Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping, mille p 2.1 kohaselt on võlgniku kinnistutel lasuva ühishüpoteegiga summas 250 000 000 krooni tagatud lisaks hagejaga sõlmitud laenulepingust nr XXX, selle lisadest/muudatustest ning tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevatele võlausaldaja rahalistele nõuetele ka kõik võlausaldaja nõuded kuni 40 000 000 krooni OÜ HK , OÜ M ja OÜ E vastu, sh tulevikus tekkivad nõuded. Võlgniku konto väljavõtted tõendavad, et laenulepingu nr XXX ja selle lisade alusel võlgneb võlgnik hagejale laenusummana 109 000 000 krooni. Võlgnik ei ole käesoleva ajani võlgnetavat laenu tagastanud ega ka sissenõutavaks muutunud kõrvalnõudeid hagejale tasunud. Hageja edastas nii 02.12.2008 kui 18.12.2008 ja 23.12.2008 võlgnikule nõudekirjad, milles palus tekkinud võlgnevuste tasumist. Hageja osundab võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1. VÕS § 113 lg 1 ja laenulepingu üldtingimuste p 5.1 ja laenulepingu põhitingimuste kohaselt on viivitusintressi määraks 0,3% päevas iga maksmisega viivitamise päeva eest. Seega on ajavahemikul 01.12.2008-17.09.2009 muutunud laenulepingu alusel sissenõutavaks viivis summas 6 060 741,90 eurot (6 966 369.69 eurot * 0,3% päevas * 290 päeva). Kuna võlgnik on 04.12.2008 tasunud hagejale viivisena 1 592,44 eurot, on hageja täies ulatuses seaduslik ja põhjendatud viivisenõue 17.09.2009 seisuga võlgniku vastu 6 059 149,46 eurot ehk 94 805 088,94 krooni. Laenulepingu üldtingimuste p 11.2 sätestab, et laenusaaja poolt lepinguga endale võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on pangal õigus nõuda laenusaajalt trahvi kuni 15% laenusummast. Leppetrahv laenusummalt on 1 044 955,45 eurot (6 966 369,69 eurot * 15%) ehk 16 350 000 krooni. Seega on hageja nõuded 13.05.2009 seisuga võlgniku vastu kokku 11 416 287,63 eurot (6 966 369,69 eurot + 6 059 149,46 eurot + 1 044 955,45 eurot) ehk 220 155 087, 93 krooni, millele lisandub hüpoteegilepingust tulenev pandieseme realiseerimise nõue kolmandate isikute võlgade katteks summas 40 000 000 krooni. Osaühingul F (pankrotis) on hageja ees 17.09.2009 seisuga täitmata kohustusi summas 260 155 087,93 krooni. Laenuleping nr XXX Põhiosa Intress Viivis Leppetrahv 15%

6 966 369,69 0,00 6 059 149,46 1 044 955,45

KOKKU (eurot)

14 070 474,60

KOKKU krooni (EP kurss 15,6466) 220 155 087,93 Viivise arvestus Laenu lõpptähtaeg Võla arvestuse päev Viivitatud päevi Viivise määr päevas Viivise summa päevas Viivis 290 päeva eest Tasumine 04.12.08

1.12.2008 17.09.2009

0,30% 20 899,11 6 060 741,90 -1 592,44

Kokku tasumata viivist (eurot)

6 059 149,46

Lisandub hüpoteegilepingust tulenev pandieseme realiseerimise nõue kolmandate isikute võlgade katteks summas 40 000 000 krooni. KÕIK KOKKU (krooni)

260 155 087,93

Lisaks on hüpoteegiga tagatud ka pankrotimenetluse kulud, mis langevad pandipidajale, kuni hüpoteegi maksimumsummani 250 miljonit krooni. Osaühingu F (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid hageja nõudele vastu Aktsiaselts H ja OÜ BR. Lähtudes PankrS § 106 lg 1 palub hageja tunnustada nõuet Osaühingu F (pankrotis) pankrotimenetluses summas 260 155 087,93 krooni ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja täpsustas 16.06.2010 hagi. Nõuete kaitsmise 18.12.2009 koosoleku protokollist ei nähtu, et kostjad oleks vastu vaielnud hageja nõuet tagavale pandiõigusele või nõude rahuldamisjärgule. Kostjad vaidlesid vastu üksnes nõudele täies ulatuses, mistõttu loetakse rahuldamisjärk kooskõlas PankrS § 103 lg 2 kaitstuks. Hageja on seega seisukohal, et nõude tõendatuse korral ei saa olla vaidlust nõude rahuldamisjärgus. Kooskõlas PankrS § 153 lg 1 p 1 on pandiga tagatud nõue esimese rahuldamisjärgu nõue. Pandiga tagamata osas on tegemist teise rahuldamisjärgu nõudega vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 2. Hageja palub lugeda hageja nõue (hagi ese) TsMS § 363 lg 1 p 1 järgmises sõnastuses: tunnustada Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) 1. rahuldamisjärgu nõuet summas 250 000 000 krooni ja 2. rahuldamisjärgu nõuet summas 10 155 087, 93 krooni võlgniku pankrotimenetluses ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hagejal puudub rahaline nõue võlgniku vastu, sest Osaühing F (pankrotis) on vastastikused rahalised vastunõuded tasaarvestanud hagejaga summas 109 000 000 krooni. Käesoleval hetkel on Harju Maakohtu menetluses Osaühingu F (pankrotis) hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali ja OÜ H vastu tekitatud kahju summas 66 931 651,62 krooni hagejalt ning OÜ-lt H solidaarselt väljamõistmise nõudes (tsiviilasi nr 2-09-25487). Osaühingu F (pankrotis) poolt kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on muuhulgas asjaolu, et Osaühingu F (pankrotis) poolt hagejaga sõlmitud laenulepingud on tühised ning et hageja on grupis koos teiste isikutega tekitanud Osaühingule F (pankrotis) varalist kahju. Võlgnik soovis aastatel 2005-2006 võõrandada Tallinnas XXXasuvad kinnistud (kinnisasja ning hoonestusõiguse, kusjuures hoonestusõigus kuulus nimetatud hetkel Aktsiaseltsile H). 2006. aasta algul tegid IR, VV(AS Sampo Pank esindaja laenulepingute sõlmimisel) ja AT ettepaneku Osaühingu F (pankrotis) juhatuse liikmele SH , et nemad abistavad võlgnikku nimetatud kinnisasjade võõrandamisel.

Kuivõrd Osaühingule F (pankrotis) kuuluval XXXkinnistul ei lasunud ühtegi hüpoteeki, siis pakkusid IR, VVja ATvälja ettepaneku teostada koostööd nii XXXkortermaja rekonstrueerimisel kui ka XXXkinnistute võõrandamisel. Isikute ettepanekute kohaselt vormistati Osaühingu F (pankrotis) nimele pangalaen Pelgulinna kinnistutel asuvate korruselamute renoveerimistööde lõpetamiseks. Kuivõrd ettepanekuga pidid olema seotud usaldusväärsed isikud, kes kuulusid AS Sampo Pank tippjuhtkonda, siis usaldas Osaühingu F (pankrotis) juhatuse liige SH avaldatud andmeid. Osaühing F (pankrotis) sõlmis 2006.-2008.a vaidlusalused lepingud esiteks soovist aidata hageja tippjuhtkonda kuuluvaid isikuid ning teiseks põhjusel, et nimetatud isikud lubasid XXXkinnisasjad „väärtustada“ (läbi viia detailplaneeringud, koostada finantsplaane ja müügiesitlusi, mis aitaks projekti realiseerida välismaal). 2006 hindas Osaühing F (pankrotis) XXX kinnistute väärtuseks 300-400 miljonit krooni. Samas kinnitasid eelnimetatud isikud, et XXX kinnistuid on võimalik võõrandada hinnaga 600-800 miljonit krooni. Laenuleping nr XXX sõlmiti 13.03.2006 ning nimetatud lepingu alusel võetavaks laenu summaks oli 40 000 000 krooni. Laenulepingus on laenu kasutamise eesmärgina sätestatud muuhulgas XXX, Tallinn hoonestusõiguse ostuhinna tasumine, kolmandatelt isikutelt võetud laenude refinantseerimine, laenulepinguga finantseeritava objekti detailplaneeringu ja projektide algatamisega seotud kulude tasumine. AS Sampo Pank ei nõudnud Osaühingult F (pankrotis) ühtegi dokumenti ja samuti ei ole pank hiljem kontrollinud laenusumma kasutamise eesmärki. Laenu tagamiseks seadsid pooled Osaühingule F (pankrotis) kuuluvale kinnistule ja Osaühingu F (pankrotis) poolt ostetud kinnistut koormavale hoonestusõigusele 14.03.2006 hüpoteegi summas 250 000 000 krooni. Tegelik hüpoteegisumma ületas laenulepingus ettenähtud hüpoteegisummat mitmekordselt. 06.11.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX muudatuse nr 1, 20.02.2008 laenulepingu nr XXX muudatuse nr 2 ning 29.08.2008 laenulepingu nr XXX muudatuse nr 4. 10.08.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX. Kokku on AS Sampo Pank laenanud Osaühingule F (pankrotis) 123 000 000 krooni, millest tänaseks on tagastamata 109 000 000 krooni. Vastavalt tehinguga seotud isikute juhistele kandis Osaühing F (pankrotis) saadud summad koheselt üle E OÜ-le (summas 11 555 000 krooni), DCOÜ-le (summas 15 010 000 krooni), P OÜ-le (summas 6 350 000 krooni) ja BHOÜ-le (summas 14 550 000 krooni). Kuivõrd Osaühingu F (pankrotis) juhatuse liikmele SH antud kinnituste kohaselt olid kõik nimetatud isikud seotud AS-iga Sampo Pank, siis ei näinud Osaühing F (pankrotis) mingisugust riski nimetatud tehingute tegemises. Osaühingu F (pankrotis) juhatuse liikme SH usaldust suurendas asjaolu, et vahepealse perioodi jooksul oli Osaühingu F (pankrotis) algne AS Sampo Pank suhtehaldur VVpangast lahkunud ning nüüd tegeles E OÜ, DCOÜ, P OÜ ja BHOÜ esindajana ning asjaajajana. Samuti märgiti Osaühingu F (pankrotis) juhatuse liikmele SH mitmel korral, et AS-ist Sampo Pank kavatseb lahkuda üks teine tippjuht, kes peaks tulema Osaühingusse F (pankrotis) tegevdirektoriks. Samaaegselt vahendati Osaühingu F (pankrotis) juhatuse liikmele SH erinevaid pakkumisi XXXkinnistute potentsiaalsete ostuhuviliste suhtes ning esitati erinevate isikute poolt mitmeid indikatiivseid ostupakkumisi hinnavahemikus 500-600 miljonit krooni. Tehinguga seotud isikud taotlesid laenulepingu sõlmimist OÜ-ga H , milline laenuleping laenu summas 13 000 000 krooni võtmiseks sõlmiti 20.12.2007 OÜ-ga H sõlmiti hüpoteegi seadmiseks samuti notariaalselt tõestatud lepingud. Vastavalt Osaühingu F (pankrotis) juhatuse liikmele SH antud juhistele laenati Osaühingu F (pankrotis) poolt OÜ-lt H saadud rahalised vahendid koheselt välja kolmandatele isikutele DCOÜ-le (summas 4 600 000 krooni), Manticore Invest OÜ-le (summas 3 700 000 krooni) ja P OÜ-le (summas 2 000 000

