3-2-1-26-00
Tartus 27. märtsil 2000. a AS Transoil Service (pankrotis) pankrotihalduri Kauri Rattuse taotlus pankrotivõlgniku juhataja Raivo Paala suhtes ärikeelu kohaldamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas avalikul kohtuistungil 28. veebruaril 2000. a läbi Raivo Paala erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 1999. a määruse tsiviilasjas nr II-2-465/99. Istungist võttis osa pankrotihalduri esindaja vandeadvokaat O. Preem. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Valga Maakohtu 10. septembri 1999. a otsusega kuulutati välja AS Transoli Service pankrot. AS Transoil Service pankrotihaldur esitas kohtule taotluse pankrotivõlgniku juhataja Raivo Paala suhtes ärikeelu kohaldamiseks. Maakohtu 13. oktoobri 1999. a määrusega halduri taotlus rahuldati. Kohus määras, et AS Transoil Service juhataja R. Paala ei või kuni pankrotimenetluse lõpuni tegutseda ettevõtjana, kuuluda mistahes äriühingu juhatusse või seda asendava organi liikmete hulka, tegutseda äriühingu likvideerijana, prokuristina või pankrotihaldurina. Määruse põhjenduste kohaselt on Valga Maakohus välja kuulutanud AS Transoli Service, OÜ Henpe Kaubandus ja AS Transoil Market pankrotid. Nende äriühingute ainuomanikuks ja võlgnikuesindajaks oli R. Paala. Kahe viimatinimetatud võlgniku netovara oli 1998. a vähem kui ? osa-(aktsia-) kapitalist, kuid vaatamata sellele ei teinud R. Paala ühtegi äriseadustikus ettenähtud toimingut. See viitab R. Paala passiivsusele seaduste täitmisel ja äriühingu majandusliku olukorra ebaadekvaatsele hindamisele, samuti annab aluse eeldada võlausaldajate ja äripartnerite huvide teadlikku kahjustamist. Haldurid on juhtinud kohtu tähelepanu AS Transoil Service võlakirjade ostumüügitehingutele äriühingute vahel, kus R. Paala omab autoritaarset osalust või juhtimisõigust või seotust tehingutes osalenud äriühingutega. 19. juulil 1999. a on Valga Politseiprefektuur algatanud R. Paala suhtes kriminaalasja KrK § 161 (ametiseisundi kuritarvitamine) tunnustel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ta peab vajalikuks kohaldada R. Paala suhtes ärikeeldu. PankrS § 35 mõtte kohaselt on ärikeeld kaitsevahend võlausaldajate nõuete tagamiseks, mis füüsilisest isikust pankrotivõlgniku puhul rakendub seadusest tulenevalt igal juhul ning mille rakendamine juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhtorganite liikmete, omanike ja töötajate suhtes oleneb kohtu otsustusest. Vastavalt PankrS § 35 lg-le 2 võib kohus võlgniku pankroti korral määrata, kes § 12 lõikes 4 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ja pankrotihaldur. Selle normi kohaldamiseks ei pea kohus pidama istungit ning enne ärikeelu rakendamist kuulama ära isikut, kelle suhtes on esitatud ärikeelu rakendamise taotlus. PankrS § 35 lg 4 alusel esitatud erikaebuses saab isik, kelle suhtes on ärikeeldu kohaldatud, vaidlustada ärikeelu kohaldamist vaid
põhjusel, et ta ei kuulu PankrS § 12 lg-s 4 nimetatud isikute ringi. R. Paala on AS Transoil Service juhatuse liikmena PankrS § 12 lg-s 4 märgitud isik. II. Erikaebus ja selle põhjendused R. Paala palus erikaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta ei nõustu apellandi väidetega. Täieliku ärikeelu kohaldamiseks esitatud põhjendused on meelevaldsed ja kohatud. Maakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme, otsustades isiku õiguste ja kohustuste üle teda asja lahendamisele kaasamata ja kohtusse kutsumata. Sellega võeti R. Paalalt võimalus vastu vaielda halduri taotlusele ja oma vastuväiteid põhjendada. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud seadust. Isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu, saab ärikeelu kohaldamist vaidlustada ka sisuliselt. Põhiõiguste, milleks on põhiseaduse § 31 kohaselt ka ettevõtluses osalemise õigus, piiramist on isik õigustatud vaidlustama sisuliselt. PankrS § 35 lg 2 kohaldamisel peab kohus pidama istungi ning kuulama ära isiku, kelle suhtes on esitatud ärikeelu kohaldamise taotlus. R. Paalal oli õigus viibida kohtuasja arutamise juures ja kasutada kõiki protsessiõigusi asjas, milles otsustatakse tema õiguste ja kohustuste üle. III. Vastus erikaebusele Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et ringkonnakohtu määruse põhjendused on õiged, seaduslikud ning piisavalt põhjalikud. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Apellatsioonikohtu määrus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Vastavalt PankrS § 35 lg-le 2 võib kohus juriidilise isiku pankroti korral määrata pankrotimenetluse lõpuni ärikeelu nõukogu liikmele, juhatuse või seda asendava organi liikmele, likvideerijale, täisühingu osanikule, usaldusühingu täisosanikule, suurema häältearvuga aktsionärile, osaühingu suurema häältearvuga osanikule, prokuristile ja raamatupidamise eest vastutavale isikule (PankrS § 12 lg-s 4 nimetatud isikud). Ärikeeld tähendab keeldu olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist või pankrotihaldur. PankrS § 35 lgs 2 ei ole märgitud, millistel juhtudel ärikeeld kohaldamisele kuulub. Ringkonnakohtu määrusega on tuvastatud, et R. Paala on AS Transoil Service (pankrotis) juhatuse liige. Kolleegium ei soostu ringkonnakohtu väitega, et ärikeelu määramine PankrS § 35 lg 2 järgi on kohtu suvaotsustus. Ärikeelu kohaldamine peab olema seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt PankrS § 35 lg-st 3 võib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määrata, et ärikeeld kehtib PankrS § 12 lg-s 4 nimetatud isikute suhtes ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu, kui pankrotimenetluses ilmnevad sama seaduse § 9 lg 1 p-des 1 või 2 nimetatud asjaolud: võlgnik on kuriteoga põhjustanud enda maksejõuetuse või võlgnik hävitas, peitis või raiskas oma vara, tegi raskeid juhtimisvigu või muid tegusid, mille tagajärjel ta muutus maksejõuetuks. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt on selle sätte alusel ärikeelu kohaldamise eesmärgiks PankrS § 12 lg-s 4 nimetatud isikute poolt ettevõtjana, juhatuse või seda asendava organi liikmena, likvideerijana, prokuristina või
pankrotihaldurina eelnimetatud tegude toimepanemise ärahoidmine. Pankrotiseaduse süstemaatilise tõlgendamise tulemusena teeb kolleegium järelduse, et aktsiaseltsi juhatuse liikme suhtes PankrS § 35 lg 2 järgi ärikeelu kohaldamine teenib üldjuhul sama eesmärki, mis ärikeelu kohaldamine sama paragrahvi lõike 3 järgi. Samas ei saa välistada, et ärikeelul on pankrotimenetluse kestel veel teisi ülesandeid pankrotimenetluse eduka kulgemise huvidest lähtudes, mida pankrotimenetluse lõppemisel kohaldatava ärikeelu ülesanded ei hõlma. Aktsiaseltsi juhatuse liikme suhtes PankrS § 35 lg 2 alusel ärikeelu kohaldamine võib aidata tagada ka võlausaldajate nõudeid. Äriseadustiku § 315 lg 2 kohaselt vastutavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga, kui nad on oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega süüliselt tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale kahju. Pankrotistunud aktsiaseltsi juhatuse liikme rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste maht võib pankrotimenetluse kestel ärikeelu kohaldamisest hoolimata oluliselt muutuda, sest ärikeelu kohaldamisega ei kaasne juhatuse liikmele keeldu võõrandada oma vara või võtta endale tehingutega varalisi kohustusi. Ärikeelu kohaldamine aktsiaseltsi juhatuse liikme suhtes aitab tagada võlausaldajate nõudeid, kui juhatuse liige kannab ÄS § 315 lg 2 alusel võlausaldajate ees aktsiaseltsiga solidaarset vastutust ning sedavõrd, kuivõrd ta ei saa suurendada oma varaliste kohustuste mahtu PankrS § 9 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud tegude toimepanemisega. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et aktsiaseltsi juhatuse liikme suhtes ärikeelu kohaldamisel PankrS § 35 lg 2 järgi tuleb lähtuda eeskätt PankrS § 35 lg-s 3 sätestatud alustest. Kohus võib aktsiaseltsi juhatuse liikmele määrata pankrotimenetluse lõpuni ärikeelu, kui ta leiab, et on küllaldane alus arvata, et juhatuse liikme suhtes võidakse kohaldada ÄS § 315 lg-s 2 ettenähtud vastutust ning ärikeelu kohaldamine on vajalik PankrS§ 9 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud tegude toimepanemise vältimiseks. Samas on PankrS § 35 lg 2 kohaldamine lubatud ka neil juhtudel, kui kohus põhjendatult leiab, et ärikeelu kohaldamine on vajalik võlausaldajate nõuete tagamiseks või pankrotimenetluses kerkida võivate takistuste ärahoidmiseks. Arvestades ärikeelu preventiivset iseloomu, nõustub kolleegium apellatsioonikohtu seisukohaga, et ärikeelu kohaldamisel PankrS § 35 lg 2 järgi ei pea kohus pidama istungit. Kohus võib ärikeelu määrata ka omal algatusel, kui on alust seda kohaldada. Ärikeelu määramisega viivitamisel võib jääda selle eesmärk saavutamata. Ärikeelu kohaldamise alused tuleb aga määruses ära märkida, samuti tuleb põhjendada ärikeelu kohaldamise vajadust. Vastavalt PankrS § 35 lg-le 4 võib isik, kellele on määratud ärikeeld, esitada ärikeelu kohaldamise määruse peale erikaebuse. Kaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 2 lg 5). Kolleegium ei nõustu apellatsioonikohtu väitega, et ärikeelu kohaldamist saab vaidlustada ainult sel juhul, kui isik, kellele keeld määrati, ei kuulu PankrS § 12 lg-s 4 nimetatud isikute ringi. Kolleegium leiab, et isik, kelle suhtes ärikeeldu kohaldati, võib vaidlustada ka ärikeelu kohaldamise aluste olemasolu, samuti keelu kohaldamise vajadust. Ärikeeld piirab olulisel määral isiku õigusi ning pankrotimenetlus võib kesta suhteliselt pikka aega. Keelu iseloomu tõttu võib esimese astme kohus PankrS § 35 lg 2 alusel ärikeeldu kohaldada istungit pidamata. Need asjaolud tingivad vajaduse, et isik, kelle suhtes on ärikeeldu kohaldatud, omaks
protsessuaalse garantiina võimalust soovi korral viibida ärikeelu kohaldamise määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamise juures. Sellise garantii vajaduse õiguslik põhjendatus tuleneb ka põhiseaduse § 24 lg-st 2, mis sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, ning samuti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 p-st 1, mille kohaselt igaühel on õigus oma tsiviilõiguste ja -kohustuste üle otsustamise korral õiglasele ja avalikule asja arutamisele. Eelnimetatud kaalutlustel asub kolleegium seisukohale, et ärikeelu kohaldamise määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus peab toimuma kohtuistungil, kui kaebuse esitaja pole avaldanud, et ta ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Juhindudes TsM § 362 p-st 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 1999. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebus rahuldada. Tagastada Raivo Paalale 6. detsembril 1999. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, A. Kull, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.