Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. märts 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-2060
Tsiviilasi
*AS-i hagi E.T vastu Kindlustuse Vahekohtu otsuse mittetäitmise õiguse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. novembri 2006.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
*AS-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
01. märts 2007.a
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant (hageja) *AS (reg. kood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Vastustaja (kostja) E.T, esindaja Andrus Reidi Kolmas isik kostja (vastustaja) poolel AS I (reg. kood xxxxxxxx), esindaja Allan Habicht
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06. novembri 2006.a otsus muutmata.
2.Jätta *AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kohtukulude jaotus
*AS-i poolt apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud jätta tema enda kanda.
Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
Hageja nõue ja põhjendused
1.03.10.2003 toimus Tallinnas Veerenni ja Viadukti tänavate ristmikul liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku K. R juhitud veok Volvo FL614 registrimärgiga xxx XXX ja kostjale kuulunud M. T juhitud sõiduauto Mercedes-Benz 420 SE registrimärgiga xxx XXX. K. R tsiviilvastutus liikluskahju osas oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt.
2.20.10.2003 esitas kostja hagejale nõude liikluskahju hüvitamiseks. 15.11.2003 tegi hageja liikluskahju kohta otsuse, mille kohaselt loeti liikluskahju põhjustajaks 50% ulatuses K. R, kes eiras eesõigusmärki „anna teed“ ja 50% ulatuses M. T, kes ületas piirkiirust ja tekitas liiklusohtliku olukorra. Hageja leidis, et sõiduki Mercedes-Benz 420 SE taastamisremont ei ole majanduslikult põhjendatud ja hüvitas kostjale 50% sõiduki maksumusest summas 45 000 krooni [(sõiduki väärtus 155 000 krooni–jääkväärtus 65 000 krooni):2]. Samuti hüvitas hageja kostjale 50% sõiduki avariipaigalt äratoimetamise kuludest ehk 400 krooni.
3.Kostja hageja otsusega ei nõustunud ja pöördus Kindlustuse Vahekohtu poole. 11.05.2005 otsusega nr 7-1/05/31 mõistis vahekohus hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt 45 000 krooni ja sõiduki avariipaigalt äratoimetamise kuludest 400 krooni. Vahekohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja viivised 30 060 krooni, õigusabikulud 3540 ja vahekohtukulud 4792 krooni.
4.Hageja vahekohtuotsusega ei nõustunud ja palus tunnustada tema õigust mitte maksta kostjale 11.05.2005 otsusega nr 7-1/05/31 välja mõistetud rahasummasid. Kostja on liiklusõnnetuse toimumises süüdi. M. T ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, et ta oleks suutnud peatada oma sõiduki kõrvalteelt peateele väljasõitnud veoauto näol tekkinud takistuse ees, rikkudes sellega liikluseeskirja (LE) § 123 nõudeid. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Tallinna Linnakohus tegi vaidlusaluse liiklusõnnetusega seotud väärteoasjas nr 4-637/04 kohtuotsuse, millega tuvastati, et M. T ei eiranud liikluseeskirja nõudeid. Kostja leiab, et tal puudub süü liiklusõnnetuse põhjustamisel. Vahekohtu otsus on õige ja seaduslik. Kolmanda isiku seisukoht
6.Kostja sõiduki Mercedes Benz 420 SE registrimärgiga xxx XXX valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud AS-is I. Kolmas isik toetas kostja seisukohti ja leidis, et hagi on alusetu. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
7.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus mõistis *AS-ilt välja 3800 krooni E.T kasuks.
8.03.10.2003 toimus Tallinnas Veerenni ja Viadukti tänavate ristmikul liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku K. R juhitud veok Volvo FL614 registrimärgiga xxx XXX ja kostjale kuulunud M. T juhitud sõiduauto Mercedes-Benz 420 SE reg. märgiga xxx XXX. K. R tsiviilvastutus oli liikluskahju osas liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt ning hageja on hüvitanud kostjale 50 % sõiduki maksumusest ja 50 % sõiduki avariipaigalt äratoimetamise kuludest.
9.Kohus ei jaganud hageja seisukohta, et liiklusõnnetuse põhjustas M. T või et M. T oli liiklusõnnetuse toimumises osaliselt süüdi. LE § 123 sätestab eriregulatsiooni juhile sõidukiiruse valikuks juhul, kui esinevad tavatingimustele mittevastavad sõiduolud. Kohtule ei esitatud tõendeid ühegi erilise asjaolu kohta, mille põhjal tuleks M.T käitumine kvalifitseerida LE § 123 rikkumisena. Vastavalt LE §-le 123 peab juht valima sobiva sõidukiiruse suutmaks peatuda etteaimatava takistuse ees. Peateel liikudes kehtib liikluseeskirja kohaselt eeldus, et tulenevalt LE §-st 159 peab reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul andma kõrvalteel sõitev juht teed peateel sõitvale juhile. Peateel liikujale ei saa panna kohustust eeldada, et kõrvalteelt
2(5)
peateele sõitev juht eirab LE § 159 nõuet. Vaidlusalust liiklusõnnetust puudutavas väärteoasjas nr 4-637/04 01.10.2004 kohtuotsusega lõpetas Tallinna Linnakohus väärteomenetluse, kuna M.T teos puudusid väärteo tunnused.
10.M.T püüe talle kõrvalteelt ette sõitnud veoautost pidurdamata mööda põigata tugines õigesti LE §-st 159 sätestatud eeldusele, et kõrvalteelt peateele sõitev veok pidurdab ja on kooskõlas LE 12 ptk sätestatud möödasõidu nõuetega. Asjaolu, et manööver ei õnnestunud, ei ole etteheidetav M.Tle vaid K. R, kes eiras nõuet tee andmiseks peatuda. LE § 2 lg 1 kohaselt tähendab mõiste „anna teed“ nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või –kiirust. Tee andmiseks tuleb vajadusel vähendada kiirust või peatuda.
11.Eeltoodu alusel põhjustas 03.10.2003 Tallinnas Veerenni ja Viadukti tänavate ristmikul liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud liikluskahju K. R poolt LE § 159 ja LE lisa 2 eesõigusmärgi 221 nõuete eiramine. Kostja sõidukile tekkinud kahjustuste näol on tegemist liikluskahjuga, liiklusõnnetus on kindlustusjuhtum ning hagejal lasub liikluskahju hüvitamise kohustus. Kostja osa kahju tekkimisel ei esine, mistõttu ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks ega hageja õiguse tunnustamiseks kostjale tekkinud liikluskahju mitte hüvitada.
12.Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, jõustub Kindlustuse Vahekohtu 11.05.2005 otsus nr 71/05/31, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja kahjuhüvitis 45 000 krooni, sõiduki äraveo kulud 400 krooni, viivis 30 060 krooni ja õigusabikulud 3540 krooni. Hagejal tuleb hüvitada MTÜ-le Eesti Liikluskindlustuse Fond Kindlustuse Vahekohtu kulud 4792 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
13.*AS palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista välja kostjalt hageja menetluskulud. Maakohus kohaldas ebaõigesti LKS § 44 lg 2 ja lg 3 p 3 ning menetlusõiguse norme.
14.Kohus ei arvestanud M.T käitumist ja tema süüd liiklusõnnetuse põhjustamisel. Otsus ei ole kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.1999 määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-98 p 2).
15.Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiaktis nr LL-142-06/3200 p-s 2 nimetati, et liiklusõnnetuse vältimise põhitingimus on pidurdamine. Sõiduauto MB juhil oleks lubatud piirkiirusega 40 km/h liikudes olnud võimalus oma sõiduki peatamiseks enne kokkupõrke kohta veoautoga. Suurim kiirus, mille juures oleks sõiduauto MB peatunud vahetult enne kokkupõrke kohta, on 63 km/h. Kuivõrd sündmuskohal puuduvad sõiduauto MB pidurdusjäljed, ei ole teada tegelik peatumis- ja pidurdamisteekond ning ekspertidel ei olnud võimalik tuvastada sõiduauto MB kiirust.