krooni). Samas oli Osaühingu F (pankrotis) tahe pidevalt suunatud asjaolule, et XXXkinnisasjad võõrandada, mida kinnitavad nii OÜ-ga H , IR kui ka GFOÜ sõlmitud maaklerilepingud. Osaühingul F (pankrotis) tekkisid 2008 probleemid intresside tasumisega ning lisaks tekkis vajadus ka hagejaga sõlmitud laenulepingute pikendamiseks. 29.08.2008 seadis AS Sampo Pank (nüüd Danske Bank A/S Eesti filiaal) lepingu tähtaja pikendamise eelduseks ootamatud lisatingimused. Lisatingimus seisnes selles, et laenulepingute tagasimakse tähtaja pikendamiseks pidi Osaühing F (pankrotis) 29.08.2008 sõlmima XXX, Tallinn kinnistule seatud hüpoteegi seadmise lepingu muutmise kokkuleppe, millega muudeti hüpoteegiga tagatavaid nõudeid. Lepingu punkti 2.1.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et eelpoolnimetatud hüpoteegiga on nüüd tagatud ka kõik hageja nõuded summas kuni 40 000 000 krooni OÜ HK (registrikood XXX), M OÜ (registrikood XXX) ja OÜ E (registrikood XXX) vastu, mis tulenevad hageja ja OÜ HK (registrikood XXX), ja/või M OÜ (registrikood XXX), ja/või OÜ E (registrikood XXX) vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja /või muudatustest. Kuivõrd IR’aga, MM’iga ja ML’iga seotud äriühingud ei tagastanud Osaühingule F (pankrotis) antud laenusid ja 01.12.2008 lõppes hagejaga sõlmitud laenulepingu tähtaeg ja Osaühingul F (pankrotis) tulnuks päevapealt tagastada 109 000 000 krooni, mis ei olnud kooskõlas laenu tegelike kasutajatega varasemalt kokkulepitule, siis oli Osaühing F (pankrotis) sunnitud nõustuma hageja poolt nõutud lisatingimustega. Hageja andis OÜ-le M , HK OÜ-le ja OÜ-le E suures mahus laenu kinnistute ostu finantseerimiseks ja samadel kinnistutel asuvate korterelamute renoveerimistööde finantseerimiseks eeldusel, et on sõlmitud laenulepingute tagatislepingud ja laenusaajate poolt esitatud finantseeritavatel objektidel teostatud ehitustööde arved (OÜ E isegi tema poolt sõlmitud eellepingud/broneerimislepingud XXX paikneva korterelamu korteriomanditeks jagamisel moodustatavate korteriomandite müügiks korterite pinnaga kokku vähemalt 300 m2). 29.08.2008 hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu sõlmimisel ei olnud Osaühingule F (pankrotis) teada Danske Bank A/S ja OÜ M , HK OÜ ja OÜ E vahel lepingute sõlmimise ajalugu ja samuti ka nimetatud lepingute täitmise asjaolud. Lepingu sõlmimisel lähtus Osaühing F (pankrotis) sellest, et Danske Bank A/S krediidiasutusena on laenude andmisel ja jälgimisel järginud krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangatavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet ning samuti kasutanud oma õigusi võlgnevuste sissenõudmiseks. Hilisemalt selle tehingu asjaolude analüüsimisel selgus Osaühingule F (pankrotis), et talle jäeti teadlikult ning pahatahtlikult selle lepingu sõlmimiseks olulised asjaolud avaldamata ning pettusega kallutati tehingut tegema, millega Osaühing F (pankrotis) võttis endale täiendavaid kohustusi 40 000 000 krooni suuruses summas. Sellega on oluliselt kahjustatud teiste Osaühingu F (pankrotis) võlausaldajate õigusi ja huve. Osaühing F (pankrotis) soovis pikendada laenulepingu tähtaega, panga soov selles olukorras Osaühingu F (pankrotis) vara täiendavalt koormata ei ole kooskõlas pangale pandava suurema hoolsuskohustusega, sest Danske Bank A/S-l oleks pidanud tekkima küsimus, kas Osaühing F (pankrotis) üldse suudab oma kohustusi teenindada, mitte nõudma Osaühingu F (pankrotis) vara koormamist kolmandate isikute kohustuste tagamiseks. Danske Bank A/S ei teavitanud Osaühingut F (pankrotis) muuhulgas alljärgnevatest asjaoludest, et:

