lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-106-00

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 19.09.2000

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-106-00
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
19.09.2000
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
885
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-106-00

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. septembril 2000. a Valentin Levini hagi OÜ MAXI-SE, Kersti Võlu ja Sergei Zahharovi vastu ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks ja 25 000 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas avalikul kohtuistungil 11. septembril 2000. a läbi OÜ MAXI-SE kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. märtsi 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-46/00. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Ida-Viru Maakohtu 8. juuni 1999. a otsusega jäeti rahuldamata Valentin Levini hagi OÜ MAXI-SE (edaspidi büroo), Sergei Zahharovi ja Kersti Võlu vastu tehingu kehtetuse tunnistamiseks ja 25000 krooni saamiseks. Vaidlustatud lepingu järgi volitas V. Levin bürood, keda lepingu sõlmimisel esindas S. Zahharov, teostama ja vormistama 3-toalise korteri asukohaga Jõhvi linn Kivi 3 b-4 ostmise. Lepingu p 2 kohaselt moodustab korteri maksumus 80 000 krooni. Lepingu p 3.1 kohaselt andis V. Levin pandina 25000 krooni, mis p 3.3 kohaselt ei kuulu tagastamisele, kui tehingu sõlmimisest keeldub tema. Puudujääva 55 000 krooni pidi V. Levin tasuma lepingu sõlmimisel notari juures. Leping kehtis kuni 31. juulini 1998. a. Tõendatud on büroo poolt 23 000 krooni tasumine Kersti Võlule, kelle korterit Jõhvis Kivi 3b-4 büroo oli volitatud müüma. Ida-Viru Maakohus jättis 8. juuni 1999. a otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste järgi on tõendamata, et ostu-müügileping jäi sõlmimata OÜ MAXI-SE ja S. Zahharovi süül. Kriminaalasja algatamisest keeldumise määrusega on kindlaks tehtud, et hageja ei suutnud kuni 31. juulini 1998. a tasuda büroo kassasse ülejäänud summat 55 000 krooni, sest ei suutnud müüa oma korterit. Samuti leidis maakohus, et leping sisaldas tingimust, mille kohaselt hageja poolt kuni 31. juulini 1998. a korteri ostu-müügilepingu sõlmimata jätmisel, jääb tasutud 25 000 krooni büroole. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohus tühistas 13. märtsil 2000. a maakohtu otsuse 25 000 krooni suuruse nõude rahuldamata jätmise osas. Uue otsusega mõistis ringkonnakohus välja OÜ-lt MAXI-SE V. Levini kasuks 25 000 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli 9. juulil 1998. a sõlmitud leping sisuliselt käsundusleping TsK § 394 mõttes, mille järgi üks pool kohustus tegema teise poole arvel ja nimel teatavaid juriidilisi tegusid. Lepingu punkti 2 järgi oli korteri maksumus 80 000 krooni, mille hulka kuulusid ka vormistamise kulud ja kommunaalteenuste võlad. Vastavalt lepingu punktile 3.1 maksis V. Levin lepingu sõlmimise päeval büroole 25 000 krooni, mis tehingu tegemisel oleks arvatud ostuhinna sisse. Ülejäänud summa 55 000 krooni pidi hageja tasuma ostu-müügilepingu notariaalse vormistamise ajal. Apellatsioonikohus tuvastas, et lepingus märgitud tähtajaks, s.o 31. juuliks 1998. a, ei täitnud büroo

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

oma lepingujärgseid kohustusi: jättis korteri ostmata ja hageja nimele vormistamata. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid vaidlusalust summat nimetanud käsirahaks. Seetõttu luges ringkonnakohus selle summa avansiks. Avansi büroole jätmiseks puudub seaduslik alus. Ringkonnakohus märkis, et kostja ei esitanud vastuhagi tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud TsMS §-s 231 lg 4 sätestatut, kuna otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes kohus järeldas, et lepingu p-s 3.1 nimetatud summa on avanss. Kohus pole põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja seletust, et lepingu tähtaega pikendati tema rahatuse tõttu tema palvel. Seda kinnitas ka kostja. Kuna hagejal puudus vajalik raha, polnud mõtet aega notari juures kinni panna. Samuti kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti TsÜS § 64 sätteid. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse seda teinud isikute tegelikust tahtest ja eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tehing jääb kehtima võimalikult suuremas ulatuses. Lepingu allakirjutamisel oli hagejale selge, et kui ta ei osta korterit

31.juuliks 1998.a, kaotab ta käsiraha (tagatise) 25 000 krooni. Nimetatud summa oli kohustise täitmise tagamise viis, olenemata sellest, kuidas teda nimetada. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu Vaidlustatud pole ringkonnakohtu järeldust, et 9. juulil 1998. a sõlmiti V. Levini ja büroo vahel käsundusleping. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtu järeldusega, et vaidlusalust 25 000 krooni ei saa selgesõnalise kokkulepe puudumise tõttu pidada käsunduslepingu käsirahaks. Kuigi lepingu p 3.3 kohaselt ei tulnud V. Levini keeldumisel ostu-müügilepingust tema poolt tasutud 25 000 krooni talle tagastada, puudub kokkulepe büroo vastutuse kohta TsK § 213 lg 1 kohaselt, mis võimaldaks makstud summat käsirahaks pidada. Põhjendatud ja kooskõlas TsÜS §-s 64 lg 1 sätestatuga on kassaatori väide, et lepingu sõlmimisel oli hagejale teada, et tema tõttu ostu-müügilepingu sõlmimata jätmisel kaotab ta 25 000 krooni ja seda tuleb pidada kohustise täitmise tagamise viisiks. Kuna nimetatud summa ei ole käsiraha, siis käsunduslepingu täitmise tagamise viisina on tegemist TsK §-s 191 lg 1 sätestatud leppetrahviga. Asja uuel arutamisel tuleb apellatsioonikohtul kaaluda, kas on asjaolusid, nagu ühe lepingupoole kogenematus, sundolukord või muu tema tahet mõjutanud asjaolu, mis annavad aluse pidada kokkulepet 25 000 krooni suuruse leppetrahvi osas, mida peaks tasuma ainult üks lepingupool, heade kommete vastaseks liigkasuvõtmise tunnusel. Kui kokkulepe leppetrahvi osas ei ole heade kommete vastane, siis tuleb hagi lahendada lähtudes tsiviilkoodeksi leppetrahvi reguleerivatest sätetest, s.h tuvastada, kas korteri ostu-müügileping jäi sõlmimata hageja süül.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. märtsi 2000. a otsus tühistada OÜ-lt MAXI -SE 25 000 krooni väljamõistmise ja kohtukulude osas ning saata tühistatud osas uueks arutamiseks samale kohtule. Muus osas jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada K. Kooga Advokaadibüroole 6. aprillil 2000. a tasutud kautsjon 250 (kakssada viiskümmend) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.