A.J. hagi pankrotihaldurite Martin Krupp, Sirje Tael ja AS Tamsalu TERKO (pankrotis) vastu varalise kahju – palga, viiviste ja õigusabikulude hüvitamiseks summas 300 876,13 eurot.
3.Välja mõista A.J. lt riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasutav riigilõiv 9850,86 eurot (üheksa tuhat kaheksasada viiskümmend eurot, 86 senti). Väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või nr 221023778606 AS-s Swedbank (viitenumber 2900078567). Anda tasumiseks kohustatud isikule otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 15 päeva alates käeoleva otsuse jõustumisest. Kohtuotsus saata p-i 3 osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Menetluskulude jaotus
Jätta
maakohtus
ja
ringkonnakohtus
kantud
menetluskulud A.J. kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.J. esitas hagi pankrotihaldurite Martin Krupp, Sirje Tael ja AS Tamsalu TERKO (pankrotis) vastu varalise kahju – palga, viiviste ja õigusabikulude hüvitamiseks summas 300 876,13 eurot. Hageja palus 13.11.2011. a hagiavalduse täpsustuses mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhjendamatu ärikeeluga põhjustatud varaline kahju summas 300 876.13 eurot.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid kohaldada aegumist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 29.02.2012. a otsusega hagi rahuldamata sealhulgas aegumise tõttu. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt välja riigituludesse 6391.16 eurot, mis tuleb tasuda ühekordse maksena käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-9-09 kohaselt ei ole kohus seotud poolte taotlustega vaheotsuse tegemiseks, vaid peab hindama, kas vaheotsuse tegemine on võimalik ja põhjendatud. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-94-08 kohaselt ei saa vaheotsust teha kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta, ilma et oleks tuvastatud kahju hüvitamise eelduseks olevad asjaolud. Samale seisukohale on Riigikohus jõudnud ka otsuses nr 3-2-1-10-08. Antud juhul leidis kohus, et asja menetlemine on toimunud juba sedavõrd pikalt ja sisuliselt, et vaheotsuse tegemine nii hagi aegumise kui nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta ei ole menetluslikult otstarbekas. Kohus leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna kahju hüvitamise eelduseks olevad asjaolud ehk deliktilise kahju koosseisu elemendid ei ole leidnud tõendamist ja seega tulenevalt eelviidatud riigikohtu lahenditest ei püstitu küsimust sellest, kas vaheotsust aegumise osas teha või mitte. Hagiavalduse kohaselt on kostjad alusetuid ettekandeid esitades, pistist nõudes ja sel motiivil kohtule ärikeelu kohaldamise avalduse esitamisel käitunud õigusvastaselt. Pankrotihaldurite taotlusel ärikeelu kohaldamisega võeti hagejalt võimalus eneseteostuseks. Viimati sai hageja juhatuse liikmena tasu 14 405 krooni kuus AS-ist Tamsalu Veskid. Hagejale on tekkinud kahju ärikeelu kohaldamisest kuni selle tühistamiseni 58,5 kuulise perioodi eest saamata jäänud tasu näol. Vaidlus on selles, kas haldurid käitusid ärikeelu kohaldamise taotlust esitades õigusvastaselt ja kas hagejale väidetavalt tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjate käitumisega. Kohus nõustus kostjate poolt kohtuliku menetluse käigus kirjalikult ja suuliselt esitatud seisukohtades esitatuga ja ei pea vajalikuks neid hagi mitterahuldamist võimaldavaid väiteid ja analüüsitud tõendeid otsuse käesolevas osas üksikasjalikult üle korrata. Kohus leidis, et hageja ei ole suutnud otsustada, kas tema nõue põhineb lepingulisel suhtel palgaseaduse kui töösuhtega seotud normistikul (A. J. esitatud hagi täpsustuse tekst II kd lk. 163-164), võlaõiguslikul käsundisuhte alusel saadava tasu regulatsioonil (hageja esindaja versioon hagi nõudenormist II kd lk 195 3. lõik) või deliktilisel õigusvastase