Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
27. mai 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-462
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada K.I kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2026. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Diana Žovnjarovitš Puudutatud isik – K.I, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.I määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse K.I määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-462 resolutsiooni punkti 2 peale.
Jätta K.I määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-462 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja tema sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 20.12.2025 Tallinna Lennujaamas kinni Iraani Islamivabariigi kodaniku K.I (sünd. XX.XX.XXXX), kes keeldus oma passi näitamast ja ei osanud lennujaamas viibimist põhjendada. PPA ametnikud käisid koos K.I-ga tema viibimiskohas Tallinnas, kust leidsid Iraani passi, milles puudusid Schengeni alale sisenemise templid, viisad jms, mis viitaks seaduslikule alusele Eestis ja Schengeni alal viibimiseks. PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni ja tegi
3-26-462 talle 20.12.2025 lahkumisettekirjutuse nr 1052293106 (kohe sundtäidetav) lahkumiseks Iraani ning kohaldas Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. Tallinna Halduskohus andis 21.12.2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-4651 PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse (KPK) mitte kauemaks kui 21.02.2026. K.I esitas 16.02.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 18.02.2026 määrusega välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel PPA-le loa pidada isikut KPK-s kinni mitte kauem kui 18.04.2026.
2.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 08.04.2026 taotluse pikendada VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel K.I KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Jätkuv kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4). Rahvusvahelise kaitse menetluses 17.03.2026 peetud vestlusel selgitati isikule eeskätt nn Dublini menetlusega seonduvat ja kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärgi (isik on keeldunud isikuandmete esitamisest ja sõrmejälgede andmisest). PPA-l tuleb isikuga uuesti vestelda, mille käigus saaks ta selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuseid ning esitada vastuväited PPA argumentidele. Esineb VSS § 68 p 6 kohane isiku põgenemise oht, sest isik on korduvalt väljendanud soovimatust Iraani naasta, vaid soovis liikuda edasi Saksamaale (isikul olid ostetud piletid 02.02.2026 lennule Tallinnast Berliini), kus isik enda väitel elas ning kus on tema sõbrad ja sugulased. Saksamaa ametivõimud on keeldunud isiku tagasivõtmisest, millest järeldub, et isikul puudub seaduslik alus Saksamaal viibida. PPA hinnangul esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5), kuna enne seda oli PPA koostanud isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja alustanud toimingutega isiku väljasaatmiseks (sh ostnud lennupiletid Iraani). Põgenemisohtu tõttu ei saa K.I suhtes rakendada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid.
3.Puudutatud isik selgitas Tallinna Halduskohtu 09.04.2026 istungil, et soovib naasta nn Dublini menetluse raames Saksamaale. Isik on suhelnud esindajaga Saksamaal, kes kinnitas, et tema tagasivõtmise taotlus rahuldatakse lähiajal (ca 20 päeva jooksul). PPA on suhelnud üksnes Saksamaa politseiga, kuid õigeks kontaktpunktiks on hoopis BAMF (Bundesamt für Migration und Flüchtlinge). Isik on nõus enda Eestis kinnipidamisega, kui see kestaks maksimaalselt ühe kuu. Kui isikut ei ole võimalik saata välja Saksamaale, palub ta ennast saata Poola. Isik ei ole Eestis rahvusvahelise kaitse menetluse raames koostööd teinud, sest soovib naasta Saksamaale oma pere juurde. Isik on ühtlasi sõjapõgenik, kes põgenes sõja eest Ukrainas. PPA selgitas, et Saksamaa ametivõimude vastuste kohaselt ei toimu isiku suhtes Saksamaal Dublini menetlust, isikul puudub Saksamaal seaduslik viibimisalus ja Saksamaa ei võta isikut vastu.
4.Tallinna Halduskohus pikendas 10.04.2026 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel K.I KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.08.2026 (resolutsiooni p 2). Isiku põgenemise ohu tuvastas viimati Tallinna Ringkonnakohus 31.03.2026 määruses ning halduskohus leiab jätkuvalt, et isiku puhul esineb VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht. Isik väljendas ka 09.04.2026 kohtuistungil, et ei soovi naasta kodakondsusjärgsesse riiki, vaid soovib jääda Schengeni alale. Isiku käitumist ja hoiakuid arvestades on põhjendatud alus arvata, vabaduses viibides ei jääks ta Eestisse ootama ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust, vaid liiguks siit edasi või asuks ennast varjama. Põgenemisohu tõttu ei saa isiku suhtes kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid. Ringkonnakohus hindas 31.03.2026 määruses mh väiteid seoses isiku sooviga naasta Dublini menetluse raames Saksamaale ning leidis, et see ei ole seni tuvastatud asjaoludel võimalik. Isegi kui isikul oli Saksamaal ajutine kaitse, on selle kehtivus lõppenud. Saksamaa ametivõimud on 27.01.2026 kirjas selgitanud, et vastavalt Euroopa Liidu nõukogu 2(5)
3-26-462 04.03.2022 rakendusotsuse (EL) 2022/382 selgituste p-le 15 ei kohalda liikmesriigid direktiivi 2001/55/EÜ1 art 11, st ei saada ajutist kaitset saanud isikuid tagasi kaitse andnud liikmesriiki ega võta selliseid isikuid vastu. Isik on väitnud taotluse esitamist ka Rootsis, kuid Rootsi ametivõimude vastuse kohaselt puuduvad selle kohta andmed. K.I 08.04.2026 ja 09.04.2026 esitatud dokumentidest järeldub üksnes isiku soov, et ta Saksamaale välja saadetaks, mitte Saksamaa võimude kinnitus, et nad on valmis teda vastu võtma. Isiku kinnipidamise otsustamisel ei oma tähtsust, millistel asjaoludel isik Ukrainast lahkus. Isiku jätkuv KPK-s kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne.
5.K.I palub 23.04.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 10.04.2026 määruse resolutsiooni p 2 ja vabastada ta KPK-st. Puudub arvestatav põgenemisoht ning isik oleks PPA-le kättesaadav ja koostööks valmis ka vabaduses viibides (nt elades pagulaskeskuses või kindlaksmääratud elukohas). Halduskohus ei ole arvestanud isiku selgitustega, miks ta oli sunnitud sellisel viisil käituma. Halduskohus ei hinnanud piisavalt isiku jätkuva kinnipidamise proportsionaalsust ega arvestanud isiku tervisliku seisundiga. Isik saab hetkel ravi tuberkuloosi vastu, mis on raske haigus ja KPK-s viibimine ei aita paranemisele kaasa. Samuti ei ole PPA teinud nõuetekohaselt koostööd Saksamaa ametivõimudega. Isiku esindaja Saksamaal teavitas, et BAMF ei vaidlusta isiku Saksamaale tagasisaatmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.
7.PPA ja halduskohus on tuginenud isiku KPK-sse paigutamisel ning tema kinnipidamise pikendamisel VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5, viidates põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 6. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4), ning kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on teada andnud või tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
8.Ringkonnakohus nõustub järeldusega, et puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. K.I on rahvusvahelise kaitse vajadust põhjendanud üksnes väitega, et on kristlane (vt 17.03.2026 vestluse protokoll, dtl 212). Seetõttu on ilmne, et PPA-l tuleb isikuga täiendavalt vestelda ning kõrvutada isiku väiteid päritolumaa infoga. Isik on senini keeldunud sisulisest koostööst PPA-ga (vt ka 09.04.2026 kohtuistungi protokoll, dtl 256), mis on raskendanud menetluse läbiviimist. Ringkonnakohus on varasemalt 05.02.2026 määruses haldusasjas nr 3-25-4651 ning praeguses asjas tehtud 31.03.2026 määruses tuvastanud, et isiku puhul esineb VSS § 6 8 p 6 kohane põgenemisoht. 1
Nõukogu 20.07.2001 direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel
3(5)
3-26-462 Viimase määruse peale esitatud puudutatud isiku määruskaebuse jättis Riigikohus 29.04.2026 määrusega menetlusse võtmata. Ilmnenud ei ole selliseid uusi asjaolusid, mis annaks alust puudutatud isiku põgenemise ohtu ümber hinnata. Puudutatud isik on jätkuvalt avaldanud soovi minna Saksamaale, kus ta varem elas ning kus on tema sõbrad ja sugulased (vt 09.04.2026 kohtuistungi protokoll).
