Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2025, Tallinn Haldusasja number
3-25-130
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Y.Yi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Siiri Sepa Puudutatud isik – Y.Y (sündinud xx.xx.xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 17.01.2025 istungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba Y.Yi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (kuni 17.03.2025 k.a), juhindudes vajaduse tekkimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 art-s 28 sätestatud tähtaegadest.
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused vene keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Y.Yile tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamise korral asendada Y.Yi nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16.01.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse (dtl 25 jj) Y.Yi (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 2 lg 3 alusel, kuna esinevad § 361 lg 2 p-des 3, 4, 5 ja 7 sätestatud alused. Põgenemisoht esineb vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p-dele 6 ja 9. Taotluse põhjendused on järgmised: a) Venemaa Föderatsiooni kodanikust puudutatud isik pöördus 16.01.2025 PPA-sse ja palus rahvusvahelist kaitset. Andmebaasidest kontrollides selgus, et tema suhtes on Austria poolt
3-25-130 kohaldatud alates 08.09.2023 tagasisaatmisotsus. Isik põgenes Austriast, et enda väljasaatmist takistada. Tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid. b) Tuginedes isiku selgitusele ja kaasas olnud rahvusvahelise kaitse taotleja kaardi olemasolule, peab Eesti Austriat vastutavaks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Kuna Eesti taotluse läbi vaatamine on alles algusfaasis, pole PPA jõudnud Austria Vabariigile tagasivõtupalvet esitada. Peale tagasivõtupalve esitamist on tulenevalt Dublini III määrusest sätestatule vastutaval riigil aega vastata kuni kaks nädalat. c) Isik peeti kinni 16.01.2025 kell 11.04. Küsitlusel selgus, et isik on varem taotlenud rahvusvahelist kaitset Austrias. Samuti, et Austria on teinud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tagasilükkava otsuse. Isik ei oleks tohtinud omavoliliselt Austriast lahkuda. Kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see alust arvata, et ta võib põgeneda. Tema suhtes on vajalik kohaldada kinnipidamist ka Dublini määruse artikli 28 lg 2 alusel üleandmismenetluse täideviimiseks. d) Vaja on kontrollida isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslikke aluseid ja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. On alust arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kinnipidamine on vajalik ka isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras. e) PPA järeldab isiku varasemast käitumisest ja hoiakutest, et kui isik viibiks vabaduses ja ootaks rahvusvahelise kaitse menetluse lõpplahendust ja saaks sellele negatiivse vastuse, ei oleks ta PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav, kuna tema eelnev käitumine on näidanud, et pärast keelduva vastuse saamist ei pruugi isik valmis olla kodumaale tagasi liikuma, vaid võib liikuda endale sobivasse teise Schengeni liikmesriiki. Ta on varupaigasüsteemi kuritarvitanud. Ta on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Kuna isik ei soovinud lahkuda Schengeni alalt Venemaa Föderatsiooni, taotles ta rahvusvahelist kaitset Eestis, et edasi lükata väljasaatmist Venemaa Föderatsiooni. PPA arvates on isik aru saanud, et Austria Vabariik soovib ta Schengeni alalt välja kodumaale saata ja seepärast isik lahkus Austriast ning esitas endale sobilikus liikmesriigis uue rahvusvahelise kaitse taotluse. f) Taotluse esitamise hetkeks ei ole veel alustatud VRKS § 15 lg 1 toodud toimingute teostamist, kuid lisaks peab PPA rahvusvahelise kaitse menetleja VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid tehes selleks vajalikke menetlustoiminguid, mis võtab rohkem aega kui 48 tundi, seega on vajalik asjaolude väljaselgitamiseks isik kinni pidada. g) PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul rahalised vahendid enda elatamiseks ja kindel elukoht Eestis. Dokumentide puudumine ei ole tal piiriületusi Austriast Eestisse takistanud.
2.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et juhul, kui PPA soovib teda Austriale üle anda, ei ole ta valmis sinna minema. Austria edastab õigusvastaselt tšetšeenide andmeid. Ta ei ole valmis minema ka Venemaale, vaid palub ennast saata Ukrainasse. Eestis on tal tuttav Eesti kodanikust naisterahvas, kes on talle nagu õde.
3.PPA selgitas, et praeguseks on teada, et isikul ei olnud viibimisalust. Selge ei ole, kas Austria on nõus teda tagasi võtma. Kohtuistungi ajal saabus Austrialt 60leheküljeline vastus PPA päringule. Taotlust tagasivõtmiseks ei ole veel Austriale esitatud. Seoses rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusega selgitas PPA, et menetlus on algusfaasis, läbi on viidud küsimus-vastus vormis vestlus, füüsiliselt ei ole veel rahvusvahelise kaitse taotlust vastu võetud.
2(5)
3-25-130
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1). Kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses kinnipidamise ajal või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, on PPA-l õigus taotleda 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 3). VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
5.PPA tugineb isiku kinnipidamise taotluses kinnipidamise alustena VRKS § 361 lg 2 p-des 3, 4, 5 ja 7 sätestatud alustele ning põgenemisohu osas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-dele 6 ja 9.
6.Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 3 alusel peab esinema vältimatu vajadus pidada teda kinni isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks. PPA selgitas, et vastav kontroll on lõppenud, seega ei saa see säte enam olla kinni pidamise aluseks.
7.Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel peab esinema vältimatu vajadus pidada teda kinni taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh isiku ärakuulamiseks). Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama. Kinnipidamine ei ole lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.
8.VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse põgenemisohuna mh seda, kui esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu. Ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. PPA seostab puudutatud isiku põgenemise ohtu praegusel juhul tema käitumisest järeldatud soovimatusega täita lahkumiskohustust (VSS § 68 p 6) ja asjaoluga, et ta on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VSS § 68 p 9).
9.Kohus nõustub PPA seisukohaga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlemisel tähtsust omavaid asjaolusid tuleb alles hinnata ning täpsustada. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algusjärgus. Praegu ei ole PPA jõudnud taotlust vastu võtta ega läbi vaatama asuda, läbi on viidud üksnes küsimus-vastus vormis vestlus. Isikuga tuleb läbi viia vestlus, et saada fakte ja selgitusi taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Vajab selgitamist, kas isiku eest vastutavaks riigiks on Austria. PPA ei ole intervjuu ega muude toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud.
10.Isiku osas esinevad VSS § 68 p-des 6 ja 9 märgitud põgenemisohule viitavad asjaolud. VSS § 68 p 6 alusel põgenemisohu tuvastamisel ei oma tähtsust, mis põhjusel ei soovi isik lahkumiskohustust täita. Samuti ei eelda VSS § 68 p-le 6 tuginemine, et isikule on juba koostatud lahkumisettekirjutus või ta on juba peetud kinni lahkumiskohustuse täitmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2024 määrus nr 3-23-2961, p 10). Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et isik sai Austriast rahvusvahelise kaitse taotluse osas negatiivse otsuse ning talle tehti tagasisaatmisotsus, kuid selle täitmise vältimiseks lahkus ta riigist. Ta kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi enda saatmist Austriasse ega soovi naasta ka Venemaale. Kohtu 3(5)
3-25-130 arvates on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le enda taotluse menetlemiseks kättesaadav ja võib hakata ennast varjama või riigist lahkuda. VSS § 68 p-s 9 märgitud põgenemisoht tuleneb asjaolust, et isik on varasemalt loata lahkunud Austriast. Kokkuvõttes on isikuga seotud asjaolude põhjal usutav, et ta ei jääks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ootama ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust või ka enda üleandmist Austriale, vaid lahkuks Eestist esimesel võimalusel. Seega esineb reaalne ja märkimisväärne põgenemise oht.
11.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada ka juhul, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5). Praegusel juhul ei ole isikut eelnevalt Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja seega ei ole VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldus täidetud.
12.VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus)) sätestatud korras. Sel alusel kinnipidamine on lubatud põgenemisohu esinemisel, mille kohus eelnevalt punktis 10 tuvastas.
13.Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel võib isikut kinni pidada üksnes Dublini III määruse alusel teisele riigile üleandmise eesmärgil ja samal ajal ei ole teda võimalik kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel (Riigikohtu 10.05.2022 määrus nr 322-56, p 18). Praegusel juhul ei ole tagasivõtmise menetlus veel alanud ning seega ei saa VRKS § 361 lg 2 p 7 olla antud hetkel isiku kinnipidamise aluseks. PPA on samas selgitanud, et on alust arvata, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse eest võib vastutada Austria Vabariik. Austrialt on saadud vastus päringule. Isiku osas võidakse esitada Austriale vastuvõtmispalve.
14.Kohtupraktika kohaselt on isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel lubatav alates ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik ning ta alustab tagasivõtmise menetluse (art 23 lg 1, Riigikohtu 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1697). Praegu ei ole tagasivõtmise menetlust alustatud. Samas nähtub asjaoludest, et ka peale tagasivõtmise taotluse esitamist esineks põgenemisohu tõttu jätkuvalt vältimatu vajadus isikut kinni pidada. Seega oleks pärast tagasivõtmise taotluse esitamist isiku kinnipidamine lubatav ka eesmärgiga tagada tema üleandmine Austriale Dublini III määruse reeglite järgi.
15.VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) pole võimalik tõhusalt kohaldada põgenemisohu tõttu. Isikul pole reisidokumenti, mida hoiule anda. Dokumendi puudumine ei takistanud teda siiski ebaseaduslikke teid pidi Eestisse tulemast.
16.Kohtule esitatud andmete põhjal pole põhjust arvata, et isiku kinnipidamine võiks ohustada tema tervist või turvalisust. Kinnipidamine on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Asjaolude väljaselgitamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses võtab aega. Samuti võtaks eelduslikult aega planeeritav tagasivõtmise menetlus. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pidada Y.Y kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse maksimaalselt kaheks kuuks. Kinnipidamise aluse äralangemise korral tuleb ta viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada. Üleandmise menetluse algatamisel tuleb PPA-l juhinduda Dublini III määruse lg-s 3 sätestatust. Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmanda lõigu kohaselt antakse kinnipeetud isik vastutavale liikmesriigile üle esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt 4(5)
3-25-130 6 nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik tagasivõtmispalve kaudselt või otseselt rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb. Vastasel juhul tuleb kinnipeetud isik vabastada (art 28 lg 3 neljas lõik). PPA ei või üleandmise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul isikut teisele liikmesriigile üle anda. Kui isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab 6-nädalane tähtaeg kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab sama tähtaeg kulgema ajast, mil üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb. Kui kinnipidamise muud tingimused on täidetud, on võimalik isikut selle kuuenädalase perioodi vältel kinni pidada.
18.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada. Isikule tuleb toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlge. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.