1) Danske Bank A/S ja OÜ M , HK OÜ ja OÜ E vahel sõlmitud lepingud olid 29.08.2008 lõppenud ja tähtaeg lepinguliste kohustuste täitmiseks ning laenusummade tagastamiseks oli selleks ajaks juba möödunud; 2) M OÜ, HK OÜ ja OÜ E ei ole nõuetekohaselt lepingulisi kohustusi täitnud alates jaanuarist 2008; 3) Danske Bank A/S ei olnud realiseerinud oma õigusi võlgnevuste sissenõudmiseks. Hea usu põhimõttest tulenevalt, samuti võttes arvesse käibivaid häid kombeid ning krediidiasutuse kõrgendatud hoolsuskohustust oleks hageja pidanud kõikidest eelnimetatud asjaoludest Osaühingut F (pankrotis) vähemalt teavitama. Osaühing F (pankrotis) on saatnud hagejale kaks avaldust lepingute tühisuse osas. Esimene Osaühingu F (pankrotis) avaldus puudutas hüpoteegi seadmise lepingu muutmise lepingut ja teine avaldus puudutas laenulepinguid. Osaühing F (pankrotis) on oma avaldustes selgitanud, et poolte vahel sõlmitud lepingud on tühised tulenevalt sellest, et need on sõlmitud pettusega. Osaühing F (pankrotis) on olnud seisukohal, et analüüsides laenude andmise ja tagatiste seadmise tingimusi tuleb asuda seisukohale, et kõik Osaühingu F (pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud lepingud on tühised tulenevalt asjaolust, et need on seaduse ja heade kommetega vastuolus. Hageja on tühiste tehingutega Osaühingult F (pankrotis) nõudnud alusetult intresside tasumist summas 18 008 651,71 krooni, samuti on Osaühing F (pankrotis) seoses eelkirjeldatud lepingute sõlmimisega kandnud kulutusi, mis seonduvad lepingute tasudega, kokku summas 922 999,91 krooni. Nimetatud summasid tõendab Osaühingu F (pankrotis) raamatupidamisprogrammi väljavõte, mis kajastab üheselt tasutud summasid. Samas on Osaühing F (pankrotis) oma hagiavalduse kohaselt seisukohal, et Danske Bank A/S ja OÜ H tegevuse tulemusel on Osaühingule F (pankrotis) tekitatud olulist kahju, mida on Danske Bank A/S ja OÜ H kohustatud Osaühingule F (pankrotis) hüvitama. Osaühing F (pankrotis) on 13.03.2009 esitanud hagejale avalduse, millega Osaühing F (pankrotis) tühistas 13.03.2006 hageja ja Osaühingu F (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX, ning selle muudatused nr 1, 2 ja 4. Osaühingu F (pankrotis) 13.03.2009 tühistamisavalduses on välja toodud, et tehingute tühistamise põhjuseks on asjaolu, mille kohaselt on hageja teadlikult pettuse teel kallutanud Osaühingut F (pankrotis) sõlmima endaga laenulepingu eesmärgiga oluline osa sellest laenust edasi laenata endaga seotud isikutele, ette kavatsedes jätta laen tagastamata, lootes sellisel viisil Osaühingu F (pankrotis) majanduslikku olukorda ära kasutades omandada ebaõiglase hinnaga Osaühingu F (pankrotis) omandis olev väärtuslik kinnisasi Tallinnas XXX. Nimetatud Osaühingu F (pankrotis) 13.03.2009 avalduses oli märgitud, et hageja võlgneb hoopis Osaühingule F (pankrotis) raha summas 83 534 178 krooni. Osaühingu F (pankrotis) 13.03.2009 avalduses teostati muuhulgas tasaarvestus, mille tulemusena jäi hageja võlgnevuse suuruseks Osaühingu F (pankrotis) ees 38 022 649 krooni, milline summa paluti kanda Osaühingu F (pankrotis) pangakontole. Samuti on Osaühing F (pankrotis) esitanud uurimisasutustele kuriteoteate antud küsimuses kriminaalmenetluse alustamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks või taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Osaühing F (pankrotis) on seisukohal, et heade kommete järgse käitumise standardi tuvastamine on objektiivne, s.t isikuid, kes on end sidunud kõrgemate hoolsuskohustustega, tuleb hinnata ka vastavaid kõrgemaid standardeid järgides. Riigikohus on seisukohal, et heade kommete vastane on tehing, milles üks pool käitub ebamoraalselt tehingu tegemise eesmärgil. Võttes arvesse hageja ja OÜ H tegevust laenude andmisel ja sellega seotud hüpoteekide seadmise lepingute sõlmimisel ja muutmisel oli Osaühing F (pankrotis) oma hagiavalduses seisukohal, et hageja ja OÜ H on rikkunud nendele seadusega pandud hoolsuskohustust, mille tulemusena on osapoolte vahel sõlmitud lepingud heade kommete vastased ja tühised. Moraalse standardi seadmisel tuleb arvestada ka hageja erilist rolli krediidiasutusena. Heade kommete vastasusega seonduvat on selgitatud muudes Riigikohtu kohtulahendites. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. mai 2001. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01 on leitud, et „kostja kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke.” Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. jaanuari 2006. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-158-05 on Riigikohus osundanud, et „heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-8002 (RT III 2002, 27, 302) ja nr 3-2-1-29-04 (RT III 2004, 10, 126)). Heade kommete vastane on üldjuhul tehing, mille sisu on suunatud üldiselt hukkamõistetud tegevusele või mis piirab suurel määral teist lepinguparterit tema isiklikus või majanduslikus vabaduses, samuti tehing, mille üks pool on sõlminud oma positsiooni ebaausalt ära kasutades.” Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2007. a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-41-07 on märgitud, et „hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. /-/ Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune)“. Muuhulgas sätestab TsÜS § 138 lg 2, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Erialases kirjanduses on täiendavalt märgitud, et „tehingu heade kommete vastasus võib konkreetsel juhul tuleneda juba selle objektiivsest sisust. Eriti on see sellisel juhul, kui tehingu teostamine kujutab endast eksimust avaliku korra vastu (ordre public). Sedavõrd ei ole ühe või mõlema poole subjektiivsetel ettekujutustel tähtsust ... Kui heade kommete rikkumine on suunatud teise poole vastu, siis ei tarvitse viimane olla loomulikult teadlik heade kommete vastasust loovatest asjaoludest ... Nii on see näiteks liigkasuvõtmise sarnase tehingu puhul ...”. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 2000. a kohtulahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-106-00 on osundatud, et „asja uuel arutamisel tuleb apellatsioonikohtul kaaluda, kas on asjaolusid, nagu ühe lepingupoole kogenematus, sundolukord või muu tema tahet mõjutanud asjaolu, mis annavad aluse pidada kokkulepet 25 000 krooni suuruse leppetrahvi osas, mida peaks tasuma ainult üks lepingupool, heade kommete vastaseks liigkasuvõtmise tunnusel”.

Käesoleval juhul oli Osaühingu F (pankrotis) ja Osaühingu F (pankrotis) juhatuse liikme SH tahe juba alates 2006. a algusest olnud suunatud üksnes XXXkinnisasjade võõrandamisele. Osaühing F (pankrotis) sõlmis vaidlusalused lepingud ainuüksi põhjusel, et Osaühingu F (pankrotis) juhatuse liikme SH tegeliku arusaamise kohaselt oli tegemist koostöölepingutega, mille eesmärgiks oli hageja tippjuhtkonda kuuluvate isikutega seotud Pelgulinna 22 korterelamu rekonstrueerimise projekti lõpetamine ning muuhulgas koostöö teostamine hageja tippjuhtkonda kuuluvate isikutega XXXkinnisasja väärtustamise ning müümise osas. OÜ H pidi samuti koos hageja tippjuhtkonda kuuluvate isikutega osalema Pelgulinna 22 korterelamu projekti ja XXXprojekti arendamises. OÜ H poolt tasutud 13 000 000 krooni pidi olema OÜ H poolne panus osapoolte ühises koostööprojektis. Samas võib praegu asuda seisukohale, et Osaühing F (pankrotis) viidi lepingute sõlmimisel teadlikult eksimusse tehinguga seotud oluliste asjaolude suhtes ning tehingud olid juba algselt sõlmitud kuritahtlikel eesmärkidal. Tehinguga on teadlikult ning pahatahtlikult ära kasutatud Osaühingu F (pankrotis) juhatuse liikme SH usaldust, mistõttu tehing on vastuolus heade kommetega. Osaühingu F (pankrotis) poolt hageja ning OÜ-ga H sõlmitud laenulepingud on heade kommete vastasuse tõttu tühised. Osaühing F (pankrotis) on veendunud, et konkreetsete tehingutega eksitakse ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Hagejaga sõlmitud laenulepingud on tühised samuti põhjendusel, et hageja poolt laenu andmisel on eiratud krediidiasutuste seadus (KrAS) tulenevaid nõudeid laenude andmisel. KrAS § 58 lg 3 sätestab, et enne laenude andmise või pikendamise otsustamist vaatab komitee läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse, tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Krediidikomitee liikmete seisukohad kantakse istungi protokolli. Dokumentide sisu, mille alusel krediidikomitee langetab laenu andmise otsuse, on määratletud Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000.a määruses nr 9 „Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine“ (edaspidi Määrus). Määruse p. 1.1 toonitab, et määrusega sätestatakse krediidiasutuse poolt laenude teenindamise miinimumnõuded, millega tuleb krediidiasutustel oma tegevus viia kooskõlla hiljemalt 01. oktoobriks 2000. a (Määruse preambula p 2), ning p 1.2. kohaselt hõlmab laenude teenindamine krediidiasutuse tegevust laenude andmisel. Seega igakordne laenuandmise protseduur peab vastama Määruses sisalduvatele tingimustele. Määruse p 4.3. sätestab, et iga laenuandmise otsus peab tuginema eelnevale laenuanalüüsile. Konkreetsel juhul ei ole hageja poolt Osaühingule F (pankrotis) laenu andmisel eeltoodud reegleid järginud ning laenuanalüüsi tegemiseks vajalikku infot Osaühingu F (pankrotis) käest nõudnud. KrAS § 63 lg 1 sätestab, et krediidiasutuses peavad olema kehtestatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid, mis KrAS § 63 lg 2 p 3 kohaselt peavad muuhulgas kindlaks määrama tehingute ja toimingute tegemise korra krediidiasutuse arvel ning klientide nimel ja arvel. KrAS § 82 lg 3 järgi sisaldavad krediidiasutuse sise-eeskirjad veel krediidiriski strateegiat, sh krediidiriski hindamise kriteeriume, t agatise võtmise, hindamise ja laenu andmise printsiipe. Laenulepingud ja hüpoteegi seadmise lepingud ja selle muutmise leping on omavahel tihedalt seotud ja olenemata sellest, et ühe tehingu tühisus ei pruugi automaatselt kaasa tuua teise tehingu tühisust, siis käesoleval juhul on vajalik nimetatud tehinguid analüüsida kompleksselt. Hüpoteegi seadmise lepingute aluseks olevad asjaolud ning samuti ka selle

