Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

rahvusvahelise kaitse tagasilükkava otsuse. Isik lahkus Austria Vabariigist, sest isikut sooviti koduriiki Vene Föderatsiooni tagasi saata. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Isik esitas PPA-le Austria Vabariigi varjupaiga taotleja kaardi, mis kehtis kuni 20.12.2024. Isik paigutati Tallinna Halduskohtu load kinnipidamiskeskusesse kuni 17.03.2025. 1.2 Isiku ütluste kohaselt on tema asüülitaotlus Austrias läbi vaadatud ning temale keelduti rahvusvahelisest kaitsest. Isik ei oleks tohtinud Austria Vabariigist omavoliliselt lahkuda. Isiku esitatud andmetest selgus, et isik oli enne Eestisse tulekut elanud 03.03.2003 kuni 11.01.2025 Austrias ning omanud seal alates 2004. aastast rahvusvahelist kaitset. Isikule Austrias antud rahvusvaheline kaitse tühistati 2018. aastal. Isiku valduses oli ka dokument kehtivusega 20.12.2023 kuni 20.12.2024, mis lubas tal Austrias viibida. Lisaks nähtus Austria ametivõimude vastusest PPAle, et isiku varjupaigastaatus Austrias on tühistatud, sest isik on toime pannud kuritegusid ja talle on kehtestatud ka sissesõidukeeld. 1.3 Olemasoleva informatsiooni põhjal esitas PPA 24.01.2025 Austria Migratsiooniametile palve isiku vastuvõtmiseks. PPA palve põhines Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 604/2013 artiklil 18 (1) D ehk võtta tagasi taotleja, kelle taotlus on tagasi lükatud ja kes on esitanud taotluse mõnes muus liikmesriigis või kes viibib elamisloata mõne muu liikmesriigi territooriumil. 27.01.2025 andis Austria Migratsiooniamet teada, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 604/2013 artiklile 18 (1) D on nad nõus taotleja tagasi võtma. Kuna PPA on vastutava liikmesriigi määratlemise menetluse käigus jõudnud seisukohale, et taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest on vastutavaks liikmesriigiks Austria, puudub PPA-l kohustus tema 16.01.2025 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust läbi vaadata ning kontrollida tema esitatud andmete ja tõendite õigsust ning väidete usutavust. 20.02.2025 tegi PPA Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12501160136- 1. 1.4 Kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see alust arvata, et välismaalane võib põgeneda ning tema suhtes on vajalik kohaldada kinnipidamist ka Dublini määruse artikli 28 lg 2 alusel üleandmismenetluse täideviimiseks. Isik võib üritada hoiduda kõrvale menetlustoimingutest ning võib lahkuda muudesse endale sobivatesse Schengeni riikidesse seda selleks, et hoiduda kõrvale koduriiki tagasisaatmise menetlusest. PPA on seiskohal, et isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav üleandmiseks vastutavale riigile. Kinnipidamiskeskuses on tagatud isikule eluks vajalikud meditsiiniteenused ning vajadusel ka psühholoogiline nõustamine.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega. Riigikohus on leidnud, et VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 7 kohaldamine on seotud põgenemise ohuga, seejuures pole vajalik, et see oht oleks reaalne, kuid see ei tohi olla väike (vt Riigikohtu halduskolleeguimi 29.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-14, p 12). 3.1 VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitset taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Riigikohus on leidnud, et VRKS § 361 lg 2 p 6 saab kohaldada, kui isikust lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on märkimisväärne (vt samas). Riigikohus on selgitanud, et ohtu avalikule korrale saab põhjendada näiteks isiku varasema käitumisega (vt samas). Y.Yi kohtuistungil antud seletuse kohaselt on ta Austrias pannud heroiinisõltlasena toime vargusi. Ka asja juurde võetud Austria ametivõimude poolt Y.Yi rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud negatiivse otsuse nr 731854103180699009/BMI-BFA_BGLD_RD põhjendavast osast nähtuvalt on Y.Y kuuel korral kriminaalkorras karistatud (dtl 147) ja tunnistatud Austria karistusseadustiku (StGB) § 39 lg 1 järgi retsidivistiks (dtl 151). Seega nõustub kohus PPA-ga, et Y.Yi varasemast käitumisest lähtuv oht avalikule korrale on märkimisväärne. 3.2 VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VRKS § 36 lg 21 kohaselt käsitatakse käesoleva paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Y.Yi suhtes esinevad VSS § 68 p-des 6 ja 9 märgitud põgenemisohule viitavad asjaolud. VSS § 68 p 6 alusel põgenemisohu tuvastamisel ei oma tähtsust, mis põhjusel ei soovi isik lahkumiskohustust täita. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et Y.Y sai Austriast rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes negatiivse otsuse ning talle tehti tagasisaatmisotsus, kuid selle täitmise vältimiseks lahkus ta riigist. Y.Y kohtuistungil antud seletuse kohaselt ta ei soovi enda saatmist Austriasse ega VF-i. Seega on kohtu arvates tõenäoline, et Y.Y ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le enda taotluse menetlemiseks kättesaadav ja võib hakata ennast varjama või riigist lahkuda. VSS § 68 p-s 9 märgitud põgenemisoht tuleneb mittevaieldavast asjaolust, et Y.Y on varasemalt loata lahkunud Austriast. Kokkuvõttes on eelkirjeldatud asjaolude põhjal usutav, et Y.Y ei jääks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ootama ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust või ka enda üleandmist Austriale, vaid lahkuks Eestist esimesel võimalusel. Seega esineb reaalne ja märkimisväärne põgenemise oht. VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) sätestatud korras. PPA poolt kohtule esitatud andmete kohaselt on PPA 24.01.2025 esitanud Austria Migratsiooniametile palve isiku vastuvõtmiseks. PPA palve põhines Dublini III määruse artiklil 18 (1) D ehk võtta tagasi taotleja, kelle taotlus on tagasi lükatud ja kes on esitanud taotluse mõnes muus liikmesriigis või kes viibib elamisloata mõne muu liikmesriigi territooriumil. 27.01.2025 andis Austria Migratsiooniamet teada, et vastavalt Dublini III määruse artiklile 18 (1) D on nad nõus taotleja tagasi võtma. Seega on Y.Yi kinnipidamine Dublini III määruse alusel käesoleval juhul lubatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2021 määrus haldusasjas nr 3-20-1697). 3

3.3 Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed pole piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Y.Yil pole reisidokumenti, mida hoiule anda. See asjaolu ei takistanud teda siiski ebaseaduslikke teid pidi Eestisse tulemast. Kohtule esitatud andmete põhjal pole põhjust arvata, et isiku kinnipidamine võiks ohustada tema tervist või turvalisust. Y.Yil kinnipidamine on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 3.4 Eeltoodud põhjustel pikendab kohus luba Y.Yi kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.07.2025 (k.a). Kinnipidamise aluse äralangemise korral tuleb ta viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.