Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.Y kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katrin Toom ja Anti Vendel Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – C.Y (sünd. xx.xx.xxxc) Rae valla ametnik Catriin Kolbak
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 13.06.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus ning anda luba C.Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.08.2026 (kaasa arvatud).
2.PPA-l tuleb tagada määruse kättetoimetamine kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
puudutatud
isikule
ja
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13.06.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks C.Y (sünd xx.xx.xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb § 65 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 65 lg 2 p-des 2, 3 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.12.06.2026 kontrollisid Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirivalvurid oma teenistuskohustusi täites Tallinna Vanasadama D-terminalis laevale „Mystar“ väljuvaid reisijaid. Kell 06.22 kontrollisid piirivalvurid laevapääsu ootealal meessoost isikut, kes esitas pardakaardi A.M nimele ning muid kehtivaid reisidokumente piirivalvuritele ei esitatud. Isiku
3-26-1771
ütluste kohaselt on tema nimi G.F ning on sündinud xx.xx.xxxx. Isik oli koostööaldis ning mainis, et saabus koos Q.R Lätist bussiga ning piletid olid nad saanud sadama ees bussipeatuses keskealise araablase välimusega mehe käest.
1.2.Kell 06.25 liiguti isikuga PPA ametiruumidesse, kus teostati isikule turvakontroll. Isik peeti seejärel kinni tema Eestis viibimise asjaolude selgitamiseks, sest tal puudusid muud dokumendid, mis tõendaksid Schengeni alal seaduslikku viibimist.
1.3.PPA küsitles 12.06.2026 isikut tema Eestis viibimise asjaolude selgitamiseks. C.Y sõnade kohaselt lahkus ta Somaaliast 02.02.2026 Etioopiasse autoga, kust lendas Venemaale ja sealt edasi autoga Lätti, kuhu saabus 08.05.2026. Somaaliast Valgevenesse reisis ta üksinda, Valgevene metsas kohtus ta meestega, kellega koos liikusid Lätti. Lätist tuli ta Eestisse bussiga 11.06.2026 koos teise isikuga, kellega koos teda Eestis kinni peeti. Lätist lahkus ta, sest araablasest agent, kellega ta kohtus viimati Riias neli päeva varem, oli talle öelnud, et mine Soome. See agent ostis talle bussipileti ning laevapileti kohta ütles ta, et selle peavad nad korjama sadama juurest üles. Isikule öeldi, et nad lähevad Soome. Tema sõnul ei teadnud ta, et ei tohi Lätist lahkuda. Isiku väitel pole tal Euroopas kedagi ning ta sooviks minna tagasi Lätti. Dokumente tal ei ole, telefonis on vaid sünnitunnistuse pilt, mille originaal on Somaalias.
1.4.Läti ametivõimude vastuse kohaselt on isik lahkunud rahvusvahelise kaitse majutuskeskusest Muceniekist, Lätist 11.06.2026 kell 20.12. Isikul ei ole Lätis legaalset staatust ja isik ei tohi varjupaigataotleja kaardiga reisida. PPA tuvastas, et puudutatud isik on rahvusvahelise kaitse taotleja Lätis. Seega on Läti tema taotluse eest vastutav liikmesriik. Eesti soovib isiku Läti Vabariigile üle anda (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2024/1351). Isikut ei ole võimalik Läti Vabariigile üle anda 48 tunni jooksul. Tagasivõtupalvet ei ole veel Lätile esitatud.
1.5.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. EL 2024/1351 art 44 sätestab, et põgenemise ohu olemasolul võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas määrusega EL 2024/1351, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
1.6.Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VRKS § 65 lg 3 p 3 ja p 1 koosmõjus VSS § 6 8 p-dega 6 ja 9). Eluliselt pole usutav, et puudutatud isik ei teadnud kohustusest jääda Lätti tema suhtes alustatud menetluse lõpuni. Seda asjaolu on liikmesriigid rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmisel kohustatud isikule arusaadavas keeles või viisil selgitama. Samuti pole eluliselt usutav, et isik, kes soovib saada liikmesriigilt rahvusvahelist kaitset, lahkuks riigist enne menetluse lõppu. PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on sisenenud Eestisse omamata selleks seaduslikku alust. Isik peeti kinni Tallinna sadamas, mil ta oli suundumas koos teise isikuga Eestist väljuva laeva peale. Samuti esitas isik pardakaardi, mis oli väljastatud teise isiku nimele. See näitab, et isik ei soovinud enda tegeliku isiku tuvastamist ning soovis Eestist lahkuda. Kuna isik peeti kinni sadamas, siis on ilmne, et tema sihtriigiks polnud Läti.
1.7.Isiku selgitused viitavad tema olukorra teadlikkusele enda osalusest ebaseaduslikus rändes. Isikuga seonduvad asjaolud näitavad tema käitumismustrit, valmisolekut ja ettevõtlikkust haarata vajaduse korral võimalusest ebaseadusliku rände jätkamiseks ja vältida talle õigusaktidega tulenevate kohustuste täitmist. Isiku käitumisest nähtub valmidus kehtivat õiguskorda rikkuda. Hoolimata sellest, et talle olid tema õigused, kohustused ja piirangud 2(6)
3-26-1771
selgelt teatavaks tehtud, otsustas ta neid teadlikult rikkuda. Selline käitumine viitab asjaolule, et isik ei pea talle seadusest tulenevaid kohustusi siduvaks ning on valmis oma eesmärkide saavutamiseks kõrvale hoidma kehtivatest õigusnormidest ja pädevate asutuste korraldustest.
1.8.Kuna on tegemist alaealise isikuga, kelle läbielatu võib olla olnud traumaatiline ning mõjutatud organiseeritud kuritegevusest, ei saa pidada isikut tema vanusest tingituna võimeliseks täielikult aru saama ning teadvustama sellega temale kaasneda võivatest kahjulikest tagajärgedest. On ilmne, et isik on mõjutatav temaga suhelnud täiskasvanutest, kes on soodustanud oma tegevusega tema ebaseaduslikku rännet ning isik ka ise näib olevat aldis sellele omalt poolt kaasa aitama, kuid PPA näeb selles ohtu lisaks ebaseaduslikule rändele ka isiku kui saatjata alaealise langemiseks inimkaubanduse või süüteo ohvriks. PPA-l ei ole isiku suhtes usaldust, et isik vabaduses viibides Lätti tagasi pöörduks.
1.9.VRKS § 69 lg 2 punkti 2 kohaselt võib isiku parimates huvides olla tema kinnipidamine, kuivõrd see tagab ka tema turvalisuse.
1.10.VRKS § 67 lg 2 p-des 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole piisavad ega taga eesmärki. Isikul puuduvad dokumendid, ta viibib Eestis ebaseaduslikult, isiku suhtes esineb põgenemisoht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks, isik on saatjata alaealine ning on juba lahkunud ilma loata teisest liikmesriigist. Seetõttu puudub PPA-l isiku suhtes usaldus ja veendumus, et isik peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni.
1.11.KPK-s paigutatakse isik teistest täiskasvanutest eraldi, talle on tagatud ööpäevaringne toitlustus vastavalt tema religioonist tulenevatele eelistustele, majutus, pesemisvõimalused, meelelahutus, meditsiiniline abi ning järelevalve, samuti soovi korral saab ta kontakteeruda telefonitsi oma lähedastega.
1.12.Isiku kinnipidamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend alaealise taotleja turvalisuse tagamiseks ning üleandmiseks Läti Vabariigile.
2.PPA jäi 13.06.2026 kohtuistungil taotluse juurde. PPA on eile isikule selgitanud, et PPA taotleb halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks KPK-sse. PPA lisas, et isikul pole ühtegi dokumenti ning päringust Lätile selgus, et ta on seal varjupaigataotleja. PPA soovib isiku tagasi saata Lätti. Lätti tagasisaatmist reguleerib Dublini konventsioon, mille kohaselt Läti on tema varjupaiga taotlust menetlev riik. PPA teeb esimesel võimalusel Lätile taotluse isiku tagasisaatmiseks ning Lätil on aega kaks nädalat vastamiseks. Seejärel on isikul õigus vaidlustada Läti antavat nõusolekut 10 päeva jooksul. Selle edasikaebetähtaja peab PPA ära ootama. Kogu menetlus võtab aega, aga PPA ei kavatse venitada. Selle aja saab isik turvaliselt KPK-s viibida.
3.Puudutatud isik selgitas 13.06.2026 kohtuistungil, et ei nõustu taotlusega, kuivõrd kaks kuud on liiga palju. Isik selgitas, et tuli Eestisse puhkusele ning tahtis laevaga Soome minna ja siis tagasi Lätti naasta. Plaan oli minna Soome puhkusele. Inimesed, kes olid nende saatjad ütlesid, et nad võivad reisida üle kogu Euroopa.
4.Rae valla ametnik C. Kolbak ei soovinud midagi taotluse osas lisada.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 punktist 7, § 69 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2, § 72 lg-s 1 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku 3(6)
3-26-1771
kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.08.2026 (kaasa arvatud).
6.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võivad PPA ning Kaitsepolitseiamet oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitsei halduskohtult VSS § 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2). VSS § 23 lg-s 7 viidatud kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29.05.2026 määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“ (edaspidi määrus nr 21). Esitatud taotlus vastab määruse nr 21 § 2 lg-s 4 ja §-s 3 toodud nõuetele.
7.Tulenevalt VRKS § 65 lg-st 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7). Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1), samuti kui taotleja on loata või teavitamata lahkunud maakonna territooriumilt, kus asub tema majutuskoht (VRKS § 65 lg 3 p 3). Vastavalt VSS § 6 8 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on loata lahkunud määratud asukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (VSS § 68 p 9).
8.Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui individuaalse hindamise tulemusel on kindlaks tehtud, et VRKS § 60 lg-s 1 nimetatud liikumisvabaduse piirangut ega § 67 lg-s 2 nimetatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (p 1) ning kinnipidamine on VRKS § 69 lg-s 2 sätestatu kohaselt alaealise heaolu ja turvalisuse kaalutlustel vajalik ja alaealise parimates huvides (VRKS § 69 lg 1). Tulenevalt VRKS § 69 lg 2 p-st 2 võib kinnipidamine olla alaealise parimates huvides saatjata alaealise puhul siis, kui kinnipidamine tagab tema turvalisuse. Alaealist peetakse kinni võimalikult lühikest aega (VRKS § 69 lg 3 ls 1).
9.Ülaltoodust tulenevalt peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus, sh alaealise saatjate isiku puhul peab kinnipidamine olema tema heaolu ja turvalisuse kaalutlusel vajalik ning tema parimates huvides; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemaid meetmeid, st liikumisvabaduse piiramist ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine võimalik ei ole ning 4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul need eeldused täidetud, mistõttu kuulub taotlus rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
10.Taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et puudutatud isik on Läti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle taotluse menetlus ei ole veel lõppenud (taotluse lisa 5). Samuti nähtub asja materjalidest, et puudutatud isik on omavoliliselt lahkunud Lätist pagulaste majutuskeskusest „Muceniek“ 11.06.2026 kell 20.12 (taotluse lisa 5). Sellest johtuvalt on täidetud VRKS § 65 lg 2 punkti 7 eeldused. Isiku kinnipidamise eesmärgiks on tagada tema kättesaadavus isiku üleandmiseks Läti Vabariigile ning turvalisus. Taotluse
4(6)
3-26-1771
kohaselt ei ole veel üleandmise palvet Läti Vabariigile edastatud. Tähtaeg vastuvõtmispalve esitamiseks ei ole käesolevaks ajaks möödunud (vt Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikkel 39).
11.Täidetud on VRKS § 69 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 toodud eeldused. PPA on selgitanud, et puudutatud isiku puhul on tegemist saatjata alaealisega, kelle kinnipidamine on vajalik tema turvalisuse tagamiseks. Nii on taotluses selgitatud, et on ilmne, et isik on mõjutatav temaga suhelnud täiskasvanutest, kes on soodustanud oma tegevusega tema ebaseaduslikku rännet ning isik ka ise näib olevat aldis sellele omalt poolt kaasa aitama, kuid PPA näeb selles ohtu lisaks ebaseaduslikule rändele ka isiku kui saatjata alaealise langemiseks inimkaubanduse või süüteo ohvriks. Puudutatud isik on selgitanud, et enne Lätis varjupaiga taotluse esitamist osales ta ebaseaduslikus rändes, mille korraldas agent (taotluse lisa 8, lk 2). Lisaks selgitas isik kohtuistungil, et teda saatnud inimesed ütlesid, et ta võib reisid üle kogu Euroopa, mis viitab sellele, et isik pigem usub täiskasvanuid, kes on olnud osalised tema ebaseaduslikus rändes, kui ametivõime. Seega näib isik olevat tugevasti mõjutatud täiskasvanutest, kes on soodustanud oma tegevusega tema ebaseaduslikku rännet, arvestades kohtuistungil kuuldut. Ühtlasi saab istungil kuuldust järeldada, et isik ei pruugi oma vanuse tõttu mõista täielikult oma tegude tagajärgi ja on ka seetõttu altim alluma täiskasvanute negatiivsetele mõjutustele. Sellises olukorras on põhjendatud pidada usutavaks PPA hinnangut, et vabaduses viibides võib saatjata alaealine langeda kuritegevuse ohvriks, arvestades veel asjaolusid, et isikul puuduvad majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed Eestiga, tegemist on tema jaoks tundmatu riigiga, kus tal puuduvad tuttavad ja sugulased ning isikul ei ole piisavalt rahalise vahendeid siin toimetulekuks. Sellest johtuvalt võib kinnipidamist pidada ka isiku parimatest huvidest lähtuvaks, kuivõrd KPK-s on isikule tagatud tasuta toitlustamine, majutus ja huvitegevus.
12.Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, kuivõrd puudutatud isik on omavoliliselt lahkunud rahvusvahelise kaitse majutuskeskusest Muceniekist, Lätist (VSS § 6 8 p 9). Seejuures ei ole usutav, et puudutatud isik ei teadnud kohustusest viibida Lätis nimetatud majutuskeskuses kuni tema taotluse menetluse lõpuni. PPA on asjakohaselt märkinud, et kohustust viibida Lätis majutuskeskuses kuni menetluse lõpuni on kohustatud liikmesriigid selgitama rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmisel isikule arusaadavas keeles või viisil. Ühtlasi ei ole usutav, et isik, kes soovib saada rahvusvahelist kaitset konkreetses liikmesriigis, lahkuks mõnda teise liikmesriiki, millega tal puudub igasugune seos ning mis ei ole isiku päritoluriigi lähedal ega suunal. Seejuures nähtub taotluse lisadest, et puudutatud isiku eesmärk oli liikuda laevaga Eestist edasi teise liikmesriiki (taotluse lisa 8, lk 2), mida on isik kinnitanud ka 13.06.2026 kohtuistungil. Läti majutuskeskusest omavoliliselt lahkumine ei ole kuidagi seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega. Lisaks kinnitab isiku varasem käitumine (omavoliliselt Läti majutuskeskusest lahkumine, varasem ebaseaduslik ränne), et isik ei oleks vabatahtlikult nõus Lätti naasma, vaid on suur tõenäosus, et ta hakkaks üleandmisest kõrvale hoiduma. Kuigi isik on kinnitanud, et on nõus Lätti naasma, siiski näitavad asjaolud, et ta on võimeline ka ilma kehtivate reisidokumentideta Schengeni alal liikuma. Seega esineb isiku suhtes põgenemisoht ka VSS § 68 punkti 6 tähenduses. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et tegemist on alaealisega, kes on mõjutatav ebaseaduslikku rännet organiseerivate täiskasvanute poolt, kelle kontakte isik omab.
13.PPA on õigesti märkinud, et liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (VRKS § 67 lg 1) ei ole võimalik. Vaidlus puudub, et puudutatud isikul kehtivaid reisidokumente ei ole, isik on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning ebaseaduslik piiriületus ei ole seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega, isiku suhtes esineb põgenemisoht ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Tegemist on saatjata alaealisega, kellel on kontakte isikutega, kes on kaasa aidanud tema ebaseaduslikule rändele. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. 5(6)
3-26-1771
14.Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks proportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on tagada alaealise taotleja turvalisus ning üleandmine Läti Vabariigile. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas, seda enam, et PPA ei taotle maksimaalset seaduses sätestatud tähtaega (4 kuud; vt VRKS § 66 lg 2).
15.Alaealist välismaalast ei paigutata vanglasse ega arestimajja (VRKS § 69 lg 3 ls 2). Kui alaealine paigutatakse KPK-sse, tagatakse talle võimalus vaba aja tegevusteks, sh eakohasteks mänguteks ja huvitegevuseks ning tegevusteks vabas õhus (VRKS § 69 lg 4). Kui saatjata alaealine paigutatakse KPK-sse, majutatakse ta täiskasvanutest eraldi (VRKS § 69 lg 5). Taotlusest nähtuvalt on need õigused isikule tagatud.
16.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.08.2026 (kaasa arvatud). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.