kahju tekitamise regulatsioonil (sama esindaja hagi, II kd lk. 198). Kostjad olid pädevad, õigustatud ja isegi kohustatud vastavate asjaolude esinemisel esitama kohtule ärikeelu kohaldamise taotluse. Kohtu otsustuse õigsust on kontrollinud hageja kaebuse alusel II astme kohus ja on leidnud, et ärikeelu kohaldamine on põhjendatud. Ärikeelu kohaldamise määrus jõustus ringkonnakohtu määrusega 14.02.2005. a. Kohus nõustus kostjate vastuväidetes esitatuga, et antud vaidluses ei ole hageja valinud kohaseid kostjaid. Ärikeelu määrus jõustub TsMS § 478 lg 3 ja 466 lg 3 1. lause järgi siis, kui on möödunud kaebetähtaeg või kui kaebus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata. Samas kuulub ärikeelu määrus TsMS § 478 lg 4 1.lause järgi üldiselt viivitamatule täitmisele alates päevast, kui see ärikeelu alusele isikule teatavaks tehti (sama PankrS § 5 lg 3). Seega tekib isikul
põhimõtteliselt alates ärikeelu määruse saamisest kohustus oma tegevus ärikeeluga kooskõlla viia (RK lahend 3-2-1-124-09 p 36). Iseenesest ei katkesta ärikeelu jõustumine automaatselt isiku olekut kolmanda juriidilise isiku juhatuses, kuid isiku enese kohustus on tagada, et ta ärikeeldu ei rikuks. Äriühing, kelle juhatusse ärikeeluga isik kuulub, peab omakorda tagama, et tema juhatuse koosseis vastaks seadusele. Kolleegium on asjas nr 3-2-1-124-09 p-s 24 olnud seisukohal, et ärikeelu seadmine ei mõjuta isiku suhet pankrotivõlgnikuga, s.t. isik on edasi võlgniku juhatuse liige. Järelikult tuli hagejal pöörduda AS Tamsalu Veskid halduri poole, kelle pädevuses oli alates pankroti väljakuulutamisest otsustada kehtivate lepingute edasitäitmist ja muude tehingute tegemist. Hagejal oli ÄS § 314 lg-le 5 tuginedes õigus ja võimalus esitada kahju hüvitamise nõue AS Tamsalu Veskid pankrotimenetluses seoses tema juhatuse liikme volituste lõppemisega kuni ühe aasta tasu nõude ulatuses või töötasu nõue, kui tal oli töölepinguline suhe. Kuna jõustumata määrus ei ole täitmiseks kohustuslik ja ärikeelu kohaldamise määrus ei ole analoogne hagi tagamise määrusega, mis kuulub viivitamatule täitmisele, siis printsiibis ei olnud hagejal keelatud kuni 14.02.2005. a olla ettevõtete juhtorganites, välja arvatud AS Tamsalu Veskid, kus ta seda ei saanud olla alates AS Tamsalu Veskite pankroti väljakuulutamisest ja seda nii käsundussuhte regulatsiooni (VÕS § 632 lg.2) alusel kui ka tulenevalt pankrotiseadusest (PankrS § 35, 36). Kohus leidis, et hageja sai temale tekkivast kahjust ehk asjaolust, et tal on kehtivalt ärikeeld, teada hiljemalt 14.02.2005. a ja seetõttu on asjakohane kostjate väide, et nõue on aegunud. Kuivõrd hageja esitas kahju nõude neli aastat peale kahju tekkimisest teada saamist, on nõue esitatud TsÜS-s reguleeritud 3. aastast aegumistähtaega ületades. Hageja väide, et kahju tekkimise algusaeg on seotud ärikeelu kohaldamist lõpetava määrusega ja seetõttu ei ole hagi aegunud, ei ole asjakohane. Nimetatud määrusega ei tühistatud 2004. a kohaldatud ärikeeldu õigusvastasuse tõttu, vaid selle toime lõpetati nn vajaduse möödumise printsiibil. Kohus on sõnaselgelt oma määruses leidnud, et kohtul puudub alus ärikeelu tühistamiseks. Isegi kui leida, et tegemist on kohaste kostjatega, ei ole nende tegevuses õigusvastasust, kuivõrd ärikeelu kohaldamise õiguspärasus on kinnituse saanud juba 2004. a II astme lahendiga, mis jättis muutmata ärikeelu kohaldamise määruse. Vaidlust ei ole selles, et hageja oli kuni AS Tamsalu Veski pankroti väljakuulutamiseni juhatuse liige. Vaieldav on aga see, kas ta käsundisuhte alusel sai tasu ja kui suur see tasu oli. Hageja ei ole tõendanud, et ta soovis mingis ettevõtte juhtorganis töötada ka pärast pankrotti ja et seda suhet ei sõlmitud temal oleva ärikeelu tõttu. Hageja on maksuameti teatise (I kd lk 65) esitamisega sisuliselt tõendanud, et perioodil 