Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada V.N kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina Lõbus Puudutatud isik – V.N
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.05.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.N määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse V.N määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.05.2026 määruse peale.
2.Jätta V.N määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.05.2026 määrus muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada V.N nimi ja tema Eestisse saabumise aeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.V.N on Guinea Vabariigi kodanik, kes saabus XX.XX.XXXX Eestisse ja esitas samal päeval Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse. V.N selgitas, et tema plaan oli minna Soome sõbra juurde ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus, aga Eestisse jõudes ei olnud tal enam raha. Ta vajab rahvusvahelist kaitset, kuna Guineas on raske, seal on diktatuur ja selle vastu protesteerimisel sattus ta 2020. a-l politseivägivalla ohvriks. Ta soovis edasi õppida, aga ei saanud. V.N ütles rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajal oma sünniajaks 17.10.2009, mis andis tema vanuseks 15 aastat. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertiisiakti nr 25E-AOI00202-01 kohaselt on isik vanem kui 18 aastat.
3-26-848
2.PPA luges 03.11.2025 otsusega nr 12505290011-1 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmises seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel V.N taotluse põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi; luges taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS 20 1 p-de 2–4 järgi; tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Guinea Vabariiki, mis kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral, ning kohaldas VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni alale 5 aastaks.
3.V.N esitas PPA 03.11.2025 otsuse peale kaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 02.03.2026 otsusega nr 3-25-4574 rahuldamata. Halduskohus kohaldas 02.03.2026 otsusega esialgset õiguskaitset, keelates V.N väljasaatmise kuni kohtumenetluse lõppemiseni haldusasjas nr 3-25-4574. V.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse.
4.PPA kohaldas 20.01.2026 otsusega nr 12505290011-2 V.N suhtes järgmisi järelevalvemeetmeid: elamine kindlaksmääratud kohas varjupaigataotlejate majutuskeskuse Vao üksuses (Vao majutuskeskus); ilmumine igal teisipäeval kell 10.00 Vao majutuskeskuse nõustaja juurde registreerimisele; PPA teavitamine elukohast kauem kui 3 päeva eemal viibimisest (dtl 143). Vao majutuskeskusest anti 06.03.2026 PPA-le teada, et V.N on kadunud. Isik tabati 08.03.2026 Vilniuse-Varssavi reisibussist. Leedu piirivalve esitas PPA-le 09.03.2026 taotluse isiku üleandmiseks ning 19.03.2026 anti isik PPA-le üle.
5.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 19.03.2026 taotluse anda luba V.N kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks VSS-i alusel kuni kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus andis 21.03.2026 määrusega nr 3-26-848 loa V.N kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2026.
6.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 11.05.2026 taotluse V.N kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VSS § 25 lg 2 alusel kuni neljaks kuuks, viidates VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alustele ning VSS § 68 p-des 2, 5 ja 6 nimetatud põgenemisohule. Puudutatud isik on välismaalane ja tal puudub seaduslik alus Eestis viibida. Tal puuduvad päritoluriiki tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib. PPA saatis 23.03.2026 Guinea Vabariigi saatkonnale Berliinis puudutatud isiku dokumenteerimise taotluse, kuid saatkond ei ole veel vastanud. Isik ei täida kaasaaitamiskohustust ja esineb tema põgenemise oht. Isik on hävitanud või kaotanud oma Guinea kodaniku passi, takistamaks enda väljasaatmist ja isiku tuvastamist. Puudutatud isik on esitanud valeandmeid rahvusvahelise kaitse taotlemisel. Ta ütles XX.XX.XXXX rahvusvahelist kaitset taotledes oma sünniajaks 17.10.2009, kuid EKEI ekspertiisiakti kohaselt on ta vähemalt 18-aastane. PPA leidis isiku telefoni vaatlemisel foto tema passist, mis kinnitab, et ta on 29-aastane. Isiku väide, et see pass on võltsitud, ei saa see olla tõsi. See võimaldas tal lennata Guineast Etioopiasse ja Türki ning siseneda Valgevenesse. Piiriületuste käigus oleks dokumendi võltsitus avastatud. Isik ei ole ka selgitanud, kuidas ta saanuks sellise teekonna läbida ilma reisidokumendita. Puudutatud isik lahkus kindlaksmääratud elukohast (Vao majutuskeskusest) omavoliliselt teise Schengeni liikmesriiki. Ta selgitas 19.03.2026 ja 07.05.2026, et ta ei soovi minna tagasi Guineasse ja pigem sooviks lahkuda mõnda teise sobivasse riiki. PPA järeldab ka isiku käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohtu tõttu ei ole usutav, et puudutatud isik jääb dokumenteerimise ja väljasaatmise tarbeks PPA-le kättesaadavaks, kui ta kinnipidamiskeskusest vabastada. Schengeni alal saab liikuda märkamatult, kuna puudub piirikontroll. Isikul on oskused ja teadmised, kuidas ennast ametivõimude eest varjata. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Poolas või Lätis, kuna soovis minna Soome. Isik kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi ja tema üldine 2(5)
3-26-848 usaldusväärsus on madal. Isikul puuduvad sidemed Eestiga. PPA kohaldas järelevalvemeetmeid, kuid isik ei järginud neid. Arvestades asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, valeütluste andmine, enda identiteedi varjamine ja alaealisena esitlemine, sõprade abil Saksamaale reisiteekonna planeerimine ja rahastamine, reisidokumentide puudumine, kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine enda dokumenteerimisel) on isiku põgenemise oht märkimisväärne ning leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kohaldada.
7.PPA jäi 13.05.2026 kohtuistungil taotluse juurde. Guinea saatkond on vastanud isiku dokumenteerimise taotlusele ja teeb lähiajal isikuga videointervjuu. Puudutatud isik teatas kohtuistungil, et ei nõustu PPA taotlusega. Isik selgitas, et lahkus Vao majutuskeskusest, sest sealne töötaja ütles talle, et kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus lükatakse tagasi, ei ole tal enam õigust majutuskeskuses viibida. Isik võttis oma asjad ja läks Leetu ning tahtis minna edasi Saksamaale. Isik kinnitas, et ei ole nõus vabatahtlikult lahkuma oma päritoluriiki. Ta lahkus Vao majutuskeskusest, sest ei tahtnud, et teda saadetakse tagasi Guineasse. Isik selgitas, et ei saa taotleda Guinea saatkonnast dokumente, sest siis saadab PPA ta koduriiki tagasi.
8.Tallinna Halduskohus andis 13.05.2026 määrusega loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.09.2026. Tallinna Halduskohus leidis 21.03.2026 määruse nr 3-26-848 põhjenduste p-s 3.2 järgmist: „V.N suhtes esineb põgenemisoht, sest PPA järeldab põhjendatult tema käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (vt VSS § 6 8 p 6). Nimelt on V.N Eestist juba korra omavoliliselt lahkunud ja tabatud Leedu ametivõimude poolt Vilniuse-Varssavi bussis, kus ta esitles end ametivõimudele alaealisena ning küsitluses selgus, et ta otsustas Eestist lahkuda seoses rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkava otsusega ja sõbrad olid ostnud talle pileti, et ta saaks Saksamaale minna. Ka 19.03.2026 toimunud küsitlusel selgitas V.N, et ta ei soovi pöörduda tagasi kodakondsusjärgsesse riiki. PPA arvates on V.N oma passi ise tahtlikult hävitanud või kaotanud, et takistada tema väljasaatmist. Seega on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et V.N jääks vabaduses viibides Eestisse ning aitaks kaasa enda dokumenteerimisele ja väljasaatmisele kodakondsusjärgsesse riiki.“ Need põhjendused on jätkuvalt asjakohased ja kohus nõustub nendega. Isik kinnitas 13.05.2026 kohtuistungil, et ta lahkus Vao majutuskeskusest, sest ei tahtnud, et ta saadetakse tagasi päritoluriiki. Puudub kahtlus, et vabaduses olles hakkaks isik väljasaatmisest kõrvale hoidma. Ta on juba varem liikunud Euroopa Liidus ilma kehtiva reisidokumendita, kui lahkus Vao majutuskeskusest Leetu, eesmärgiga suunduda Saksamaale. Tal on tuttavaid, kes aitavad tal Euroopa Liidus ebaseaduslikult liikuda. Isiku põgenemise ohtu suurendab 13.05.2026 kohtuistungil öeldu, et ta ei soovinud taotleda dokumente, sest siis saadetakse ta tagasi Guineasse. Kokkuvõttes järeldub isiku käitumisest ja hoiakutest selgelt, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Olukorras, kus esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus, puudub vajadus analüüsida, kas esinevad ka ülejäänud kinnipidamise alused. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik. Kinnipidamise tähtaja pikendamine nelja kuu võrra ei ole ebaproportsionaalne. Guinea saatkond on teatanud, et teeb isikuga lähiajal videointervjuu. PPA väitel võib võtta isiku dokumenteerimine aega rohkem kui 4 kuud.
