Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pidada W.Y kinni ja paigutada ta kinnipidamis-keskusesse ning taotlus pikendada seda luba
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik – W.Y , esindaja v.adv A.Z
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.01.2025 määrus ja 13.03.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
W.Y
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Jätta W.Y määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.01.2025 määrus ja 13.03.2025 määrus muutmata.
2.Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16.01.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba pidada W.Y kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 3 alusel, kuna esinevad § 361 lg 2 pdes 3, 4, 5 ja 7 sätestatud alused. Põgenemisoht esineb vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-dele 6 ja 9. W.Y on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Ta pöördus 16.01.2025 PPA-sse ja palus rahvusvahelist kaitset. Andmebaasidest kontrollides selgus, et tema suhtes on Austria teinud 08.09.2023 tagasisaatmisotsuse. Isik põgenes Austriast, et takistada enda väljasaatmist. Tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid.
3-25-130 Isik peeti kinni 16.01.2025. Küsitlusel selgus, et isik on varem taotlenud rahvusvahelist kaitset Austrias. Samuti, et Austria on teinud tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tagasilükkava otsuse. Isik ei oleks tohtinud omavoliliselt Austriast lahkuda. Kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see alust arvata, et ta võib põgeneda. Vaja on kontrollida isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslikke aluseid ja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Taotluse esitamise hetkeks ei ole veel alustatud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingutega, kuid lisaks peab PPA VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid, mis võtab rohkem aega kui 48 tundi. Seega on vajalik asjaolude väljaselgitamiseks isik kinni pidada. On alust arvata, et puudutatud isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kinnipidamine on vajalik ka puudutatud isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) sätestatud korras. Austria vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. PPA pole veel jõudnud Austriale tagasivõtupalvet esitada. PPA järeldab isiku varasemast käitumisest ja hoiakutest, et kui isik viibiks vabaduses ja ootaks rahvusvahelise kaitse menetluse lõpplahendust ning saaks sellele negatiivse vastuse, ei oleks ta PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Tema eelnev käitumine on näidanud, et pärast keelduva vastuse saamist ei pruugi isik olla valmis kodumaale tagasi minema, vaid võib liikuda endale sobivasse teise Schengeni liikmesriiki. Ta on varjupaigasüsteemi kuritarvitanud. Ta on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Kuna isik ei soovinud lahkuda Schengeni alalt Venemaa Föderatsiooni, taotles ta rahvusvahelist kaitset Eestis. PPA arvates on isik aru saanud, et Austria soovib ta Schengeni alalt välja kodumaale saata. Seepärast lahkus ta Austriast ning esitas endale sobilikus liikmesriigis uue rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul rahalised vahendid enda elatamiseks ja kindel elukoht Eestis. Dokumentide puudumine ei ole tal piiriületusi Austriast Eestisse takistanud.
2.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta ei ole valmis Austriasse minema. Austria edastab õigusvastaselt tšetšeenide andmeid. Ta ei ole valmis minema ka Venemaale, vaid palub ennast saata Ukrainasse. Eestis on tal tuttav Eesti kodanikust naisterahvas, kes on talle nagu õde.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.01.2025 määrusega taotluse ning andis loa paigutada puudutatud isik KPK-sse ja pidada teda kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, juhindudes vajaduse tekkimisel Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tähtaegadest. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlemisel tähtsust omavaid asjaolusid tuleb alles hinnata ning täpsustada. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algusjärgus. Praegu ei ole PPA jõudnud taotlust vastu võtta ega läbi vaatama asuda, peetud on üksnes küsimus-vastusvormis vestlus. Isikuga tuleb teha vestlus, et saada fakte ja selgitusi taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Vajab selgitamist, kas vastutavaks riigiks on Austria. PPA ei ole intervjuu ega muude toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. VRKS § 18 1 lgs 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud. Esinevad VSS § 68 p-des 6 ja 9 märgitud põgenemisohule viitavad asjaolud. VSS § 68 p 6 alusel põgenemisohu tuvastamisel ei oma tähtsust, mis põhjusel ei soovi isik lahkumiskohustust täita. Samuti ei eelda VSS § 68 p-le 6 tuginemine, et isikule on juba koostatud lahkumisettekirjutus või ta on juba peetud kinni lahkumiskohustuse täitmiseks. Puudutatud isik sai Austrias rahvusvahelise kaitse taotluse kohta negatiivse otsuse ning talle tehti tagasisaatmisotsus, kuid selle täitmise vältimiseks lahkus ta riigist. Ta kinnitas 2(7)
3-25-130 kohtuistungil, et ta ei soovi enda saatmist Austriasse ega soovi naasta ka Venemaale. On tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le enda taotluse menetlemiseks kättesaadav ja võib hakata ennast varjama või riigist lahkuda. VSS § 68 p-s 9 märgitud põgenemisoht tuleneb asjaolust, et isik on varem loata lahkunud Austriast. Kokkuvõttes on isikuga seotud asjaolude põhjal usutav, et ta ei jääks KPK-st vabastamise korral ootama ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust või enda üleandmist Austriale, vaid lahkuks Eestist esimesel võimalusel. Seega esineb reaalne ja märkimisväärne põgenemise oht. VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) pole võimalik tõhusalt kohaldada põgenemisohu tõttu. Isikul pole reisidokumenti, mida hoiule anda. Dokumendi puudumine ei takistanud teda siiski ebaseaduslikult Eestisse tulemast. Üleandmise menetluse algatamisel tuleb PPA-l juhinduda Dublini III määruse art 28 lg-s 3 sätestatust. VRKS § 361 lg 2 p-des 3, 5 ja 7 toodud aluseid praegusel juhul ei esine.
4.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 10.03.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada VRKS § 361 lg 2 p-de 6 ja 7 alusel nelja kuu võrra luba pidada puudutatud isikut KPK-s kinni. PPA esitas 24.01.2025 Austria Migratsiooniametile palve võtta puudutatud isik tagasi Dublini III määruse art 18 lg 1 p „d“ alusel, s.o taotleja, kelle taotlus on tagasi lükatud ja kes on esitanud taotluse mõnes muus liikmesriigis või kes viibib elamisloata mõne muu liikmesriigi territooriumil. 27.01.2025 andis Austria Migratsiooniamet teada, et nad on nõus taotleja tagasi võtma. Kuna vastutavaks liikmesriigiks on Austria, puudub PPA-l kohustus 16.01.2025 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust läbi vaadata ning kontrollida isiku esitatud tõendite õigsust ja väidete usutavust. PPA tegi 20.02.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12501160136-1. Kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see alust arvata, et välismaalane võib põgeneda ning tema suhtes on vajalik kohaldada kinnipidamist Dublini määruse art 28 lg 2 alusel üleandmismenetluse täideviimiseks. Isik võib üritada hoiduda kõrvale menetlustoimingutest ning võib lahkuda muudesse endale sobivatesse Schengeni riikidesse, et hoiduda kõrvale koduriiki tagasisaatmise menetlusest.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.03.2025 määrusega PPA taotluse ning pikendas luba pidada puudutatud isikut KPK-s kinni kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.07.2025. VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras. PPA on esitanud Austria Migratsiooniametile palve isiku vastuvõtmiseks ja Austria on andnud teada, et vastavalt Dublini III määruse art 18 lg 1 p-le „d“ on nad nõus taotleja tagasi võtma. Seega on isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel lubatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1697). Samuti lähtub puudutatud isiku varasemast käitumisest avalikule korrale märkimisväärne oht (VRKS § 361 lg 2 p 6). Puudutatud isik tunnistab, et ta on heroiinisõltlasena pannud Austrias toime vargusi. Teda on kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning ta on tunnistatud Austria karistusseadustiku § 39 lg 1 järgi retsidivistiks.