20032004. a mai on talle AS Tamsalu Veskid poolt tehtud väljamakseid töösuhtest tulenevalt. Seda asjaolu on hageja tõendanud ka AS Tamsalu Veskid käskkirjaga 01.08.2011. a nr 3 (II kd lk 177). Hageja ei ole nimetatud käskkirjaga ja MTA tõendiga tõendanud, et hageja sai juhatuse liikmena igakuuliselt tasu 14 405 krooni. Eestis kehtiva seaduse kohaselt ei saa juhatuse liige ise endale rahalist töötasu määrata, seega oleks hageja saanud 14 405 krooni tasu maksmist tõendada vaid äriühingu vastava organi otsusega. Hageja on AS Tamsalu Veskid pankrotimenetlusse esitanud nõude töötasu saamiseks, mis jäi aga halduri kinnitusel tunnustamata (II kd lk. 181) ja mille kohta hageja pole nõude tunnustamise hagi esitanud. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks ilma ärikeelu kohaldamiseta saanud kogu hagis märgitud perioodi ulatuses AS-st Tamsalu Veskid tasu. Kohus leidis, et hagejalt ei
võetud võimalust saada sissetulekut (era- või avalikus sektoris), mistõttu ei ole tegemist hagejale põhjustatud puhtmajandusliku kahjuga. Kui hageja soovib tugineda kahju deliktilisele tekitamisele, peab ta tõendama kahju tekitamise eest vastutava kostja teo, kahju ning põhjusliku seose. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust (VÕS § 1045 lg 1 p 7), siis peab ta sellise rikkumise ka tõendama. Selleks, et kontrollida pankrotiseadusest tulenevat kostjate teo õigusvastasust, tuleb VÕS § 1045 lg 3 kohaselt kontrollida, kas hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine on lepinguvälist kohustust ette nägeva sätte ehk kaitsenormi eesmärk. Pankrotiseaduses sätestatud ärikeelu kohaldamise eesmärk ei ole kaitsta pankrotistunud juriidilise isiku juhtorgani liiget. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-124-09 (p.15) on leitud, et varasemast praktikast järeldub, et PankrS § 91 lg 2 eesmärk on kolmandate isikute preventiivne kaitse, tõkestamaks ärikeelu subjektil toime panna uusi võimalikke süütegusid või tekitada kolmandatele isikutele kahju. Seega on Riigikohtu varasema praktika järgi ärikeelu näol tegemist preventiivse sunnivahendiga. Viidatud Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-124-09 p-s 19 on leitud, et ärikeelul on ka pankrotimenetluse tagamise funktsioon. Nii on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-00 leidnud, et ärikeeldu võib kohaldada pankrotimenetluses kerkida võivate takistuste ärahoidmiseks. Seega on PankrS § 91 lg 2 järgse ärikeelu põhiliseks eesmärgiks olla preventiivne sunnivahend ja eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kahju tekitamise nõuet esitada pankrotistunud äriühingu ja tema haldurite vastu VÕS § 1045 alusel. Kohus leidis, et puudub ka põhjuslik seos kostjate väidetava õigusvastase teo ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Hageja väitel on kahju tekkimise algusaeg 22.04.2004. Kohus leidis, et selleks algushetkeks saab olla määruse jõustumise aeg 14.02.2005. a. Selleks hetkeks oli aga AS Tamsalu Veskid pankrotis. Juhatuse liikme suhe äriühinguga baseerub nn juhtorgani liikme lepingul, millel on käsundilepingule omased jooned, seetõttu kohaldub VÕS § 632 lg 2 - käsundiandja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega. Antud asjaoludel tähendab see seda, et käsundiandja pankrotistus enne ärikeeldu kohaldava kohtulahendi jõustumist, mis omakorda tähendab, et sõltumata ärikeelust, ei saanud hageja olla enam juhatuse liige. Hageja õiguslik konstruktsioon kahju tekkimise kohta TsMS § 391 alusel ei ole asjakohane. TsMS § 391 reguleerib hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist kohtumenetluse poolte vahel ja ei ole Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1-75-08 kohaselt kohaldatav neil juhtudel, kui hagi tagamisega tekitatakse kahju isikule, kes ei olnud selles menetluses pooleks. A.J. ei ole füüsilise