoodut arvestades, kuna Zxxxx Bxxxxxx ei ole Eesti kodanik ega Eestis elamisloa alusel viibiv isik, siis tulenevalt RÕS § 37 lg-st 1 ei saa Eesti kohus anda temale riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Seega ei ole võimalik riigi õigusabi avalduses taotletavat eesmärki saavutada ja kohus jätab avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et kui isik leiab, et Eesti riik on rikkunud tema Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga kehtestatud inimõigusi, siis on tal õigus pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Üldinformatsioon Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ja kaebuse tüüpvorm on kättesaadavad Eesti Välisministeeriumi ja Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehtedel. Kui isikul ei ole piisavalt vahendeid endale advokaadi palkamiseks, siis võib Euroopa Inimõiguste Kohus määrata temale menetluse käigus tasuta õigusabi. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.