9.Sellele, et KPK-st vabastamise korral lahkuks isik tõenäoliselt Eestist ja püüaks jõuda tagasi Saksamaale, viitab puudutatud isiku jätkuvalt väljendatav, kuid tõenditega vastuolus olev veendumus, et tal on Saksamaale naasmiseks ja seal viibimiseks seaduslik alus ning Saksamaa ei tee tagasipöördumiseks takistusi. Puudutatud isik on 08.04.2026 taotlenud (dtl 221) PPA-lt vabatahtliku lahkumise võimaldamist ja dokumendi väljastamist, mis annaks võimaluse naasta Saksamaale. PPA on samas tõendanud, et kuigi isikule oli Saksamaal antud ajutine kaitse vastavalt direktiivile 2001/55/EÜ ja EL-i nõukogu 04.03.2022 rakendusotsusele (EL) 2022/382 (mille kehtivust on viimati 15.07.2025 rakendusotsusega (EL) 2025/1460 pikendatud kuni 04.03.2027), ei kohaldata rakendusotsuse põhjenduse 15 kohaselt direktiivi 2001/55/EÜ artiklit 11, mis käsitleb ajutise kaitse saajate tagasivõtmist. Saksamaa ametivõimud on isiku tagasi võtmisest 27.01.2026 kirjaga (dtl 12) üheselt mõistetavalt keeldunud ning isik ei ole esitanud ainsatki tõendit, mis kinnitaks tema väidet Saksamaale seaduslikult naasmise võimalikkusest.
10.Puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud ka VRKS § 36 1 lg 2 p 5 alusel, kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ca kaks kuud pärast esmast kinnipidamist ja alles pärast seda, kui PPA oli teinud talle sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja asunud ette valmistama tema väljasaatmist Iraani. Seega esineb mõistlik alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks või Eestist lahkumise edasilükkamiseks. Arvestades täiendavalt, et isik ei ole teinud PPA-ga menetluses koostööd, ei saa tema rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi pidada siiraks.
11.Puudutatud isiku jätkuvat KPK-s kinnipidamist ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. Kinnipidamine kujutab kahtlemata isiku põhiõiguste olulist piiramist, kuid kinnipidamist ei saa praegusel hetkel lugeda ülemääraseks ainuüksi selle kestuse tõttu. VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on isikut lubatud kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud meetmete kohaldamine eeldab usaldust, et puudutatud isik järgib PPA seatavaid kohustusi, kuid K.I puhul tuvastatud põgenemisohule viitavad asjaolud ja koostööst keeldumine ei anna selliseks hinnanguks alust. Puuduvad andmed, et puudutatud isiku KPK-s kinnipidamine võiks ohustada tema turvalisust või tervise kaitset. Isik on määruskaebuses väitnud, et temal diagnoositud tuberkuloosi tõttu on KPK-s viibimine vastunäidustatud, kuid esiteks on see väide tõendamata (sh ei ole seda varem esitatud) ning teiseks on puudutatud isikule KPK-s tagatud juurdepääs meditsiiniteenustele (vt VSS § 26 9). Seejuures ei ole isik väitnud, et ta oleks KPK-s viibimise tõttu vajalikust ravist ilma jäänud.
12.Eelneva põhjal jääb K.I määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.04.2026 määrus muutmata.
13.Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).
4(5)
3-26-462
14.Puudutatud isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.