isikuna olnud menetlusosaliseks AS Tamsalu TERKO või AS-i Tamsalu Veskid pankrotimenetluses. Nii PankrS kui TsMS võimaldab kohtul määrata ärikeelu omal algatusel. Halduril ega pankrotivõlgnikul ei ole ärikeelu määramise menetluses kaebeõigust ja nende menetlusosaliseks lugemiseks ei tulene alust ka mujalt seadusest. Vaidlusalusele õigussuhtele ei kohaldu TsMS §-s 391 viidatud kahju hüvitamise regulatsioon. Kohus leidis, et rahuldamisele ei kuulu õigusabikulude nõue summas 2637 eurot. Hageja õigusabikulud on eeldatavalt tekkinud pankrotimenetluse raames läbi viidud menetlustoimingute käigus. Pankrotimenetlus ei ole kohtueelne menetlus ja seega põhimõtteliselt ei ole antud situatsioonis tegemist hageja kohtumenetluse eelsete õigusabikuludega, mida saab hüvitada VÕS § 115 ja § 128 alusel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Viru
Maakohtu 13.05.2009. a määrusega rahuldati osaliselt hageja menetlusabi taotlus. Seega tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest ja TsMS § 190 lg 4 regulatsioonist, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista riigilõiv summas 6391.16 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) peavad ärikeelu põhjendamatu kohaldamisega tekitatud kahju hüvitama seda taotlenud isikud; 2) on kostjad käitunud õigusvastaselt, esitades kohtule avalduse hageja suhtes ärikeelu kohaldamiseks, milles esitati hageja isiku ja tema tegevuse kohta ebaõigeid andmeid, mis olid faktiliselt mittetäielikud ja eksitavad. Juhul, kui isiku mainet on kahjustatud faktiväidetega, tuleb lisaks VÕS §-le 1046 kohaldada ka VÕS § 1047 lg 1. Tõendamiskoormisest tulenevalt peavad kostjad vastutusest vabanemiseks tõendama, et nad ei ole süüdi. Hageja leiab, et kostjad ega ka kohus ole seda tõendanud; 3) seisneb kostjate õigusvastane tegevus selles, et pankrotihaldurid esitasid 26.03.2004. a kohtule taotluse hageja suhtes ärikeelu kohaldamiseks (köide I lk. 160-176) ja 07.04.2004. a esitasid pankrotihaldurid täiendava taotluse (Köide I lk. 177-178), milles avaldasid hageja isiku ja tema tegevuse kohta ebaõigeid andmeid, mis olid faktiliselt mittetäielikud ja eksitavad (VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg. 1). Mittetäielike ja eksitavate andmete esitamine on leidnud kinnitust pankrotihaldurite avalduste alusel algatatud kriminaalmenetluses (Köide II lk. 3-20) ja tsiviilmenetluses (Köide II lk. 21-34) ja teiste tõenditega (17.12.2004. a Lääne-Viru Maakohtule AS Tamsalu VESKID (pankrotis) vastus (Köide II lk. 35-36); 07.02.2005. a Lääne-Viru Maakohtule OÜ Estgrain vastus (Köide II lk. 37-39); 04.03.2005. a Lääne-Viru Maakohtule Kesko Agro Eesti AS-i kirjalik vastus (Köide II lk. 40-42)). Nimetatud tõendid jättis kohus arvestamata. Viru Maakohtu 09.02.2009. a määrusega (jõustus 02.03.2009.a.) tühistas kohus A.J. suhtes kohaldatud ärikeelu seoses selle kohaldamise aluseks olnud asjaolude äralangemisega (Köide I lk. 16-19). Kohus tunnistas ärikeelu kohaldamise alused põhjendamatuks; 4) on kohus aegumise algusaja ekslikult tuvastanud. Hageja sai võimalikust kahjust ja selle põhjustanud isikutest teada 19.12.2008. a, kui hageja sai kätte tsiviilasja nr 2-929/05 otsuse. Kahju hüvitamise hagi esitati 18.03.2009. a. Seega ei ole hagi aegunud. Isegi kui lugeda, et hageja sai võimalikust kahjust ja selle põhjustanud isikutest teada kriminaalmenetluse lõpetamisega 04.04.2007. a, ei ole ka siis 18.03.2009. a esitatud nõue ületanud 3-aastast aegumistähtaega; 5) on õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mida hageja kandis ärikeelu kohaldamisega; 6) oleks hageja saanud ilma ärikeeluta töötada AS-is Tamsalu Veskid juhatuse liikmena või tegutseda ükskõik millises teises ettevõttes; 7) on tõendatud kostjapoolne kohustuste rikkumine, hagejale kahju tekkimine ning nendevaheline põhjuslik seos.