muutmise aluseks olevad asjaolud on samad, mis laenulepingute puhul ning Danske Bank A/S-il ja OÜ-l H on seoses laenulepingute tagatistega samuti kõrgendatud nõuded ja kõrgendatud hoolsuskohustus. UMKOÜ 25.04.2008 ekspertarvamuse kohaselt oli Tallinnas XXX kinnisasjade turuväärtuseks seisuga 21.04.2008.a kokku 350 000 000 krooni. Käesoleval hetkel on Osaühingu F (pankrotis) hinnangul Tallinnas XXX kinnisasja vääruseks 180 miljonit krooni. PKOÜ 13.05.2009 ekspertarvamuse kohaselt oli nimetatud vara väärtuseks üksnes 40-50 miljonit krooni. Osaühingu F (pankrotis) arvates ei ole PKOÜ 13. mai 2009. a ekspertarvamus õige, vaid XXXkinnisasjade praeguseks väärtuseks peaks olema 180 miljonit krooni. Osaühingu F (pankrotis) kahjuks on muuhulgas hagejale tühiste tehingutega seoses tasutud intressid summas 18 008 651,71 krooni, samuti muud kulutused, mis seonduvad lepingute tasudega, summas 922 999,91 krooni, kokku summas 18 931 651,62 krooni. Kahjude kogusuuruseks on (170 000 000+18 931 651,62) 188 931 651,62 krooni. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Sarnaselt tuleneb VÕS § 138 lg 1, et kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Järelikult võib Osaühing F (pankrotis) nõuda kahju kogusummas 188 931 651,62 krooni hüvitamist nii hagejalt kui ka OÜ-lt H solidaarselt. Osaühing F (pankrotis) ise on kohustatud tasuma hagejale tühiste tehingute alusel saadud 109 000 000 krooni ning OÜ-le H 13 000 000 krooni, kokku 122 000 000 krooni. Peale vastastikuste tasaarvestuste tegemist on Osaühingule F (pankrotis) hüvitamata kahju summaks (188 931 651,62 - 122 000 000) 66 931 651,62 krooni. Hageja solidaarselt OÜ-ga H on kohustatud tasuma Osaühingule F (pankrotis) summa suuruses 66 931 651,62 krooni. Hageja ja Osaühingu F (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingud on tühised ning poolte vastastikused rahalised vastunõuded on tasaarvestatud. Osaühing F (pankrotis) ei võlgne hagejale, vaid hoopis hageja on solidaarselt OÜ-ga H kohustatud tasuma Osaühingule F (pankrotis) summa suuruses 66 931 651,62 krooni. Kostjad esitasid 28.06.2010 täiendavad vastuväited. Kostjad leiavad, et hageja 16.06.2010 menetlusdokumendi osas on tegemist hagi muutmisega, kuivõrd esialgses hagiavalduse resolutiivosas ei palunud Danske Bank A/S Eesti filiaal oma nõude osalist tunnustamist 1. (esimese) rahuldamisjärgu nõudena, vaid hagiavalduse resolutiivosa sõnastuse kohaselt palus Danske Bank A/S Eesti filiaal oma nõude tunnustamist tavanõudena, so pandiga tagamata nõudega. Kuivõrd Danske Bank A/S Eesti filiaal 16. juuni 2010. a menetlusdokumendis on Danske Bank A/S Eesti filiaal esmakordselt palunud oma nõude tunnustamist 250 000 000 Eesti krooni osas 1. rahuldamisjärgu nõudena, siis on ilmne, et hagi ese on oluliselt muutunud. Hagi eseme niivõrd olulist muutmist tuleb lugeda TsMS § 376 lg 1 tähenduses hagi muutmiseks, mida saab teostada üksnes kostja nõusolekul. Kostjad kinnitavad, et on vastu hageja poolt esitatud hagiavalduse muutmisele. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde ja kostjate esindajad vaidlesid hagile vastu. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Harju Maakohus on hageja avalduse alusel algatanud Osaühingu F (edaspidi võlgnik) pankrotimenetluse ja 17.09.2009 määrusega kuulutanud välja võlgniku pankroti (tsiviilasi nr 2-09-14629). Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2009 määrusega jäeti Harju Maakohtu määrus muutmata (I kd lk 50-57). Võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise 18.12.2009 protokollist nähtub, et hageja esitas nõudeid kokku 260 155 087,93 krooni, millest 250 000 000 krooni on tagatud pandiga (I rahuldamisjärgus) ja ülejäänud II rahuldamisjärgus (I kd lk 14 - 15). Kostjad vaidlustasid 18.12.2009 hageja nõude summas 260 155 087,93 krooni Osaühingu F (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul. Võlgnik ei ole kasutanud nõude vaidlustamiseks pankrotiseaduses sätestatud võimalust vastuväidete esitamiseks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja muutis või täpsustas hagi. Hageja esitas nõude 260 155 087,93 krooni tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Eelmenetluses palus hageja tunnustada nõuet 250 000 000 krooni I rahuldamisjärgus ja 10 155 087,93 krooni II rahuldamisjärgus. TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et tegemist on hagi täpsustamisega, kuna ei ole muudetud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Hagejal on võlgniku vastu nõue, mis tuleneb 13.03.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXX (edaspidi laenuleping), mille alusel andis hageja võlgnikule 40 000 000 krooni laenu (I kd lk 59-66). Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks sõlmisid hageja ja võlgnik 14.03.2006 ühishüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud. Hageja ja võlgnik sõlmisid 06.11.2006 muudatuse nr 1 laenulepingule nr XXX, mille p 2 alusel suurendati 06.11.2006 laenusummat 55 000 000 krooni võrra (I kd lk 81-83). Laenu suurendatav osa anti panga poolt laenusaaja kasutusse ja käsutusse vastavalt laenusaaja poolt pangale esitatavatele laenu väljamaksmise taotlustele (I kd lk 84-86). Võlgniku 10.11.2006 ja 18.06.2007 taotluste alusel maksti täiendav laen summas 55 000 000 krooni võlgnikule välja. Hageja ja võlgnik sõlmisid 20.02.2008 muudatuse nr 2 laenulepingule nr XXX, mille p 2 alusel suurendati 20.02.2008 laenusummat 14 000 000 krooni võrra (I kd lk 87, 89). Laenu suurendatav osa anti panga poolt laenusaaja kasutusse ja käsutusse vastavalt laenusaaja poolt pangale esitatavatele laenu väljamaksmise taotlustele (I kd lk 88). Võlgniku 20.02.2008 taotluse alusel maksti laenu suurendatav osa võlgnikule välja. Hageja ja võlgnik sõlmisid 25.07.2008 muudatuse nr 3 laenulepingule nr XXX, mille alusel muudeti lepingu tingimusi (I kd lk 90-93). Hageja ja võlgnik sõlmisid 29.08.2008 muudatuse nr 4 laenulepingule nr XXX, kus võlgnik tunnistas, et tema kasutuses ja käsutuses olevaks laenusummaks on 6 966 369,69 eurot. Poolte kokkuleppel kehtestati laenu tagastamise lõpptähtajaks 01.12.2008. Poolte vahel on vaidlus selles, et hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping ja selle muudatused on tühised ning vastuolus heade kommetega, kas hageja on tekitanud võlgnikule kahju. Kohus analüüsib, kas hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping on kehtiv.