16.M. T möönis väärteoasjas (t lk 118), et ta ületas piirkiirust ja rikkus liikluseeskirja nõudeid. M. T andis ütlusi, mille kohaselt ta nägi takistust teel, lootis kokkupõrget vältida ja ei pidurdanud. Veoauto juht K. R nimetas, et ta enne ristmikule lähenemist peatus ja veendus, et sõidukeid ei tulnud. Sõites ristmikule märkas vasakult lähenevat sõidukit, mille kiirus võis olla 80-90 km/h. Veoauto juht käitus ettevaatlikult ja veendus enne manöövri tegemist, et see on ohutu ja peatas selleks auto enne ristmikule väljasõitmist. Liiklusõnnetus toimus põhjusel, et M. T ületas lubatud piirkiirust, ei kohandanud oma kiirust takistuse märkamisel sobilikuks, mistõttu ei suutnud ta takistusele otsasõitu vältida. M. T käitumine oli õigusvastane ja põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega. M.T süü vormiks on raske hooletus suurema ohu allika valdajana.
17.Kohtuotsuse põhjendused M. T poolt LE § 123 rikkumata jätmise kohta, on ekslikud.
3(5)
Takistus sõiduteel liiklusohuks, mille vältimiseks on vajalik täita LE §123 nõuet vähendada sõidukiirust ja vajadusel seisma jääda. Kokkupõrke vältimiseks ei saa juhi arvamust, et ta ei pidanud vajalikuks pidurdada, vaid pidas õigemaks kõrvale põigata, lugeda suurema ohu allikaga kooskõlas oleva hoolsusnõude ja ettevaatlikkuse nõude kohaselt täitmiseks.
18.Asjas kogutud tõendid ja hageja esitatud asjaolud põhjendavad varasemalt hageja poolt hüvitise väljamaksmist pooles ulatuses. Vastused apellatsioonkaebusele
19.E.T ja AS I ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
20.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
21.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu oleks maakohus asja lahendades kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Apellandi etteheited LKindlS § 44 lg 2 ja lg 3 p 3 ebaõige kohaldamise osas põhinevad eeldusel, et asjas oleks kindlaks tehtud sõiduki Mercedes Benz 420 SE (reg märgiga xxx XXX) juhi M. T kaassüü 03.10.2003.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamises. Maakohus on oma otsuses põhjalikult analüüsinud, kas liiklusõnnetuse põhjustasid mõlemad juhid või ainult üks juhtidest, asudes kogutud tõendite põhjal seisukohale, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud liikluskahju põhjustas üksnes K. R poolt LE nõuete eiramine ning kostja osa kahju tekkimisel ei esine.
22.Iseenesest on õiged apellandi viidatud seisukohad (sh viited Riigikohtu lahenditele nr 3-11-94-02 ja 3-2-1-11-00), mille kohaselt liiklusõnnetuse puhul tuleb kaaluda kõigi osalejate käitumist ning kõigil liiklejatel lasub kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olla liikluses hoolikas ja tagada liikluse sujuvus vältimaks ohu ja kahju tekkimist. Sellest tulenevalt tuleb mõlema liiklusõnnetuses osalenud juhi süü korral arvestada kummagi juhi süü suurust ning liikluseeskirja rikkumise raskust. Rajades oma nõude liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 44 lg-le 2 ja lg 3 p-le 3 lasus aga TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagejal kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Seega tulnuks hagejal tõendada, et sõiduki MB 420SE juht M. T rikkus liikluseeskirju ning oli liiklusõnnetuse põhjustamises kaassüüdlane. Heites M. T ette lubatud piirkiiruse ületamist ning takistuse ilmnedes pidurdamata jätmist tulnuks hagejal seega tõendada, missugune oli M. T juhitud sõiduki tegelik kiirus vahetult enne kokkupõrget ja kokkupõrke hetkel.