5.AS Tamsalu TERKO (pankrotis), pankrotihaldur Sirje Tael ja pankrotihaldur Martin Krupp vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustajad paluvad menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellandil vastustajate tegevuse või tegevusetuse tõttu kahju tekkinud ning vastustajad ei saa olla kostjateks apellandi poolt esitatud nõuete puhul. Vastustajad tahavad viidata asjaolule, et apellant proovib teadlikult eksitada kohut kui väidab, et ärikeeld tühistati, kuna seda kohaldati tema suhtes põhjendamatult. Kohus sedastas tsiviilasja nr 2-02-399 määruses, et ärikeeld tühistati põhjusel, et pankrotimenetlus on veninud pikale, pankrotivara on pankrotimenetluse organite kontrolli all ja hagejal ei ole enam võimalust kahjustada võlausaldajate huve ning vastupidiselt hageja väidetele ei ole tuvastatud ärikeelu õigusvastasust (millise asjaolu tuvastamist hageja kohtult nõudis). Halduril ega pankrotivõlgnikul ei ole ärikeelu määramise menetluses kaebeõigust, kuna nende õigusi sellega ei kitsendata ning nende menetlusosaliseks lugemiseks ei tulene alust ka mujalt seadusest. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-124-09 (vt punktid 28 ja 37) ei saa ükski vastustajatest olla ärikeelu määramisel menetlusosaliseks; 2) jääb vastustajatele selgusetuks, milles seisneb apellandi arvates vastustajate käitumise õigusvastasus, mis on kahjunõude esitamise aluseks. Apellant oleks pidanud kahju põhjustamise tõendamisel arvestama VÕS § 128 lg 4 esimeses lauses sätestatuga. Seega peab apellant tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus enda poolt hagiavalduses mainitud perioodil ja nimetatud kuutasu eest juhatuse liikmena tegutseda. Vastustajad on arvamusel, et apellandi poolt esitatud asjaoludel ei ole vastustajate käitumise õigusvastasust võimalik tuvastada; 3) ei ole hageja tõendanud kahju tekkimise põhjusliku seose olemasolu; 4) tuleb arvestamata jätta ka apellandi arusaamatu nõue, mis puudutab tema poolt tasutud summasid õigusabi eest summas 41 260,18 krooni. Isegi juhul kui eeldada, et apellant on need kulud kandnud seoses tsiviilasja nr 2-02-399 menetlemisega, siis ükski vastustajatest ei olnud menetlusosaliseks ning seega väidetaval kahjul õigusabikulude tasumise näol igasugune seos; 5) on maakohus kohaldanud aegumist õigesti, kuna apellant sai teada ärikeelu kohaldamisest ning ärikeelu kohaldamise aluseks olevatest asjaoludest eeldatavalt 22.04.2004. a, kuid kõige hiljemalt määruse jõustumisest 14.02.2005. a. Apellandi käsitlus, et tema nõude aegumine algab alates 10.03.2009. a, mil ta sai kätte tema ärikeelu tühistanud jõustunud kohtumääruse, ei ole tulenevalt TsÜS § 150 lg-st 1 ja PankrS § 63 lg-st 2 õige.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsust muuta ega tühistada.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja nõue on aegunud. Asja materjalidest nähtub, et hageja suhtes kohaldati ärikeeldu Lääne-Viru Maakohtu 22.04.2004 määruse alusel. Maakohus on tuvastanud, et hageja pidi ärikeelu kohaldamisest tekkinud kahjust teada saama hiljemalt 14.02.2005. Arvestades, et hagi on esitatud pankrotihaldurite vastu, siis on kohane PankrS § 63 lg 2, mille kohaselt halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on
kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest. Eeldades, et tegemist on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, siis kohaldub asjas vähemalt ühe kostja AS Tamsalu Terko (pankrotis) suhtes TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumise tähtaeg. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Maakohus tuvastas õigesti, et hagi esitamise ajaks 18.03.2009 oli hageja nõue aegunud. Ringkonnakohtu arvates algab aegumistähtaja kulgemine käesolevas asjas hetkest, mil hageja sai teada hüpoteetilise kahju tekkimisest. Ärikeelu kohaldamine oli tagajärg, mille eest kostjad ka juhul, kui leidis aset õigusvastane käitumine, ei vastuta. Kahju tekkimise asjaolud, mida hageja on menetluses esile toonud, leidsid aset enne ärikeelu kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu järeldusega, et ärikeelust tuleneva kahju osas ei ole hagi esitatud õigete kostjate vastu.
8.Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi väiteid ning kuna maakohus on hageja väidete osas seisukoha võtnud, ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, siis ringkonnakohus ei korda neid käesolevas otsuses kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
9.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
10.Apellatsioonkaebuse hind on 247 018,24 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 10 225,86 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2012. a määrusega vabastati A.J. riigilõivu tasumisest osaliselt summas 9850,86 eurot. A.J. l tuli tasuda riigilõiv summas 375 eurot viie osamaksega, mille apellant on tasunud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muuhulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus märgib, et kuna käesoleval juhul puuduvad alused TsMS § 190 lg 7 kohaldamiseks, siis tuleb A.J. lt riigituludesse välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutav riigilõiv summas 9850,86 eurot.
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.