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.05.2026 otsusega nr 3-25-4574 V.N apellatsioonkaebuse rahuldamata ning 21.05.2026 määrusega nr 3-25-4574 tühistas Tallinna Halduskohtu 02.03.2026 otsusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. 3(5)
3-26-848
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.V.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 13.05.2026 määrus ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest või rakendada tema suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid. PPA kahtlus isiku sünniajas ei anna alust lükata tema rahvusvahelise kaitse taotlust tagasi. Tagasipöördumisel Guineasse on isik tõsises ohus. Kinnipidamise pikendamine 4 kuu võrra on ebaproportsionaalne, sest teda peeti varem kinni 5 kuud ja 20 päeva ning alates märtsist 2026 viibib ta taas kinnipidamiskeskuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
12.Määruskaebus ei ole põhjendatud ning jääb rahuldamata.
13.PPA tugines taotluses VSS § 23 lg 1 p-dele 1, 2 ja 3. VSS § 23 lg 1 kohaselt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on lubatud eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3).
14.PPA seostas isiku põgenemise ohtu VSS § 68 p-des 2, 5 ja 6 märgitud asjaoludega. VSS § 68 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2); välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid (p 5) või välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). VSS § 68 näeb siiski ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu järeldamiseks vältimatult esinema, kuid ohu kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 20; 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p 19).
15.Halduskohus tuvastas õigesti isiku põgenemise ohu (VSS § 23 lg 1 p 1 koostoimes VSS § 68 p-ga 6), arvestades juhtumit ja isikut iseloomustavate asjaoludega. Puudutatud isikul puudub seaduslik alus viibida Eestis ja Schengeni alal. PPA on teinud isikule 03.11.2025 ettekirjutuse lahkuda Eestist Guineasse. Isik on väljasaadetava staatuses ja tema kinnipidamise eesmärk on tagada Eestist ja Schengeni alalt lahkumise kohustuse täitmine. PPA ja halduskohus on asjakohaselt põhjendanud, et puudutatud isik võib vabadusse jäädes asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ega pruugi olla väljasaatmistoiminguteks kättesaadav. Isik on sisenenud Euroopa Liitu ebaseaduslikult. Ta on varem Schengeni alal liikunud ilma kehtivate reisidokumentideta ning lahkus pärast seda, kui halduskohus jättis tema kaebuse haldusasjas nr 3-25-4574 rahuldamata, Eestist Leetu eesmärgiga jõuda Saksamaale. PPA taotluses toodud asjaolud kogumis viitavad, et isikul puudub tegelik soov Schengeni alalt lahkuda. 07.05.2026 küsitlusel ütles isik, et ta ei soovi teha koostööd, kuna see viiks tema tagasisaatmiseni päritoluriiki, kus teda ootavad tõsised probleemid ja oht tema elule. Ta palus, et tal võimaldataks omal käel lahkuda riiki, kuhu ta ise soovib minna. Samal vestlusel märkis 4(5)
3-26-848 isik, et ta oleks valmis minema ka mõnda teise Aafrika riiki, kuid mitte Guineasse. Dokumenteerimisest ei ole puudutatud isik huvitatud, sest see viiks tema Guineasse tagasisaatmiseni (V.N 07.05.2026 nõustamise kokkuvõte, dtl 115). Puudutatud isik kinnitas ka 13.05.2026 kohtuistungil, et ta ei ole nõus minema oma päritoluriiki. Eestiga ei ole tal mingeid sidemeid. Ta on PPA-le selgitanud, et tema eesmärk oli minna Soome sõbra juurde, aga kuna raha sai otsa, siis otsustas ta jääda Eestisse ja taotleda siin rahvusvahelist kaitset (dtl 31). Isiku ütlustest ja tegudest saab seega järeldada, et ta ei taha jääda Eestisse, vaid siit edasi liikuda. Isik on sõna ja teoga juba näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest, vaid liigub sinna, kuhu ise õigeks peab. Selleks on isikul olemas olnud vajalikud vahendid, oskused ja kontaktid. Puudub alus arvata, et ta muudaks oma käitumismustrit, kui ta kinnipidamiskeskusest vabastatakse. PPA on oma taotluses nendele asjaoludele tuginenud.
16.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud puudutatud isiku kinnipidamine VSS § 23 lg 1 p 1 alusel koostoimes VSS § 68 p-ga 6. Puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas kinnipidamise aluseks saanuks olla ka VSS § 23 lg 1 p-d 2 ja 3.
17.VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid isiku puhul tuvastatud põgenemisoht ja koostöösoovi puudumine ei anna selleks alust. Lisaks on PPA varem juba kohaldanud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuid isik ei järginud neid. Isiku varasemast käitumisest saab seega järeldada, et leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
18.Kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks ei ole asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. PPA on teinud pingutusi, et puudutatud isikule väljastataks tema isikut tõendavad dokumendid. Isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on isikule vajadusel tagatud tervisekontroll ja tervishoiuteenused (VSS § 269).
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.05.2026 määrus muutmata.
20.Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja tema Eestisse saabumise aeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.