Kohtulahend

Hagejal tekkis kahju kostja teo tagajärjel. Liiklusõnnetusega tekitatud kahju on tõendatud. Hageja kasuks tuleb tekitatud kahjust välja mõista 82 000 krooni, sest sellises summas hüvitas hageja kahju sõiduki omanikule V. Razumovskile. Asja lahendamisel ei oma sõidukijuhtide süü kindlakstegemine tähtsust, sest hagi esitati suurema ohu allika valdaja vastu, kes vastutab olenemata süüst. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsuse ja mõistis hageja kasuks välja 43 594 krooni 50 senti ning ekspertiisitasu 1168 krooni. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus kohaldas õigesti TsK § 458. Suurema ohu allika valdaja peab kahju hüvitama, kui tegu on tehtud, kahju on tekkinud ning teo ja kahju vahel on põhjuslik seos. Liiklusõnnetuse materjalidega on tõendatud, et 14. augustil 1993. a toimus liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku hageja ja kostja juhitud sõiduautod ning selle tulemusel sai hageja vennale kuulunud sõiduauto tehnilisi vigastusi. Põhjuslik seos liiklusõnnetuse ja kahju tekkimise vahel on tõendatud kriminaalasja materjaliga. Asjas ei oma tähtsust, kas suurema ohu allika valdaja on kahju tekitamises süüdi või mitte. Kahju suuruse määramisel ei arvestanud linnakohus sõiduki ja selle detailide kulumit. Kahju hüvitise määramisel tuleb uute osade, vahendite ja abimaterjalide maksumusest (71 332 krooni 80 senti) maha arvestada sõiduki avariieelne kulum 65% ja lisada remonttööde maksumus (18 348 krooni), mis kokku on 43 313 krooni 50 senti. Linnakohus on ekslikult pidanud kahju suurust sõltuvaks hageja poolt tema vennale tasutud summast. Kostja on kohustatud hüvitama vaid tema tekitatud tegelikukahju. Vigastatud sõiduki tasulises parkalas hoidmise ja puksiirabi kasutamise kulud olid seotud liiklusõnnetusega ning kostjal tuleb need hagejale hüvitada. Põhjendatud oli hageja nõue ekspertiisitasu väljamõistmiseks. TsMS § 52 järgi on eksperditasu asja läbivaatamise kulu. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. II Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse normi ning oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Asjas kuulub TsK § 458 asemel kohaldamisele TsK § 448, sest suurema ohu allikate valdajate vahelistes vaidlustes omab süü tähtsust. Apellatsioonikohus on otsuses apellatsioonkaebuse väidetele vastanud ebapiisavalt, märkides vaid, et kahju on tekitatud suurema ohu allikaga. Kohtud ei ole motiveerinud oma järeldust põhjusliku seose olemasolu kohta liiklusõnnetuse ja kahju tekkimise vahel. Otsused on selles osas üldsõnalised, puuduvad viited konkreetsetele tõenditele. Ringkonnakohus on jätnud põhjendamata, miks kuuluvad hüvitamisele puksiirabi kasutamise, ekspertiisi tegemise ja sõiduki parklas hoidmise kulud. Kuna asjas ekspertiisi ei määratud, puudub ekspertiisitasu hüvitamiseks alus. III Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et kaebuses toodud väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkohus on TsK § 458 kohaldanud õigesti ning pole TsMS § 330 lg 4

ja 6 rikkunud. IV Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et TsK § 458 kohaselt peab suurema ohu allika valdaja hüvitama suurema ohu allikaga tekitatud kahju ka siis, kui kahju tekitanud tegu polnud õigusvastane. Vastavalt TsK § 448 lg-le 3 kuulub õiguspäraste tegudega tekitatud kahju hüvitamisele vaid seaduses ettenähtud juhtudel. TsK §-s 458 ei ole kehtestatud suurema ohu allika valdaja vastutust kahju eest, mis on tekitatud õiguspäraste tegudega. Ka üheski teises seaduses pole ette nähtud, et suurema ohu allika valdaja peab hüvitama õiguspäraste tegudega tekitatud kahju. Apellatsioonikohtu otsusega tuvastati, et hagejal tekkis kahju hageja ja kostja juhitud sõiduautode kokkupõrke tagajärjel. Samas leidis kohus, et hagejal tekkis kahju kostja teo tagajärjel. Kui apellatsioonikohus leidis, et hageja ja kostja juhitud autode kokkupõrke tagajärjel tekkinud kahju ei põhjustatud hageja ja kostja poolt ühiselt, vaid selle põhjustas ainult kostja, oleks kohtul tulnud sellist järeldust otsuses põhjendada. Praegu ei nähtu kohtuotsusest, millistest asjaoludest on kohus teinud järelduse, et sõidukite kokkupõrke tagajärjel tekkinud kahju on põhjustatud vaid ühe kokkupõrkes osalenud sõiduki juhi poolt. Seega ei vasta apellatsioonikohtu otsus TsMS § 330 lg 4 nõuetele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb silmas pidada, et mitme suurema ohu allika valdaja poolt ühiselt neile endile kahju tekitamise korral omab suurema ohu allikate valdajate tsiviilvastutuse kindlaksmääramisel tähtsust iga suurema ohu allika valdaja süü kahju tekitamisel. TsK §-s 458 ei välistata suurema ohu allika valdajate süülist vastutust. Kui liiklusõnnetuse - hageja ja kostja juhitud sõiduautode kokkupõrke - põhjustas ainult kostja süüline käitumine, siis peab liiklusõnnetuse tagajärjel hagejal tekkinud kahju täies ulatuses hüvitama kostja. Kui aga liiklusõnnetuse põhjustas nii kostja kui hageja süüline käitumine, siis tuleb kostja tsiviilvastutuse kindlaksmääramisel arvestada mõlema süü suurust. Apellatsioonikohtu otsuse tühistamise aluseks ei ole see, et sõiduki taastamismaksumuse kindlakstegemise eest AS-le A & L Ekspert hageja tasutud summa on kostjalt TsMS § 60 lg 1 alusel välja mõistetud eksperditasuna. TsMS § 130 lg 5 kohaselt on poolel õigus kohtule esitada asja tundva isiku või asutuse arvamus, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina. Vastavalt TsMS § 52 p-le 2 kuuluvad asja läbivaatamiskulude hulka ka dokumentaalse tõendi saamise kulud. Sellest tulenevalt oli kohtul TsMS § 60 lg 1 alusel õigus hagi rahuldamisel kostjalt välja mõista ka hageja poolt asja tundva isiku arvamuse saamisega kantud vajalikud ja põhjendatud kulud. Kohtu järeldust, et puksiiriabi ja sõiduki parklas hoidmise kulud kuuluvad hüvitamisele on otsuses piisavalt põhjendatud. Juhindudes TsMS § 363 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 1999. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole A. Jakobson & A. Kunila 1. novembril 1999. a tasutud kautsjon 436 (nelisada kolmkümmend kuus) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.