Võlgniku konto väljavõtetega on tõendatud, et laenulepingu nr XXX ja selle lisade alusel võlgneb võlgnik hagejale laenusummana 109 000 000 krooni (I kd lk 104-107). Hageja edastas nii 02.12.2008 kui 18.12.2008 ja 23.12.2008 võlgnikule nõudekirjad, milles palus tekkinud võlgnevuste tasumist (I kd lk 108-110). Võlgnik ei ole käesoleva ajani võlgnetavat laenu tagastanud ega ka sissenõutavaks muutunud kõrvalnõudeid hagejale tasunud. Hageja on esitanud 02.10.2009 võlgniku pankrotimenetluses esialgse nõudeavalduse summas 260 155 087,93 krooni (I kd lk 111-116). VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Hageja ja võlgnikuvaheline suhe on käsitatav laenusuhtena VÕS § 401 mõttes. Vaidlusalune laenuleping on kehtiv. Kohtul ei ole põhjust kahelda nimetatud laenusuhte õiguspärasuses. Panga (hageja) ja võlgniku suhtes ei ole ühtegi asjaolu, mis annaks põhjust väita, et tehing on TsÜS § 86 järgi vastuolus heade kommetega. Vastastikuste kohustuste väärtus peab tühisuse kohaldamiseks olema ebamõistlikult tasakaalust väljas ja laenusuhte puhul ei ole vastastikuseks kohustuseks mitte laenusumma tagasimaksmine, vaid ühelt poolt laenu kasutada andmine ja teiselt poolt laenuintressi maksmine. Kumbki pool ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust väita, et nõutav laenuintressi määr EURIBOR (2,835% aastas) on ebamõistlikult kõrge. Paljasõnaline on kostjate viide võimalikule hagejapoolsele hea pangandustava rikkumisele. Kostjad ei ole püüdnudki seda asjaolu sisustada muul viisil, kui lootes saada infot hagejalt kolmandate isikute arvelduskontode väljavõtetest ja laenutoimikutest. Kohus jättis rahuldamata kostjate taotluse hagejalt kolmandate isikute arvelduskontode väljavõtete ja laenutoimikute väljanõudmiseks. Isegi kui kohus tuvastaks mingi hageja rikkumise, ei mõjutaks see hageja kui võlausaldaja nõude esitamise õigust võlgniku pankrotimenetluses. Asjaolu, et võlgnik esitas laenulepingu tühistamisavalduse, ei tähenda, et laenuleping ja selle muudatused ei kehtiks. Tühistamisavaldus toob tühisuse kaasa üksnes juhul, kui esinevad tühistamise materiaalõiguslikud alused. Kostjate väited, mille kohaselt kallutas hageja võlgnikku pettuse teel laenulepingut sõlmima, pahatahtliku eesmärgiga laen edasi laenata, ei ole sellised asjaolud, mis muudaksid vastuväite usutavaks (V kd lk 39-93). See, et hageja andis laenu võib-olla sooviga laenulepingust tulenev nõue edasi loovutada ja võlgnikku majanduslikus mõttes survestada, ei muuda tasaarvestuse eelduste olemasolu usutavaks. See, et tühistamisavaldused esitati 13.03.2009.a, so vahetult enne pankrotiavalduse esitamist, ei muuda tühistamisavaldusi ja tühistamisavalduste aluseks olevaid asjaolusid samuti usutavaks. Kostjate väited, et hageja ja temaga seotud isikud moodustavad kuritegeliku grupi ning et laenu andmine on vastuolus heade kommetega, ei ole tõsiselt võetavad. Võlgnikule kahju tekkimise asjaolusid ei ole põhistatud. Asjaolu, et võlgnik laenas hagejalt saadud laenu kolmandatele isikutele, ei tee olematuks hageja ja võlgniku vahelist laenusuhet. Kostjad, kes on võlgniku lähikondsed, kinnitasid, et võlgnik on hagejalt laenu saanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Laenulepingu üldtingimuste p 5.1 ja laenulepingu põhitingimuste kohaselt on viivitusintressi määraks 0,3% päevas iga maksmisega viivitamise päeva eest. Seega on ajavahemikul 01.12.2008-17.09.2009 muutunud laenulepingu alusel sissenõutavaks viivis summas 6 060 741,90 eurot (6 966 369.69 eurot * 0,3% päevas * 290 päeva). Kuna võlgnik on 04.12.2008 tasunud hagejale viivisena 1 592,44 eurot, on hageja täies ulatuses seaduslik ja põhjendatud viivisenõue 17.09.2009 seisuga võlgniku vastu 6 059 149,46 eurot ehk 94 805 088,94 krooni. VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingu üldtingimuste p 11.2 sätestab, et laenusaaja poolt lepinguga endale võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on pangal õigus nõuda laenusaajalt trahvi kuni 15% laenusummast. Leppetrahv laenusummalt on 1 044 955,45 eurot (6 966 369,69 eurot * 15%) ehk 16 350 000 krooni. Seega on hageja nõuded 13.05.2009 seisuga võlgniku vastu kokku 11 416 287,63 eurot (6 966 369,69 eurot + 6 059 149,46 eurot + 1 044 955,45 eurot) ehk 220 155 087, 93 krooni, millele lisandub hüpoteegilepingust tulenev pandieseme realiseerimise nõue kolmandate isikute võlgade katteks summas 40 000 000 krooni. Osaühingul F (pankrotis) on hageja ees 17.09.2009 seisuga täitmata kohustusi summas 260 155 087,93 krooni. Laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus moodustab Põhiosa 6 966 369,69 Intress 0,00 Viivis 6 059 149,46 Leppetrahv 15% 1 044 955,45 KOKKU (eurot)

14 070 474,60

KOKKU krooni (EP kurss 15,6466) 220 155 087,93 Viivise arvestus Laenu lõpptähtaeg Võla arvestuse päev Viivitatud päevi Viivise määr päevas Viivise summa päevas Viivis 290 päeva eest Tasumine 04.12.2008

1.12.2008 17.09.2009

0,30% 20 899,11 6 060 741,90 -1 592,44

Kokku tasumata viivist (eurot)

6 059 149,46

Lisandub hüpoteegilepingust tulenev pandieseme realiseerimise nõue kolmandate isikute võlgade katteks summas 40 000 000 krooni. KÕIK KOKKU (krooni)

