lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-100052/20

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 15.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-100052/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1291
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts SEB Liising10281767(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-100052

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.veebruar 2017, Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-100052

Tsiviilasi

AS SEB Liising hagi Janek Kuusk’ vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilhagi hind

1919,67 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS SEB Liising, registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, Tallinn, 15010 Harjumaa Hageja lepinguline esindaja: Kaidi Hinno, e-post: x Kostja: Janek Kuusk, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht rahvastikuregistri järgi xxxx xxxx, xxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata

Menetluse liik

Kirjalik eelmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS SEB Liising hagi.
2.Välja mõista Janek Kuuselt (Kuusk) AS SEB Liising kasuks 1919,67 (üks tuhat üheksasada üheksateist eurot ja 67 senti) eurot, sealhulgas põhivõlgnevus 1899,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 20,50 eurot.
3.Tunnistada käesolev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Kostjale teha kohtuotsus teatavaks Ametlike Teadaaannete kaudu.

MENETLUSKULUD

1.Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
2.Määrata tsiviilasjas 2-16-100052 AS-i SEB Liising põhjendatud menetluskuluks hagihinnalt tasutud riigilõiv 225 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot, s.o kokku summas 261 eurot.
3.Välja mõista Janek Kuuselt (Kuusk) AS SEB Liising kasuks 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot hageja poolt tasutud riigilõivu hüvitamiseks ja 36 eurot (kolmkümmend kuus) eurot kohtutäituri tasu hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

2-16-100052 algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud AS SEB Liising esitas 04.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Janek Kuusk 1919,68 euro saamiseks. Kohus tegi 14.01.2016 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 31.03.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis AS SEB Liising nõude Janek Kuuse (Kuusk) vastu Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus jättis 05.04.2016 hageja hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja 14 päeva alates määruse esindajale kättetoimetamisest puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esindaja esitas 19.04.2016 hagiavalduse koos lisadega. Pärnu Maakohus võttis 20.04.2016 kohtumäärusega hageja hagiavalduse menetlusse ning toimetas hagiavalduse ärakirja koos lisadega ning asja menetlusse võtmise määrusega kostjale. Kuna kohtule ega ka hagejale ei ole teada kostja tegelik elu- või viibimiskoht, taotles hageja esindaja 03.01.2017 kostjale Janek Kuusk menetlusdokumentide kättetoimetamist avalikult Ametlikes Teadaannetes. Pärnu Maakohtu 04.01.2017 määrusega toimetati kostjale Janek Kuusk menetlusdokumendid kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu ning kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul pärast menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemise päevast, s.o 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Nimetatud väljavõte ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.01.2017. Kostja ei ole määratud tähtajaks esitanud kirjalikku vastust AS SEB Liising hagile. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus AS SEB Liising hagi Janek Kuusk vastu tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud avalikult. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu 23.10.2013 hageja ja kostja vahel sõlmitud liisingulepingust nr L13109532, mis öeldi hageja poolt 16.09.2015 erakorraliselt üles kuna kostja ei tasunud liisingulepingust tulenevaid rendimakseid tähtaegselt. Peale liisingulepingu ülesütlemist on hageja kostjalt liisingueseme tagastamisteenuse abil kätte saanud, hageja on liisingueseme võõrandanud, kuid liisingueseme müügihinnast ei olnud võimalik rahuldada kõiki hageja liisingulepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu, mistõttu võlgneb kostja hagejale liisingulepingust tuleneva võlgnevusena 1919,67 eurot. Hagiavalduse punkti 5 kohaselt koosneb võlgnevus rendimaksete võlgnevusest summas 418,19 eurot, viivisest summas 20,50 eurot, lepingu ülesütlemisteatise tasust summas 7,20 eurot, vara

2-16-100052 tagastus- ja transporditeenuse tasust summas 205 eurot, vara turuväärtuse hindamise tasust summas 102 eurot, auto keemilise sisepesu ja värvkatte poleerimise tasust summas 200 eurot, müügikahjumist summas 581,78 eurot ning müügiteenusest summas 385 eurot.

2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Asjaolu, et kostjal on tasumata nõuetekohaselt talle esitatud rendiarved, annab tunnistust, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Samuti on hageja õigustatud kostjalt nõudma liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulutuste hüvitamist. Kuna kostja eelnimetatud kohustusi vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuste täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
3.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hageja on hagiavalduse 5. leheküljel taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist summas 33,74 eurot, samas on hageja hagiavalduse 5.punktis toodud liisingulepingust tuleneva nõude arvestuse juures arvestanud viivist summas 20,50 eurot. Arvestades, et hageja põhinõue kostja vastu on kokku summas 1919,67 eurot, mis koosneb rendimaksete võlgnevusest summas 418,19 eurot, lepingu ülesütlemisteatise tasust summas 7,20 eurot, vara tagastus- ja transporditeenuse tasust summas 205 eurot, vara turuväärtuse hindamise tasust summas 102 eurot, auto keemilise sisepesu ja värvkatte poleerimise tasust summas 200 eurot, müügikahjumist summas 581,78 eurot ning müügiteenusest summas 385 eurot, on kohtu hinnangul hageja nõue viivise saamiseks hagiavalduse punktis 5 nõutud ulatuses – so 20,50 eurot – asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt koosneb hageja menetluskulu hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 225 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub lisaks, et

2-16-100052 hageja esialgsele menetluskulule lisandub kohtutäituri tasu ebaõnnestunud menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 36 eurot. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses, s.o kokku summas 261 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja