Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.11.2022 otsuse nr 11.24/1165 ja 25.01.2023 vaideotsuse nr 11.2-4/23/110 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla, esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Marliis Elling
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.04.2024 otsus osas, milles halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja selles osas menetluskulud kaebaja enda kanda.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kaebus täies ulatuses ning a) tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.11.2022 otsus nr 11.2-4/1165 ja 25.01.2023 vaideotsus nr 11.2-4/23/110; b) mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kasuks välja lisaks halduskohtu väljamõistetud hüvitisele veel 810 eurot.
4.Mõista vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja lisaks halduskohtu väljamõistetud menetluskulude hüvitisele veel 6731,25 eurot. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3-23-418
5.Avaldada jõustunud kohtulahend tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 20.07.2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) rahuldas Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) projektitaotluse „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiikonnas“ (projekti nr 20142020.2.04.19-0085).
2.RTK luges 21.11.2022 otsuses nr 11.2-4/1165 (finantskorrektsiooni otsus, FKO) projekti mitteabikõlblikuks kuluks 71 487,77 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 53 615,83 eurot ja omafinantseering 17 871,94 eurot. 1) Otsus tehakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS2014_2020) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 2, § 48 lg 1 ja § 49 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus) § 21 lg-te 1 ja 3, § 223 lg 1 p-de 2 ja 4 ning lg 2 pde 1 ja 2 ning § 228 alusel. 2) IVKH ei järginud riigihankes nr 241623 „Ahtme Tervisekeskuse G-korpuse rekonstrueerimine“ riigihangete seaduse (RHS) nõudeid (FKO p 1). 3) Hanketeade avaldati 01.10.2021. Riigihankele registreerus 42 ettevõtet ja esitati neli pakkumust. Hankija tunnistas 22.12.2021 otsusega kaks pakkumist vastavaks ja sama kuupäeva otsusega edukaks aktsiaseltsi EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG pakkumuse. Hankeleping sõlmiti 18.01.2022. 4) IVKH kehtestas riigihanke nr 241623 riigihanke alusdokumentides (RHAD) tingimuse, et töövõtja peab garantiiaja tagatisena esitama Eestis registreeritud krediidiasutuse väljastatud garantiikohustuse täitmistagatise. See on piirav välisriigi pakkujate jaoks, kellel ei pruugi olla kliendisuhet Eesti krediidiasutusega. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 2 alusel kohaldatakse 10% finantskorrektsiooni määra (FKO p 1.1). 2(12)
3-23-418 5) IVKH kehtestas riigihanke nr 241623 RHAD-s tingimuse, mis ei ole proportsionaalne hanke eseme suhtes ning piirab põhjendamatult konkurentsi. RHAD üldosa p 3 kohaselt on edukaks tunnistatud pakkuja kohustatud hiljemalt 15 päeva pärast pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli riigihangete registri kaudu teatavaks tegemist esitama hankijale krediidiasutuse või kindlustusandja täitmistagatise. Selline nõue potentsiaalsetele pakkujatele ei ole põhjendatud, kuna see ei mõjuta hankelepingu täitmist, samuti oleks täitmistagatise esitamise tähtpäev langenud RHS § 120 lg-s 2 sätestatud 14 päevasesse ooteaega, mille jooksul ei tohi hankelepingut sõlmida. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 2 alusel kohaldatakse 10% finantskorrektsiooni määra (FKO p 1.2). 6) IVKH ei järginud riigihankes nr 243968 „Ahtme tervisekeskuse G-korpuse rekonstrueerimistööde omanikujärelevalve teenused“ RHS-i nõudeid (FKO p 2). 7) Hanketeade avaldati 01.12.2021. Riigihankele registreerus viis ettevõtet ja esiti kolm pakkumust. Hankija tunnistas 30.12.2021 otsusega kaks pakkumust vastavaks ning sama päeva otsusega edukaks Inseneribüroo Telora OÜ pakkumuse. Hankeleping sõlmiti 17.01.2022. 8) IVKH tunnistas riigihankes nr 243968 vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vasta RHAD nõuetele, peetud on läbirääkimisi. Pakkumuse tagatise suurus ületab RHS-s sätestatut. RHAD üldosa p-s 7 on hankija kehtestanud nõude, mille kohaselt peab koos pakkumusega esitama tagatise, mis peab olema antud registreeritud krediidiasutuse või kindlustusseltsi garantiina või tagatisraha ülekandena hankija arvelduskontole (p 7.2). Rahaline tagatis ülekandega hankija arveldusarvele peab olema laekunud enne pakkumuste avamise tähtaega ning pakkuja peab lisama pakkumusele panga kinnitatud maksekorralduse koopia tagatissumma deponeerimise kohta hankija arvele (p 7.4). RTK tuvastas, et eduka pakkuja pakkumus ei sisalda RHAD-s nõutavat maksekorralduse koopiat ega muud kinnitust pakkumuse tagatise tasumise kohta. Edukas pakkuja on kandnud tagatise hankija arvelduskontole kaheksa päeva pärast pakkumuse esitamist (28.12.2021). Seega oleks pidanud tema pakkumuse tagasi lükkama. Hankija lubas pakkumust muuta pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, mis tähendab eeldust, et hankija ja pakkuja pidasid läbirääkimisi. Lisaks on RHAD üldosa p-s 7.1 nõutud tagatise summa 1000 eurot, kuid RHS § 90 lg 1 kohaselt võib tagatis olla maksimaalselt 1% hankelepingu eeldatavast maksumusest ehk siinsel juhul 950 eurot. Ühendmääruse § 223 lg 5 ja § 224 lg 2 alusel kohaldatakse 25% finantskorrektsiooni määra (FKO p 2.1). 9) IVKH kehtestas riigihankes nr 243968 konkurssi piirava vastavustingimuse seoses pakkuja registreeringuga majandustegevuse registris (MTR). Ühendmääruse § 22 3 lg 2 p 2 alusel kohaldatakse 10% finantskorrektsiooni määra (FKO p 2.2). 10)Mõlemas riigihankes on tuvastatud mitu rikkumist. Seega kooskõlas ühendmääruse § 21 lg-ga 3 kohaldab RTK riigihanke nr 241623 kuludele tervikuna finantskorrektsiooni määra 10% ning riigihanke nr 243968 kuludele 25% (FKO p 3).
3.IVKH esitas vaide, mille RTK jättis 25.01.2023 vaideotsusega nr 11.2-4/23/110 rahuldamata.
4.IVKH esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada FKO ja vaideotsus ning mõista RTK-lt välja kahjuhüvitis 1620 eurot. 1) FKO-s tehtud etteheited ei ole põhjendatud. Kaebaja ei rikkunud RHS-i või oli tegemist formaalsete rikkumistega, mille puhul tuleks jätta finantskorrektsioon kohaldamata. RTK ei arvestanud juhtumi asjaoludega. 3(12)
3-23-418 2) RTK tugines FKO tegemise ajal kehtinud ühendmääruse redaktsioonile, kuid lähtuma oleks pidanud toetuse rahuldamise ajal (s.o enne 09.10.2020) kehtinud redaktsioonist (ühendmääruse v.r; vt Riigikohtu 28.06.2023 otsus nr 5-23-2). Finantskorrektsiooni määramine ühendmääruse v.r alusel olnuks kaebaja jaoks soodsam. Ainuüksi selle tõttu tuleks vaidlustatud haldusaktid tühistada. 3) Kaebajale tekkinud kahju seisneb kohustuslikus vaidemenetluses kantud õigusabikuludes, mis tuleb hüvitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel.
5.RTK palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes varasemate põhjenduste juurde. 1) Finantskorrektsiooni eeldused on täidetud ja FKO on proportsionaalne. 2) Riigikohtu 28.06.2923 otsuses nr 5-23-2 avaldatud seisukohad ei anna alust FKO ja vaideotsuse tühistamiseks. Kuigi RTK kohaldas ühendmääruse ebaõiget redaktsiooni, tuleks ka ühendmääruse v.r alusel teha sama sisuga FKO (vrd Riigikohtu 03.10.2017 otsus nr 3-15-1022). 3) Kahjunõude rahuldamiseks ei ole alust, sest FKO ja vaideotsus on õiguspärased. Kui kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusaktid õigusvastased, siis tuleks hüvitise suuruse määramisel arvestada kaebaja rolli kahju tekkimisel ning õigusabikulude ülepaisutatust võrreldes asja mahu ja keerukusega.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 11.04.2024 otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1). Halduskohus tühistas FKO riigihankes nr 241623 kehtestatud tingimuse osas, mille kohaselt peab töövõtja garantiiaja tagatisena esitama Eestis registreeritud krediidiasutuse väljastatud garantiikohustuse täitmistagatise, samuti riigihankes nr 243968 kehtestatud vastavustingimuse osas, mille kohaselt peab pakkuja kaasama MTR registreeringut omava omanikujärelevalve vastutava spetsialisti (resolutsiooni p 2). Halduskohus tühistas ka vaideotsuse osas, milles kaebaja vaie jäi viidatud ulatuses rahuldamata (resolutsiooni p 3). Halduskohus rahuldas kahju hüvitamise nõude osaliselt ja mõistis RTK-lt kaebaja kasuks kahjuhüvitisena välja 810 eurot (resolutsiooni p 4). Halduskohus mõistis RTK-lt kaebaja menetluskulude katteks välja 4181,25 eurot ja jättis ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 5). 1) FKO ja vaideotsus tuleb tühistada FKO p-des 1.1 ja 2.2 tehtud etteheiteid puudutavas osas. 2) FKO p 1.2 kohaselt kehtestas kaebaja riigihanke nr 241623 RHAD üldosa p-s 3.3 vastavustingimuse, mille kohaselt on edukaks tunnistatud pakkuja kohustatud 15 päeva jooksul pärast pakkumuse edukaks tunnistamiste protokolli teatavaks tegemist esitama hankijale hanketingimustele vastava krediidiasutuse või kindlustusandja täitmistagatise. RTK hinnangul on tagatise nõudmine sellistel tingimustel ebaproportsionaalne hanke esemega ja piirab põhjendamatult konkurentsi. Kohus nõustub selles osas FKO põhjendustega ega korda neid. Asja materjalide kohaselt esitas edukaks tunnistatud pakkuja täitmistagatise 28 päeva pärast edukaks tunnistamise teate teatavakstegemist (s.o 20.01.2022). Edukaks tunnistatud pakkuja selgituse kohaselt esitati täitmistagatis hilinemisega, sest hankeleping sõlmiti alles 18.01.2022 ning finantsasutused ei väljasta tagatist või garantiid enne lepingu sõlmimist. See praktika on mõistetav, sest edukaks tunnistamise otsusele ei pruugi alati järgneda lepingu sõlmimist, arvestades mh RHS-s sätestatud 14 päeva pikkust ooteaega ja hankija otsuse vaidlustamise võimalust. RTK ei ole väitnud, et tagatise nõudmine oleks iseenesest ebamõistlik. Seega on kõnealune vastavustingimus 4(12)
3-23-418 vastuolus RHS § 3 p-des 2 ja 3 sätestatud põhimõtetega. Finantskorrektsiooni tegemine selle rikkumisega seoses oli põhjendatud. 3) FKO p 2.1 kohaselt tunnistas kaebaja riigihankes nr 243968 vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vasta RHAD-s ettenähtud nõuetele ja milles on peetud läbirääkimisi. RHAD üldosa p 7 näeb ette, et pakkumisele peab olema lisatud tagatis, mis on antud krediidiasutuse või kindlustusseltsi garantiina või tagatisraha ülekandena hankija arvelduskontole (p 7.2) ning rahaline tagatis ülekandega peab hankija arveldusarvele olema laekunud enne pakkumuste avamise tähtaega ja pakkumusele tuleb lisada panga poolt kinnitatud maksekorralduse koopia tagatissumma deponeerimise kohta hankija arveldusarvele (p 7.4). RTK viitab, et eduka pakkuja pakkumus ei sisaldanud maksekorralduse koopiat või muud kinnitust pakkumuse tagatise tasumise kohta ning tagatis on kantud hankija arveldusarvele kaheksa päeva pärast pakkumuse esitamist. Kohus nõustub RTK etteheitega. Finantskorrektsiooni põhjendatust ei kummuta kaebaja selgitus, et kuna tagatise esitamise nõue jäi ekslikult märkimata RHAD vastavus- ja kvalifitseerimistingimustesse, pidas kaebaja RHAD üldosas sätestatud tähtajaks tagatise mitteesitamist inimlikuks eksimuseks ega saanud seetõttu pakkumust RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. RTK märgib õigesti, et kui hankija on nõudnud pakkumuse koosseisus konkreetse tingimuse täitmist, on ta nende tingimustega ka ise rangelt seotud. Hankija ei tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimisel seisukohale, et piisab ka hiljem esitatud garantiikirjast või tagatise hilisemast kandmisest hankija arveldusarvele. Pakkumuse puudustesse võiks leebemalt suhtuda olukorras, kus pakkumusele on jäänud rahalist ülekannet tõendav maksekorraldus lisamata, kuid makse ise on õigel ajal tehtud ning hankijal on võimalik seda kontrollida. Siinsel juhul on pakkuja hilinenud ka makse tegemisega ning sellega ei saanud teised hankel osalenud või osalemist kavandanud pakkujad arvestada. Tegemist on RHS § 3 p-s 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena. 4) FKO p-s 2.1 toodud etteheide, mille kohaselt on hankija nõudnud tagatist RHS § 90 lg-s 1 sätestatud tagatise määra ületades, ei saa olla finantskorrektsiooni tegemise aluseks. Hanketeate p II.1.5 kohaselt on hankelepingu eeldatav maksumus 95 000 eurot. RHAD üldosa p 7.1 kohaselt on pakkumuse tagatise suurus 1000 eurot. RHS § 90 lg 1 kohaselt võib pakkumuse tagatise maksimaalne summa olla 1% hankelepingu eeldatavast maksumusest. Seega võis pakkumuse tagatise maksimaalne suurus olla 950 eurot. Nõutud tagatise määra ületamist 50 euro võrra saab lugeda inimlikuks eksimuseks ja formaalseks rikkumiseks, mille puhul tuleb jätta finantskorrektsioon kohaldamata. See ei tingi siiski FKO tühistamist, sest hankija on tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud RHAD nõuetele. 5) RTK kohaldas FKO tegemisel ja vaide lahendamisel sel ajal kehtinud ühendmääruse § 25 lg-t 5, mille järgi kohaldatakse selle määruse §-e 22 1–228 alates 01.09.2017 korraldatud riigihangetele, mille suhtes algatatud finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse alates 09.10.2020. Riigikohus leidis 28.06.2023 otsuses nr 5-23-2, et enne 09.10.2020 rahuldatud toetuste suhtes ei saa kohaldada ühendmääruse redaktsiooni, mis jõustus 09.10.2020. Ühendmääruse v.r olnuks kaebajale soodsam. Valele ühendmääruse sättele tuginemine ei too siiski kaasa FKO tühistamist. Siinses asjas tuleb kohaldada ühendmääruse v.r-i ja kaaluda, millist finantskorrektsiooni määra rakendada (vt Riigikohtu 28.06.2023 otsus nr 5-23-13, p-d 93 ja 94). 6) FKO p-s 1.2 etteheidetud rikkumine seisnes selles, et hankija kehtestas RHAD-s ebaproportsionaalse tingimuse, mis on pakkujate suhtes põhjendamatult piirav. Sellele rikkumisele on RTK kohaldanud ühendmääruse § 22 3 lg 1 p 4 alusel 10% finantskorrektsiooni 5(12)
3-23-418 määra. Ühendmääruse v.r-s kohaldub sellele rikkumisele § 22 lg 11 p 5, mille järgi vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25% ning § 22 lg 12 alusel võib kaaluda ka 5% ja 10% finantskorrektsiooni määra. FKO p-s 2.1 etteheidetud rikkumine seisnes selles, et hankija on tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vasta RHAD nõuetele ning on peetud läbirääkimisi ja pakkumuse tagatis esitati hilinemisega. Sellele rikkumisele on vastustaja kohaldanud ühendmääruse § 223 lg 5 p 4 alusel 25% finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse v.r-s kohaldub sellisele rikkumisele § 22 lg 11 p 11, mis võimaldab kaalumist vahemikus 0–10% ning 25%. FKO-s on iga rikkumise puhul finantskorrektsiooni määra eraldi põhjendatud. FKO-s toodud kaalutlused on asjakohased ning rakendatud finantskorrektsiooni määr seega põhjendatud, proportsionaalne ja õiglane. 7) Kohustuslikus kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud on võimalik välja mõista RVastS § 7 lg 1 alusel. Kahjunõude rahuldamise eeldused on täidetud osas, milles FKO ja vaideotsus tühistatakse. Vaidemenetlus oli kohustuslik. Vaidluse sisu ja kaebaja põhitegevust arvestades oli õigusabi kasutamine põhjendatud. Õigusabikulude kohta on esitatud arved, mis on tasutud. RTK õigusvastase tegevuse ja kaebajal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kaebus on rahuldatud ca 50% ulatuses, mistõttu tuleb samas ulatuses rahuldada ka kahjunõue. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.IVKH palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 11.04.2024 otsus osas, milles kaebus jäi rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus tervikuna. 1) Jääb arusaamatuks, milles seisneb FKO p-s 1.2 etteheidetud rikkumine. RTK seisukohad ei veena kaebajat, et tagatise nõudmine oli ebaproportsionaalne ja konkurentsi kahjustav. 2) FKO p-s 2.1 tehtud etteheitega seoses on kaebaja selgitanud, et kuna edukas pakkuja kandis tagatise 28.12.2021 kaebaja arvelduskontole, ei oleks kaebaja saanud tema pakkumust RHS § 114 lg 1 alusel tagasi lükata. Edukal pakkujal ei olnud sisuliselt võimalik oma pakkumust muuta ning kaebaja ei tekitanud talle tahtlikult soodsamat olukorda. Kuna tagatise esitamise nõue jäi lisamata RHAD vastavus- või kvalifitseerimistingimustesse, olid kõik pakkujad võrdses olukorras ja oleksid võinud eksida ning hankija oleks kohelnud neid kõiki samamoodi. Pakkumuse tagasi lükkamata jätmist ei saa käsitada RHS § 52 lg-s 4 sätestatud läbirääkimiste keelu rikkumisena. Läbirääkimiste kohta puuduvad igasugused tõendid. 3) STS2014_2020 § 46 lg 1 kohaselt on finantskorrektsiooni kohaldamise eelduseks põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju. RTK ei ole viidanud konkreetse kahju saabumisele. FKO-s viidatud Euroopa Komisjoni suunised on pelgalt soovituslikud. RTK ei ole arvestanud, et kaebaja toimis heauskselt, riigihanke korraldamine on keeruline ja kõiki inimlikke eksimusi ei ole võimalik ära hoida. RTK ei ole võtnud arvesse, et riigihangete eesmärgid on täidetud. Kuna kaebaja ei rikkunud RHS-s sätestatud nõudeid või on tegemist formaalsete rikkumistega, ei olnud finantskorrektsiooni tegemiseks alust. 4) Halduskohus tuvastas õigesti, et RTK kohaldas ebaõiget (s.o FKO tegemise ajal kehtinud) ühendmääruse redaktsiooni, kuid leidis vääralt, et see ei too kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamist. Halduskohus asus teostama kaalutlusõigust vastustaja eest, mis ei ole lubatud. RTK ei saanud täiendada FKO-d kohtumenetluses uute kaalutlustega ja pole alust arvata, et uuel nõuetekohasel kaalumisel tuleks RTK-l
6(12)
3-23-418 vältimatult vastu võtta sama sisuga haldusakt. Ainuüksi nimetatud põhjusel tuleks vaidlustatud haldusaktid täies ulatuses tühistada. 5) Riigihangete üle teostas järelevalvet RTK. Enne hanketeate avaldamist esitati RHAD-d RTK-le tutvumiseks. RTK töötajad jälgisid riigihangete registris hankeid vaatlejatena. Kaebaja ei ole eiranud RTK nõuandeid või soovitusi ning korraldas riigihankeid oma parimaid teadmisi kasutades. Sellises olukorras ei ole finantskorrektsiooni rakendamine hea halduse põhimõttega kooskõlas või vähemalt tuleks sel põhjusel kohaldada väiksemat finantskorrektsiooni määra. 6) Kahjunõue tuleks rahuldada täies ulatuses.
8.RTK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja apellatsioonkaebuse alusel jätkub vaidlus FKO p-des 1.2 ja 2.1 tehtud etteheidete üle. Kuigi halduskohus viitas 11.04.2024 otsuse resolutsiooni p-s 2 muu hulgas, et on FKO nimetatud osas tühistanud, on resolutsioonist tervikuna aru saada, et tegelikult rahuldas kohus kaebuse FKO p-des 1.1 ja 2.2 tehtud etteheidete osas. Selliselt on halduskohtu otsust mõistnud ka menetlusosalised.
10.Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Halduskohus leidis õigesti, et FKO p-des 1.2 ja 2.1 toodud asjaoludel on finantskorrektsiooni otsuse tegemise eeldused täidetud. Halduskohus tuvastas õigesti ka selle, et RTK lähtus finantskorrektsiooni määra rakendamisel ühendmääruse ebaõigest redaktsioonist. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega neid kõiki kordamata (HKMS § 201 lg 4). Erinevalt halduskohtust on ringkonnakohus aga seisukohal, et vastustaja tegi finantskorrektsiooni määra kaalumisel vigu, mis võisid tuua kaasa vale otsuse tegemise. Seetõttu tulnuks vaidlustatud haldusaktid tühistada ja kahjunõue rahuldada täies ulatuses. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise eeldused
12.STS2014_2020 § 45 lg 1 p 3 järgi tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks määruse nr 1303/20131 art 143 alusel ja sellega kooskõlas juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sealjuures on abikõlblik kulu, mis on määruse nr 1303/2013 art 65 lg 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega (STS2014_2020 § 2 p 5).
13.Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema EL-i õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) EL-i eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsus C-743/18, p 51).
14.EL-i õiguse rikkumise all mõeldakse mh riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada rahastatud projektide juhtimist reguleerivate EL-i õigusnormide nõuetekohast kohaldamist (Euroopa Kohtu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006
7(12)
3-23-418 01.10.2020 otsus C-743/18, p 52). Selliste riigisiseste õigusnormide hulka kuulub ka riigihangete korraldamist reguleeriv normistik (Riigikohtu 26.11.2024 otsus nr 3-21-2607, p 15). Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole otsuse tegemise eelduseks toetuse saaja tahtlus või hooletus (Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsus C-743/18, p-d 57–65). Nõutav ei ole ka konkreetse finantsmõju tõendamine; eeskirjade eiramisega on tegemist juhul, kui ei saa välistada võimalust, et see rikkumine mõjutab asjaomase fondi eelarvet (Euroopa Kohtu 04.10.2024 otsus C-175/23, p 26). Riigihange nr 241623
15.Kuigi hankijal on hanketingimuste seadmisel avar kaalutlusruum, peab hankija RHS § 3 p 2 kohaselt silmas pidama, et kõik ettevõtjatele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Ühtlasi tuleb hankijal kohelda RHS § 3 p-s 2 nimetatud ettevõtjaid võrdselt ning ta ei tohi ühegi pakkuja jaoks luua soodsamat olukorda. RHS § 3 p-st 3 tulenevalt ei ole hankijal lubatud seada piiranguid, mis tarbetult kitsendavad pakkujate ringi.
16.FKO p 1.2. kohaselt kehtestas kaebaja riigihanke nr 241623 RHAD üldosa p-s 3.3 hanke eseme suhtes ebaproportsionaalse ja põhjendamatult konkurentsi piirava tingimuse, mille kohaselt „Edukaks tunnistatud pakkuja on kohustatud hiljemalt 15 päeva peale pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli eRHR kaudu teatavaks tegemist esitama hankijale hanketingimustele vastava krediidiasutuse või kindlustusandja täitmistagatise (Vorm 10), /.../.“.
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellise tingimuse kehtestamine on vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Täitmistagatise otstarve on kinnitada pakkuja majanduslikku suutlikkust täita hankelepingut ning katta hankelepingu võimalikust rikkumisest tekkida võivat kahju (vt ka RHS § 100 lg 1 p-d 1 ja 2). Vastustaja ei pidanud õigusvastaseks täitmistagatise nõudmist üleüldse, nagu kaebaja püüab apellatsioonkaebuses näidata. RTK hinnangul seisnes kõnealuse tingimuse ebaproportsionaalsus selles, et edukalt pakkujalt nõuti täitmistagatise esitamist enne, kui puudus kindlus, kas temaga üldse sõlmitakse hankeleping. Nimelt langes RHAD-s kehtestatud tingimuse kohaselt täitmistagatise esitamise tähtaeg RHS § 120 lg-s 2 sätestatud 14-päevasele ooteajale, mille kestel hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks. Teistel pakkujatel on sel ajal võimalik hankija otsuseid vaidlustada. RTK leidis asjakohaselt, et täitmistagatise esitamine ooteajal ei tagaks ka hankelepingu kvaliteetsemat täitmist ega seda, et hankelepingu täitjal ei teki lepingu täitmisel probleeme teenuse osutamisega.
18.RTK tuvastas ka, et kaebaja ei järginud tegelikult RHAD-s kehtestatud tingimust, sest aktsepteeris, et edukaks tunnistatud pakkuja esitas täitmistagatise hilinenult (edukaks tunnistamise protokoll tehti talle teatavaks 23.12.2021, hankeleping sõlmiti 18.01.2022 ja täitmistagatis esitati 20.01.2022). Sellega rikkus kaebaja RHS § 3 p-s 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Asjaolu, et Eesti krediidiasutused ja kindlustusseltsid ei annagi RHADs nõutud täitmistagatist enne hankelepingu sõlmimist, viitab samuti kaebaja kehtestatud tingimuse ebaproportsionaalsusele. Eelneva põhjal on finantskorrektsiooni otsuse tegemise esimene eeldus täidetud.
19.Kuna rikkumise põhjustas kaebaja tegevus, siis on täidetud ka teine eeldus.
20.Täidetud on ka finantskorrektsiooni otsuse tegemise kolmas eeldus. Kõnealusele riigihankele registreerus 42 ettevõtet ja esitati neli pakkumust, millest kaks tunnistas kaebaja vastavaks. Kaebaja nõudis hankes osalejatelt täitmistagatist, mis RHAD-s sätestatud kujul ei täitnud oma eesmärki ja mida ei olnud praktikas võimalik täita. Sellel võis olla heidutav mõju 8(12)
3-23-418 ettevõtjatele, kes olid küll hankes osalemisest huvitatud, kuid ei esitanud pakkumust, sest ei pidanud RHAD-s seatud tingimuse täitmist võimalikuks. Seega piiras kaebaja alusetult pakkumuse esitamisest huvitatud isikute ringi, mis omakorda vähendas võimalust leida turult parim pakkumus. Kaebajale etteheidetud rikkumiseta võinuks pakkujate ring, esitatud pakkumused ja edukas pakkuja olla teistsugused. Neil asjaoludel ei ole tegemist pelgalt formaalse rikkumisega, mille puhul saaks välistada asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimaluse. Riigihange nr 243968
21.FKO p-s 2.1 heidetakse kaebajale ette kahte rikkumist: esiteks tunnistas ta vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vasta RHAD-i nõuetele ja milles on peetud läbirääkimisi, teiseks ületab pakkumuse tagatise suurus RHS-s sätestatut. Kuna teisena nimetatud rikkumise puhul ei pidanud halduskohus finantskorrektsiooni tegemist põhjendatuks ning vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud sellega seoses mingeid vastuväiteid, siis nõustub ringkonnakohus selles küsimuses halduskohtu otsuse p-s 43.3 toodud põhjendustega neid kordamata ja täiendavaid põhjendusi esitamata.
22.Esimesena nimetatud etteheide seisnes selles, et RHAD üldosa p 7.2 kohaselt peab koos pakkumusega esitama tagatise, mis on antud registreeritud krediidiasutuse või kindlustusseltsi garantiina või tagatisraha ülekandena hankija arvelduskontole. RHAD üldosa p 7.4 näeb ette, et rahaline tagatis ülekandega hankija arveldusarvele peab olema laekunud enne pakkumuste avamise tähtaega ning pakkuja peab lisama pakkumusele panga kinnitatud maksekorralduse koopia tagatissumma deponeerimise kohta hankija arvele. RTK tuvastas, et eduka pakkuja pakkumus ei sisaldanud RHAD-s nõutavat maksekorralduse koopiat ega muud kinnitust pakkumuse tagatise tasumise kohta ning tagatis kanti hankija arvelduskontole kaheksa päeva pärast pakkumuse esitamist (28.12.2021). RTK hinnangul oleks hankija seega pidanud sellise pakkumuse tagasi lükkama, sest tal oli kohustus rangelt järgida enda kehtestatud RHAD-i. Ühtlasi leidis RTK, et kuna hankija lubas muuta pakkumust pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (esitada pakkumuse tagatise hilinemisega), saab seda sisuliselt käsitada läbirääkimiste pidamisena, mis ei ole lubatud.
23.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-des 43.1 ja 43.2 toodud seisukohaga, et tegemist on RHS § 3 p-s 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega ning RHS § 114 lg 2 alusel tulnuks hankijal see pakkumus tagasi lükata.
24.RHS § 90 lg 1 kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamise, sealhulgas hankelepingu sõlmimise tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui 1% hankelepingu eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. Selle eesmärk on tagada hankijale hankemenetluse või hankelepingu sõlmimise käigus tekkida võiva kahju hüvitamine lihtsustatud korras, toetada pakkumuse siduvust selle jõusoleku tähtaja jooksul ning hoida ära riigihankega manipuleerimine (vt nt Simovart, M. A. jt, Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tartu 2025, komm § 90, p 3, lk 564). RHAD üldosa p 7 kaudu oli pakkumuse tagatise esitamine enne pakkumuse esitamise tähtaega üks vastavustingimustest.
25.RHS § 114 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud tingimustele ning lükkab pakkumuse tagasi, kui see neile ei vasta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui kõrvalekalded RHAD-st ei ole sisulised. Siinses asjas ei olnud küsimus üksnes selles, et edukaks tunnistatud pakkuja ei esitanud koos pakkumusega nõuetekohast tõendit 9(12)
3-23-418 pakkumuse tagatise maksmise kohta (mis oleks formaalne rikkumine), vaid ta jättis tagatise nõude tähtajaks üldse täitmata. Tegemist ei olnud veaga, mida saanuks parandada pakkujalt selgituste küsimise kaudu. Kuna kaebaja andis edukale pakkujale võimaluse kõrvaldada mittevastavus hiljem (st pärast esialgsete pakkumuste esitamise tähtpäeva), rikkus ta pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, sest ühel pakkujal oli sisuliselt võimalus oma pakkumust tagantjärele muuta (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2026 otsus nr 3-253235, p 16). Eelneva põhjal on finantskorrektsiooni otsuse tegemise esimene eeldus täidetud.
26.Kuna rikkumise põhjustas kaebaja tegevus, siis on täidetud ka teine eeldus.
27.Täidetud on ka finantskorrektsiooni otsuse tegemise kolmas eeldus. Kõnealusele riigihankele registreerus viis ettevõtet ja esitati kolm pakkumust, millest kaks tunnistas hankija 30.12.2021 otsusega vastavaks. Ei saa välistada, et pakkumuse jättis esitamata mõni huvitatud ettevõtja, kellel ei olnud võimalik esitada pakkumuse tagatist RHAD-s ettenähtud tähtajal. Seega võis hanke esemeks olev teenus kujuneda kokkuvõttes kallimaks. Samuti sõlmis kaebaja hankelepingu pakkujaga, kelle pakkumus oleks tegelikult tulnud tagasi lükata. Sellises olukorras ei saa välistada kahju tekkimist EL-i eelarvele. Kokkuvõte
28.Seega tuli RTK-l mõlema eespool kirjeldatud juhtumi puhul teha finantskorrektsioon. Finantskorrektsiooni summa
29.STS2014_2020 § 46 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust kooskõlas ühendmäärusega.
30.Vaidlust ei ole selle üle, et RTK kohaldas finantskorrektsiooni summa määramisel vaidlustatud haldusaktide andmise ajal kehtinud ühendmäärust, kuid tegelikult tulnuks kohaldada ühendmääruse v.r-i, mis kehtis kaebajale toetuse andmise ajal.
31.FKO p-s 1.2 etteheidetud rikkumisele kohaldas RTK ühendmääruse § 223 lg 1 p 4 alusel 10% finantskorrektsiooni määra, muude määrade kohaldamist ei ole ühendmääruses ette nähtud. Ühendmääruse v.r-s kohaldub sellele rikkumisele § 22 lg 11 p 5, mille järgi vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25%, kuid § 22 lg 12 alusel võib sõltuvalt rikkumise raskusest kaaluda ka 5% ja 10% finantskorrektsiooni määra. FKO p-s 2.1 etteheidetud rikkumisele on vastustaja kohaldanud ühendmääruse § 223 lg 5 p 4 alusel 25% finantskorrektsiooni määra, muude määrade kohaldamist ei ole ühendmääruses ette nähtud. Ühendmääruse v.r-s kohaldub viidatud rikkumisele § 22 lg 11 p 11, mis näeb samuti ette 25% määra, kuid § 22 lg 12 võimaldab kaaluda ka 5% ja 10% finantskorrektsiooni määra. Seega oli ühendmääruse v.r järgi vastustaja kaalutlusruum avaram ning RTK-l tulnuks otsustada finantskorrektsiooni üle ulatuslikuma kaalutlusõiguse alusel, kui ta pidas võimalikuks. Seda viga ei saa parandada kohtumenetluses, sest kohus ei saa teostada kaalutlusõigust vastustaja eest (HKMS § 158 lg 3; vrd Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsus nr 3-22-1835, p-d 21, 30, 33).
32.Ringkonnakohus ei ole veendunud, et uuel kaalumisel tuleks RTK-l teha täpselt sama sisuga otsus. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võetakse finantskorrektsiooni summa kindlaksmääramisel arvesse eeskirjade eiramise olemust, raskusastet ja asjaomasele fondile sellega tekitatud rahalist kahju. Kohaldatava korrektsiooni lõpliku summa kindlaksmääramiseks on vaja teha individuaalne ja üksikasjalik analüüs. Finantskorrektsiooni 10(12)
3-23-418 summat ei tohi automaatselt kindlaks määrata, tuginedes ainuüksi eelnevalt kehtestatud ühtsete korrektsioonimäärade skaalale (04.10.2024 otsus C-175/23, p-d 28–34; vt ka Riigikohtu 28.06.2023 otsus nr 5-23-2, p 88; 20.11.2024 otsus nr 3-21-2607, p 29; Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2026 otsus nr 3-24-2020, p 23 jj). Lisaks eespool toodud kaalutlusveale, mis tulenes ühendmääruse ebaõige redaktsiooni kohaldamisest, on praegu FKO-s ja vaideotsuses finantskorrektsiooni summa määramisel arvestatud sisuliselt üksnes seda, et kaebajale saab heita ette eeskirjade rikkumist. Vaidlustatud haldusaktides ei ole hinnatud rikkumise asjaolusid ega täpsemat mõju liidu eelarvele. Kaebaja on toonud mh välja, et rikkumised ei olnud rasked; kaebaja ei rikkunud RHS-i sätteid tahtlikult, vaid pigem on tegemist inimlike eksimustega; RTK on rikkunud hea halduse põhimõtet, kuna oleks võinud puudustele viidata juba hankemenetluse ajal ja seega finantskorrektsiooni ära hoida; kummaski riigihankes ei esitatud vaidlustusi ja mõlemad hankelepingud on nõuetekohaselt täidetud; rahaline mõju EL-i eelarvele ei saa olla suur. Lisaks on kohtumenetluse tulemusel mitmed FKO-s kaebajale heidetud eeskirjade rikkumised ära langenud. Kõiki olulisi asjaolusid nõuetekohaselt kaalumata ei saa väita, et praegu vaidlustatud haldusaktidega määratud finantskorrektsiooni summa on igal juhul proportsionaalne – seda hoolimata asjaolust, et mõlemal juhul oli tegemist RHS-i sisulise, mitte formaalse rikkumisega.
33.Eelneva põhjal on FKO ja vaideotsus õigusvastased ning need tuleb tühistada täies ulatuses. Kahjunõue
34.Kaebaja esitas 1620 euro suuruse hüvitamisnõude seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega. Halduskohus on vaidlustatud haldusaktid osaliselt tühistanud ja mõistnud kaebajale välja 50% vaidemenetluse õigusabikuludest, s.o 810 eurot.
35.Ringkonnakohus leiab, et kahjunõue tuleb rahuldada ka ülejäänud osas.
36.STS2014_2020 § 51 järgi oli kohtueelne menetlus siinses asjas kohustuslik. Kohustuslikus kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud saab mõista vastustajalt välja RVastS § 7 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu otsuse tulemusel on vaidlustatud haldusaktid täies ulatuses tühistatud. Kahju tekkimine on tõendatud Advokaadibüroo Eipre & Partnerid 13.12.2022 arvega nr 202214 ja 20.12.2022 maksekorraldusega (dtl 69 jj). Kaebaja kahju ja vastustaja õigusvastase tegevuse vahel on põhjuslik seos. Kui vastustaja poleks teinud vaidlusalust FKO-d, siis ei oleks kaebaja pidanud seda vaidlustama ja õigusabikulusid kandma. Puuduvad alused piirata vastutust RVastS § 13 alusel (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsus nr 3-22-1835, p 35). Arvestades vaidluse sisu, oli välise õigusabi kasutamine põhjendatud. Õigusabiteenuse tunnihind (150 eurot ilma käibemaksuta) ega töötundide arv (9 tundi) ei ole üle paisutatud, arvestades mh, et vaidluse all oli mitu erinevat rikkumist. Menetluslikud otsustused
37.Kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus IVKH apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu 11.04.2024 otsuse osas, millega halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tühistab 21.11.2022 FKO ja 25.01.2023 vaideotsuse ning rahuldab kahjunõude täies ulatuses. Ringkonnakohtu otsuse tulemusel on seega kaebus tervikuna rahuldatud.
38.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 1 1). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). 11(12)
3-23-418
39.Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
40.Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud kokku 7312,50 eurot (ilma käibemaksuta). Halduskohus leidis, et asja mahtu ja keerukust arvestades olid õigusabikulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Halduskohus rahuldas kaebuse 50% ulatuses ning mõistis HKMS § 108 lg 2 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja poole menetluskuludest, st 4181,25 eurot. Arvestades mh, et vastustaja ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks muuta halduskohtu hinnangut, et õigusabikulud olid täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu otsuse tulemusel on kaebus rahuldatud täies ulatuses, tuleb vastustajalt kaebaja esimese kohtuastme menetluskulude katteks täiendavalt välja mõista 4181,25 eurot.
41.Kaebaja menetluskulud apellatsioonimenetluses olid riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 4012,5 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabikulude kohta on esitatud nõuetekohased arved (dtl 291 jj). Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluse käiku ning asja mahtu ja keerukust arvestades tuleb vastustajalt väljamõistetavaid õigusabikulusid vähendada. Suure osa apellatsioonkaebusest moodustab ülevaade varasemast menetlusest, sh on selles ulatuslikult tsiteeritud vaidlustatud haldusakte, halduskohtu otsuse põhjendusi (sh osas, milles halduskohus kaebuse rahuldas) ja erinevaid kohtulahendeid. Kaebaja on korranud apellatsioonkaebuses ja 20.12.2024 täiendavas seisukohas väga suures mahus samu väiteid, mille ta esitas juba varem halduskohtule. Neil asjaoludel tuleb vastustajalt kaebaja apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja mõista riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 1500 eurot (ilma käibemaksuta).
42.Kokku tuleb kaebaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks vastustajalt täiendavalt välja mõista 4181,25 + 1050 + 1500 = 6731,25 eurot.
43.Kuna otsus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid tundlikke andmeid, siis tuleb otsus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel avaldada tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.