260 155 087,93

Kostjad ei ole vaidlustanud võlgnevuse ja kõrvalnõuete arvestust.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja Osaühingu F vahel sõlmitud laenuleping ja selle muutmise lepingutest tulenevad nõuded on tasaarvestatud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Võlgnik ise ei vaidle sellele vastu, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatel olid avalduse esitamise aluseks olevad nõuded mahus ja ulatuses, millele võlausaldajad tuginesid. Nõuete olemasolu tunnistas võlgnik ka ise, kui väitis, et nõuded on tasaarvestatud võlgniku nõudega. Ainetu on kostjate vastuväide, et vastavad nõuded on tasaarvestuste tagajärjel lõppenud. Tasaarvestusega ei ole hageja nõustunud. Käesoleval juhul on väljaspool vaidlust see, et hagejal on võlgniku vastu nõuded, ning vaidluse all see, kas võlgnik on vastavad nõuded tasaarvestuse teel lõpetanud. Kostjad on tasaarvestuse aluseks olevate nõuete põhistamiseks esitanud asjaolud, mille tõendamine on kaheldav. Kostjad ei ole nõuete põhistamiseks esitanud asjaolusid, mille õigsuse eeldamise korral võiks hageja ja võlgniku tasaarvestuse aluseks olevate nõuete olemasolu tõepäraseks lugeda. Kostjad ei ole tõsikindlalt viidanud asjaoludele, mille alusel saaks järeldada, et võlgnikul võiks hageja vastu nõudeid olla. Suhtes hageja ja võlgnik ei ole kohaldatav VÕS § 197 lg 1 kuna hageja annab laenu ja laenu saajal on kohustus see pangale tagastada koos intressidega. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kuna hageja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, siis ei tõusetu hageja ja võlgniku vahel tasaarvestuse küsimust. Kostjate väited Tallinnas XXX asuva kinnisasja hinna osas on vastuolulised. Kostjad ei ole põhistanud, et hageja tegevus põhjustas kahju tekkimise seeläbi, et tegevuse tagajärjel ei saanud võlgnik talle kuuluvat kinnisasja müüa ning et võlgnik oleks kinnisasja muul juhul müünud ja et kinnisasja müümisel oleks saadud tulu, mis oleks praeguse kinnisasja müügihinnaga võrreldes suurem ning et hageja tegevuses oleks esinenud õigusvastasus. Vaidlusalune kinnistu on koormatud hüpoteekidega summas 250 000 000 krooni ja 30 000 000 krooni. Hüpoteegisummade väärtust ei saa arvestada kinnisasja väärtuse määramisel. UMKOÜ poolt koostatud hindamisaktis on märgitud, et tellija palvel ei ole kinnisasja väärtuse määramisel kinnisasja koormavate piiratud asjaõigustega, sh ka hoonestusõigusega arvestatud (II kd lk 4-36). Samas ei saa neid arvestamata jätta, sest Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistut koormab hoonestusõigus ja mitu hüpoteeki. Kuigi hoonestusõigus ja kinnisasja omanik on üks ja sama isik, ei tähenda see, et hoonestusõiguse olemasolu kinnisasja väärtust ei mõjutaks. Ka hoonestusõigus on koormatud kolmandate isikute õigustega, sh hüpoteegid ja kohtulikud käsutuskeelud, mistõttu ei ole hoonestusõiguse kustutamine ilma kolmandate isikute õigusteta võimalik. Hindamisakti koostamisel on lähtutud ka sellest, et detailplaneeringu kehtestamine on väga tõenäoline. PKT OÜ poolt koostatud hindamisaktis on arvestatud kinnisasja koormavate piiratud asjaõigustega ja detailplaneeringu puudumisega (II kd lk 3755). Colliers International poolt koostatud hindamisaktis ei ole samuti arvestatud sellega, et kinnisasi on koormatud piiratud asjaõigustega (III kd lk 6-210). Harju Maakohtu 28.09.2010 määrusega määrati ekspertiis Tallinnas XXX asuva kinnistu turuväärtuse väljaselgitamiseks ja eksperdiks TR. Eksperdi arvamuse kohaselt on vaidlusaluse kinnistu hinnaks 13 000 000

eurot (203 000 000 krooni) (IV kd lk 111 -200, V kd lk 5-20). Kohus leiab, et isegi siis, kui kinnisasja väärtus oleks 203 000 000 krooni, mida väitis ekspert, ei oleks see piisav, et saaks asuda seisukohale, et võlgniku vastu esitatud nõuded on pandiga tagatud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 326 järgi hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 327 kohaselt kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma). Hageja väitel on tema nõue esitatud tunnustamiseks I rahuldamisjärgus. Pandiõigus ise tuleneb võlgniku ja hageja vahelisest laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks 14.03.2006 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingust ning asjaõiguslepingutest. Ühishüpoteegi seadmise lepingu p 5 alusel seati võlgnikule kuuluvale hoonestusõigusele Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX ja nr XXX ühishüpoteek hageja kasuks summas 250 000 000 krooni. Ühishüpoteegi seadmise lepingu p-s 6.1 lepiti kokku, et ühishüpoteegiga on tagatud kõik hageja nõuded omaniku (võlgniku) vastu, mis tulenevad võlgniku ja hüpoteegipidaja vahel 13.03.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle lisadest ja/või muudatustest, samuti omaniku ning hüpoteegipidaja vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest tulenevad nõuded. Ühishüpoteegi seadmise lepingu p 6.2 alusel kohustus ühishüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmisel lepingu esemete igakordne omanik alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (I kd lk 67-80). Hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 29.08.2008 hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping, mille p 2.1 kohaselt on võlgniku kinnistutel lasuva ühishüpoteegiga summas 250 000 000 krooni tagatud lisaks hagejaga sõlmitud laenulepingust nr XXX, selle lisadest/muudatustest ning tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevatele võlausaldaja rahalistele nõuetele ka kõik võlausaldaja nõuded kuni 40 000 000 krooni OÜ HK , OÜ M ja OÜ E vastu, sh tulevikus tekkivad nõuded (I kd lk 95-103). PankrS § 103 lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Eelmärgitud sättest tuleneb, et pankrotimenetluses loetakse kehtivaks ja kaitsmiseta tunnustatuks igasugune kinnistusraamatusse kantud pandiõigus. Võlgnik ega pankrotihaldurid ei ole hageja nõuet tagavale pandiõigusele vastu vaielnud. Olukorras, kus võlgnik ega pankrotihaldur ei ole pandi olemasolu ja kehtivust kahtluse alla seadnud, tuleb jätta tähelepanuta ka kostjate sellekohased põhjendamatud väited. PankrS § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.

PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses ning sama paragrahvi lõike 1 p 2 järgi muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Hageja on pankrotiseaduse mõttes võlausaldaja ja tal on õigus esitada nõude tunnustamise hagi. Pandi teke ja püsimine eeldab, et nõue on kehtiv. Tuvastatud on, et hagejal on kehtiv nõue ja oli seda ka ühishüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ja lepingu muutmise ajal. Hageja hüpoteeknõuet tuleb tunnustada võlgniku pankrotimenetluses, kuna on täidetud AÕS § 325-327 sätestatud eeldused. Hageja nõue on pandiga tagatud. Kostjad ei ole vaidlustanud, et pandiõigus on kantud kinnistusraamatusse, seega on hageja pandiõigus PankrS § 103 lg 4 alusel tunnustatud. Kohus on tuvastanud, et hageja nõue on rahaliselt määratav ja see on pandiga tagatud. Kohus asub seisukohale, et tuleb lugeda tunnustatuks hageja 15 977 912,13 euro (250 000 000 krooni) suurust nõuet pandiga tagatud nõudena ja 649 028,41 euro (10 155 087,93 krooni) suurust nõuet muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena Osaühingu F (pankrotis) pankrotimenetluses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 on hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.