23.Hageja on tõenditena M. T kaassüü kohta esile toonud M. T ütlused väärteoasjas, mille kohaselt M. T möönis, et tema sõidukiirus võis olla kuni 50 km/h; samuti pidurdusjälgede puudumise sündmuskohal. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et nimetatud tõendid ei ole piisavad tuvastamaks M. T süüd, s.o liikluseeskirja nõuete rikkumist M. T poolt. Tsiviilasja materjalide juurde lisatud väärteotoimiku nr 4-637/04 lk 118 asuvast kohtuistungi protokollist nähtuvalt on M. T kohtuistungil vastanud küsimustele tema juhitud sõiduki kiiruse kohta vahetult enne takistuse märkamist. Tema sõnade kohaselt võttis ta 40 märki nähes jala gaasipedaalilt, kusjuures enne seda oli ca 50 km/h. Takistuse märkamise hetkel on M. T hinnanud oma võimalikuks kiiruseks 40-50 km/h. Nimetatud seletused ei võimalda aga
4(5)
tuvastada sõiduki Mercedes Benz tegelikku kiirust ega tõenda seega ettenähtud piirkiiruse ületamist M. T poolt.
24.Asjakohane ei ole apellandi viide Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.1999.a lahendile haldusasjas nr 3-3-1-38-98. Nimetatud haldusasjas tuvastas Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Büroo ekspertiis, et sõiduki liikumiskiirus enne sõiduteel fikseeritud külglibisemisjälgede algust pidi olema vähemalt 62 km/h. Ekspertiisiaktis ei välistatud võimalust, et lubatud piirkiirusega sõites olnuks juhil võimalik liiklusõnnetust õigeaegse pidurdamisega vältida. Seega tuvastati viidatud lahendis faktilise asjaoluna liiklusõnnetuses osalenud sõiduki minimaalne kiirus. Käesolevas asjas aga ei ole Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse poolt koostatud ekspertiisiaktis tuvastatud sõiduki Mercedes Benz liikumiskiirust vahetult enne kokkupõrget ega kokkupõrke hetkel. Ekspertiisi järelduste kohaselt ei ole võimalik määrata sõiduauto Mercedes Benz 420SE liikumiskiirust enne kokkupõrget, vastavalt akti uurimuslikule osale võis sõiduki liikumiskiirus kokkupõrke hetkel olla 40 km/h. Ekspertiisi järeldustes ongi lähtutud sõiduki Mercedes Benz 420SE arvutuslikust sõidukiirusest 40 km/h, mille põhjal on saadud ka arvutuslik peatumis- ja pidurdusteekond. Samal põhjusel ei ole asjakohane apellandi viide Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuni 2006.a otsusele nr 2-03-519, kuna ka nimetatud kohtuasjas on mõlema juhi poolne liikluseeskirja rikkumine asja materjalide põhjal kindlaks tehtud.
25.Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses ka maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei ole alust lugeda M. T LE § 123 rikkunuks. Maakohus on õigesti rõhutanud, et LE § 123 kui kõige üldisem sõidukiiruse valikut reguleeriv liikluseeskirja säte kohustab juhti kiiruse valikul arvestama etteaimatavaid takistusi ning peateel liikuva sõiduki juhilt ei saa eeldada, et ta vähendaks sõidukiirust alla lubatu piiri üksnes võimaluse tõttu, et kõrvalteelt võib talle ootamatult ette liikuda teine sõiduk. Kolleegiumi arvates kehtestataksegi piirkiirused vastavalt konkreetse tee- või tänavalõigu liiklusoludele, arvestades muuhulgas nähtavusulatust, liiklustihedust, jalakäijate või metsloomade teele ilmumise ohtu jm tegureid. Samuti ei tähenda ekspertiisiaktis märgitu, mille kohaselt liiklusõnnetuse vältimise põhitingimuseks on pidurdamine, iseenesest veel seda, nagu tagaks pidurdamine igal juhul liiklusõnnetusest hoidumise.
26.Kuna hageja ei tõendanud liikluseeskirja rikkumist Mercedes Benz 420SE juhi M. T poolt, jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
27.Apellant palus vastustajalt välja mõista menetluskulud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni
31.detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lõigetele 1 ja 8 jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja apellandilt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud.
A. Tänav
T. Hiiuväin
K. Kullerkupp
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.