3(7)
3-25-130
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.W.Y palub määruskaebustes tühistada Tallinna Halduskohtu 17.01.2025 määrus ja 13.03.2025 määrus ning vabastada ta KPK-st. PPA on juba rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtnud; puudutatud isikuga on peetud kaks vestlust ning tehtud pilte tema kehast ja piinamise jälgedest. Seega on VRKS § 361 lg 2 p-s 4 toodud põhjendus tänaseks ära langenud. Tõele ei vasta halduskohtu järeldus, et puudutatud isik lahkuks Eestist esimesel võimalusel. Ta ei soovi küll Venemaa Föderatsiooni naasta, kuid seda mõjuval põhjusel, kuna teda on enne riigist põgenemist piinatud. Arvestades puudutatud isiku tšetšeeni päritolu, tema osalemist Tšetšeenia sõdades ning Ukraina sõjaväe aktiivset toetamist, on suur risk, et teda ootavad enda päritolu riiki naasmise puhul täiendavad piinamised või isegi surm. Sellisesse olukorda sattumise hirm ei ole võrreldav soovimatusega lahkumiskohustust täita VSS § 6 8 p 6 mõttes või põgenemise ohuga, kuna puudutatud isik ise tõi välja, et tal ei ole midagi Schengeni ruumist lahkumise vastu ning ta oleks nõus minema nt Ukrainasse. Austria ei ole praegu turvaline kolmas riik VRKS § 8 lg 2 p 3 mõttes ning ei järgi Euroopa Inimõiguste Kohtu juhiseid, mistõttu vajab puudutatud isik igal juhul vähemalt täiendavat kaitset Eestis. Puudutatud isik ei varjanud oma asukohta ja ilmus ise PPA-sse, et taotleda varjupaika. Ainuüksi asjaolu, et ta lahkus Austriast, ei tõenda, et tal on soovi põgeneda ka Eestist. Puudutatud isikule pakuti, et ta võib Austriast lahkuda vabatahtlikult, seega ei saa rääkida määratud elukohast omavolilisest lahkumisest. Riigi julgeoleku või avaliku korra ohustamisest ei ole alust rääkida, kuna kuriteod olid Austrias sooritatud väga ammu ning need on teise astme kuriteod, mis oleks Eesti õiguse kohaselt juba kustunud. Kohus ei analüüsinud, kas ja kuidas varasemad teod tekitavad praegu reaalset ja otsest ohtu avalikule korrale Eestis. Kaebaja on loobunud narkootikumidest ning ei ole Eestis (ega Austrias) viimaste aastate jooksul toime pannud ühtegi õigusvastast tegu. Kinnipidamine on ebaproportsionaalne. Rahvusvahelise kaitse taotleja kaardi PPA-le hoiule andmine välistaks välismaale reisimise võimaluse ning PPA-s registreerimas käimine täidaks sama Eestis viibimise ja menetluses osalemise eesmärki nagu kinnipidamine. Puudutatud isikul on Eestis inimene (püsielanik ja Eesti kodanik), kes on nõus teda rahaliselt ja moraalselt aitama ning kes organiseerib talle kindla elukoha olemasolu. Mitmed inimesed on esitanud kirjaliku toetusavalduse puudutatud isikule.
Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebused rahuldamata.
Rahvusvahelise kaitse menetluse kestus on kuni kuus kuud ning PPA teeb taotluse kohta otsuse hiljemalt 15.07.2025. Puudutatud isikuga on küll peetud esialgsed vestlused ning on selgitatud tema Eestisse saabumise asjaolusid, kuid rahvusvahelise kaitse menetluse vestlust ei ole temaga veel peetud ja rahvusvahelise kaitse menetluse asjaolud on veel välja selgitamata. Puudutatud isik on oma varasema käitumisega näidanud, et kui asjad ei lähe soovitud rada, on ta valmis riigist lahkuma teise sobivasse riiki, samas kui lahkumine pole lubatud. Seega kui isik peaks saama keelduva otsuse või tema jaoks hakkab kujunema arusaam, et keelduv vastus võib tulla, siis väga suure tõenäosusega ta lahkub Eestist. PPA ei usu, et hirm Venemaa ees hoiaks puudutatud isikut Eestis, kui on võimalus, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata. Asjaolu, et puudutatud isik on Austriast ise lahkunud pärast rahvusvahelise kaitse staatuse äravõtmisest teadasaamist, ning tema kinnitus, et ta ei soovi Austriasse tagasi minna, veenab isikut mitte vabastama, kuna oht tema põgenemiseks on suur. Eestist lahkumise tõenäosust suurendab ka asjaolu, et isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ning 4(7)
3-25-130 isiklikud sidemed. Tutvused Eestis tunduvad olevat pigem pinnapealset laadi ja lühiajalised ning suure tõenäosusega ei takista isikut Eestist lahkuma. Rahvusvahelise kaitse taotleja kaart ei ole reisidokument, ainult sellega ei saa reisida. Austria on Euroopa Liidu üks liikmesriik ja PPA-l ei ole mingitki põhjust arvata, et Austria ei ole turvaline riik. Puudutatud isik väärkasutab Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse taotlemise süsteemi ning üritab erinevates riikides taotlusi esitades takistada või vältida tagasisaatmist oma kodakondsusjärgsesse riiki. Isiku kinnipidamise pikendamine ei olnud karistuslik meede, vaid vajalik isiku üleandmiseks Austriale ning ka seetõttu, et isik võib kujutada ohtu Eesti avalikule korrale. Austria Migratsiooniameti otsusest ilmnes, et puudutatud isikult on ära võetud varjupaiga saamise õigust omava isiku staatus just seetõttu, et ta kujutas ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Arvestades et puudutatud isik oli saanud varjupaiga saamise õigust omava isiku staatuse ning see võeti temalt ära, tähendab, et ta kujutab vahetut ja kõrgendatud ohtu avalikule korrale. See, et isikule anti 14 päeva aega lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni, on liikmesriigi kaalutlusotsus ja tavapärane praktika. Arvestades isikuga seotud asju kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, lahkumiskohustuse mittetäitmine, korduv kriminaalkorras karistamine ja reaalne vangistuses viibimine), isiku tausta ja eelnevat käitumist, ei ole välistatud, et ta kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus märgib esmalt, et VSS-i ja VRKS-i sätetele viidatakse siinses määruses nende halduskohtu määruste tegemise ajal kehtinud sõnastuses (s.o redaktsioonid, mis kehtisid kuni 11.06.2026).
9.Määruskaebused ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Halduskohus tugines määruse tegemisel, millega anti luba paigutada puudutatud isik KPK-sse, õigesti VRKS § 361 lg 2 p-le 4. Selle sätte kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud vajasid väljaselgitamist ja menetlus oli sel ajal veel algusjärgus. Taotluse aluseks olevad asjaolud olid siinsel juhul oma olemuselt sellised, mille kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA-l tuli rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga pärast esialgse teabe kogumist ja analüüsimist vestelda ning kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, aga ka päritoluriigi teabega. Neid toiminguid ei saanud teha puudutatud isiku osaluseta. PPA menetlejal oli tarvis vahetult kogeda ja tajuda isiku antavaid ütlusi. Rahvusvahelise kaitse asjas taandub otsuse tegemine sageli paljuski isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisele, kuna kirjalikke tõendeid võib nappida. Seejuures võib vahetu küsitlemise tulemusena saadud ütluste usaldusväärsusele antav hinnang oluliselt sõltuda ka sellest, kuidas ärakuulatav käitus küsitlusel (näiteks tema reaktsioonist PPA küsimustele, tema kehakeelest, hääletoonist, suhtlusmaneerist, väljendusviisist vms). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud rahvusvahelise kaitse menetluses põhjendamatut viivitust.
11.Halduskohtule taotluse esitamise ajal polnud kindel, kas PPA esitab Austriale taotluse võtta puudutatud isik Dublini III määruse alusel tagasi. Samas oli üleandmise taotluse esitamine algusest peale tõenäoline. Halduskohus määras põhjendatult, et üleandmise taotluse esitamise korral tuleb juhinduda Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tähtaegadest. Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isiku puhul on kohane kinnipidamise alus alates 5(7)
3-25-130 üleandmise taotluse esitamisest ka VRKS § 361 lg 2 p 7. Asjaoludest nähtub, et pärast halduskohtu esimese määruse tegemist algatati puudutatud isiku vastutavale liikmesriigile Austriale üleandmise menetlus Dublini III määruse alusel (VRKS § 32).
12.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 36 1 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 36 1 lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht (Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1943, p 22; 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 17).
13.Õige on PPA ning halduskohtu mõlemas määruses toodud seisukoht, et esineb puudutatud isiku põgenemise oht. Määruskaebuste väited ei anna alust tühistada halduskohtu seaduslikke ja põhjendatud määrusi. Isiku varasem käitumine annab tunnistust sellest, et ta hakkab suure tõenäosusega hoidma kõrvale kohustusest olla PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluse ajal kättesaadav ning hiljem, üleandmismenetluse alustamise korral, kohustusest naasta Austriasse, kust lahkumiseks puudus tal õigus. Isikul, kellele liikmesriik on pannud kohustuse lahkuda Venemaa Föderatsiooni ning kes hiljem on uuesti taotlenud rahvusvahelist kaitset, ei ole õigust liikuda vabalt Schengeni alal ilma asjaomaste liikmesriikide loata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruste põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
14.Mis puudutab isiku soovimatust naasta Venemaa Föderatsiooni, siis selles küsimuses on puudutatud isikul võimalik esitada oma vastuväited Austrias toimuvates menetlustes. Austria ei ole Eesti jaoks kolmas riik VRKS-i tähenduses, vaid teine liikmesriik. Siinses asjas ei ole objektiivseid, usaldusväärseid, täpseid ja nõuetekohaselt ajakohastatud andmeid selle kohta, et Austria süsteemselt ei taga Tšetšeeniast pärit varjupaigataotlejate tagasisaatmisel nonrefoulement ́i põhimõtte järgimist. Seetõttu ei ole äratuntav vajadus teha erandit Euroopa Liidu õiguse üheks põhieelduseks olevast liikmesriikide vahelise vastastikuse usalduse põhimõttest, s.o usaldusest, et teise liikmesriigi riigisisene õiguskord tagab ebainimliku või alandava kohtlemise keelu tõhusa elluviimise (vrd nt Euroopa Kohtu 19.12.2024 otsus asjas C-185/24 ja C-189/2 ning 29.02.2024 otsus asjas C-392/22).
15.Puudutatud isik on esitanud tõendeid, et mitmed inimesed on avaldanud toetust, et ta ei peaks naasma Venemaale, kuid see küsimus lahendatakse ühtse varjupaigasüsteemi reeglite kohaselt liikmesriikide poolt, mitte diasporaa liikmete hinnangute alusel. Eestis leitud tuttav inimene, kes on valmis puudutatud isikut abistama, ei saa tagada tema kättesaadavust PPA-le. Ringkonnakohus leiab ülaltoodut kokkuvõttes, et isiku põgenemise oht on tema varasemat kuritegelikku tausta (näitab valmidust eirata kehtivaid norme), Austriast loata lahkumist, Eestiga püsivamate isiklike sidemete puudumist ja Euroopas rändamise kogemust arvestades märkimisväärne.
16.Kuna esines isiku põgenemise oht, ei olnuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võinuks osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-193-16, p 12). Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus pole reisidokument, mille hoiule võtmine võinuks mingil määral maandada põgenemise ohtu. Ringkonnakohus leiab, et kinnipidamist polnud siinses asjas alust hinnata ebaproportsionaalseks selle kestuse tõttu. Isiku Austriale üleandmist ei saanud pidada perspektiivituks. Isik antigi hiljem Austriale üle ning halduskohus jättis puudutatud isiku kaebuse üleandmise otsuse peale asjas nr 3-25-456 rahuldamata, leides, et PPA otsus oli õiguspärane.
6(7)
3-25-130
17.Et kinnipidamine oli põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 7 alusel, ei ole enam tarvis kontrollida VRKS § 361 lg 2 p-s 6 toodud eelduste täidetust.
18.Eelneva põhjal jäävad määruskaebused rahuldamata ja halduskohtu määrused muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.