Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2026, Tallinn Haldusasja number
3-26-462
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus K.I kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Diana Žovnjarovitš Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist: K.I, riigi õigusabi korras määratud esindaja Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, 09.04.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus haldusasjale materjalide juurde võtmiseks.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja pikendada K.I kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.08.2026 (kaasa arvatud).
3.Politsei- ja Piirivalveametil tutvustada käesolevat määrust viivitamata puudutatud isikule.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute (v.a esindajate) nimed ja puudutatud isiku sünniaeg tähemärkidega.
1.Iraani Islamivabariigi (Iraani) kodanik K.I (sündinud xx.xx.xxxx, edaspidi ka puudutatud isik) peeti 20.12.2025 kinni Tallinna lennujaamas, kuna isik keeldus alguses Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikele oma passi näitamast. PPA pidas puudutatud isiku 20.12.2025 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni.
3-26-462
2.PPA koostas isikule 20.12.2025 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052293106, millega koos kohaldati tema suhtes sissesõidukeeld kogu Schengeni alale viieks aastaks. Puudutatud isikul on kohustus lahkuda Iraani.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 21.12.2025 määrusega nr 3-25-4651 PPA taotluse ja andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (21.02.2026 k.a).
4.Puudutatud isikuga alustati 16.02.2026 ettevalmistusi kodumaale reisimiseks, kuid isik esitas kirjaliku avalduse, milles oli inglise keeles kirjutatud, et soovib Eestis asüüli taotleda. PPA pidas isiku 16.02.2026 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 ja 5 alusel kinni.
5.PPA taotles 17.02.2026 Tallinna Halduskohtult puudutatud isiku kinnipidamist ja KPKsse paigutamist kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 3 alusel. Isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 36 1 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alus kinnipidamiseks ning paigutamiseks KPK-sse.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 18.02.2026 määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.04.2026 (k.a). Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.03.2026 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata.
7.PPA esitas 08.04.2026 Tallinna Halduskohtule VRKS § 36 1 lg 1, § 361 lg 2 p 4 ja 5 ja § 362 lg 5 alusel taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Samuti taotleb PPA võtta asja menetluse juurde haldusasjas nr 3-25-4651 esitatud PPA 21.12.2025 taotlus ja selle lisad: passi koopia, ettekirjutus (sundtäidetav), isikuandmete ankeet, küsitluse protokoll, kinnipidamise protokoll, sõrmejäljehõive kaart ESTODAC, lennujaama patrulli ettekanne, Saksamaa ja Soome SPOC päringud (1 ja 2), Soome pilet, Saksamaa registreering, Ukraina elamisluba (1 ja 2), SUSPECT väljavõte, Tallinna Halduskohtu 21.12.2025 kohtumäärus haldusasjas nr 3-254651, samuti ka haldusasjas nr 3-26-462 PPA taotlus 17.02.2026 ja selle lisad (Saksamaa Liitvabariigi Politseiameti vastuskiri, K.I-ga läbi viidud nõustamised, K.I asüüli avaldus, lennupiletid 02.02.2026, K.I VRKS alusel kinnipidamise protokoll, tagasivõtutaotlus Saksamaale, Rootsi vastuskiri) ning Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 kohtumäärus haldusasjas nr 3-26-462. Taotluse põhjendused:
7.1.Puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik on põgenemisohtlik. Vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki (Saksamaale) või asuda end Eestis varjama. PPA peab tegema veel ühe rahvusvahelise kaitse vestluse ning pärast seda koguma isiku päritolumaa infot ja viima läbi täiendava vestluse. Põhjendatud on arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks. Isikul on oskused, teadmised ja kontaktid teise Euroopa Liidu liikmesriiki põgenemiseks ning ta on avaldanud PPA ametnikele korduvalt, et ta soovib minna Saksamaale. Isik on varasemalt ostnud lennupiletid Tallinn-Berliin 02.02.2026 kuupäevaks. Tema sihtriigiks ja elukohaks on Saksamaa Liitvabariik (Saksamaa), kus viibivad tema sugulased ja sõbrad. Isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada.
7.2.17.03.2026 toimus rahvusvahelise kaitse menetluse raames vestlus, kuid ainuüksi selle raames antud selgituste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik on korduvalt soovinud, et PPA saadaks tema Saksamaale Dublini määruse 2(6)
3-26-462
alusel, ning samuti seetõttu, et isik ei järgi VRKS §-s 11 sätestatud kohustust igakülgselt kaasa aidata rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele (isik on keeldunud isikuandmete esitamisest ja sõrmejälgede andmisest). PPA teeb isikuga veel ühe rahvusvahelise kaitse vestluse, et isik tooks välja omapoolsed selgitused/põhjused, miks ta taotleb rahvusvahelist kaitset. Pärast vestlust on vaja teha vastava päritoluriigi analüüs, võrrelda rahvusvahelise kaitse intervjuul kogutud ütlusi päritoluriigi informatsiooniga ning seejärel läbi viia täiendav intervjuu, mille eesmärgiks on anda isikule võimalus esitada omapoolsed arvamused ja vastuväiteid PPA argumentidele. Seejärel peab PPA koostama otsuse, selle tõlkima ning isikule kätte toimetama. Seega on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks.
7.3.Isik oli kinnipidamiskeskuses alates 20.12.2025 VSS alusel ja PPA on koostanud isikule juba 20.12.2025 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052293106, millega koos kohaldati tema suhtes sissesõidukeeld kogu Schengeni alale 5 aastaks. Isik oli teadlik sellest, et ta peab lahkuma oma koduriiki, milleks on Iraan, juba 20.12.2025 aga esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles vahetult enne enda koduriiki saatmist 16.02.2026, kui PPA oli juba väljasaatmise ettevalmistanud (ostnud piletid ja kokku pannud väljasaatmismeeskonna). Tähelepanu väärib asjaolu, et PPA on isikut ka varasemalt korduvalt väljasaatmisest teavitanud ja talle selgitanud, et kui ta soovib rahvusvahelist kaitset taotleda, siis seda tuleb teha esimesel võimalusel. Isik ei toonud kogu menetlusprotsessi ajal ühtegi sellist asjaolu välja, et tal oleks ohtlik tagasi pöörduda oma koduriiki. Isiku käitumisest nähtub, et tal oli varem võimalus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, kuid ta otsustas seda teha üksnes enda väljasaatmise vältimiseks.
7.4.PPA on puudutatud isikule selgitanud, et Saksamaa ametivõimud on PPA-le ametlikult teatanud, et Saksamaa ei võta teda vastu. Vaatamata sellele ei lepi puudutatud isik olukorraga ja on jätkuvalt seisukohal, et Saksamaa vastutab tema taotluse eest. Ei ole usutav, et puudutatud isik jääb tema vabastamisel kinnipidamiskeskusest kättesaadavaks PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluse asjaolude väljaselgitamiseks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht. Ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, kuid järjepidev koostööst keeldumine usaldust ei tekita.
7.5.Isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei suuda põgenemist eelduslikult ära hoida. Kinnipidamiskeskusest vabastamisel on tõenäoline, et isik hakkaks ennast varjama ametivõimude eest. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi, psühholoogiline nõustamine ja võimalus viibida värske õhu käes. Valitud abinõu ei saa pidada ülemääraseks.
8.Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine on vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. PPA andmetel mingit Dublini protsessi puudutatus isiku suhtes ei toimu. Isiku suhtes tehti Saksamaale ametivõimudele korduvad päringud ja sealt tuli vastus, et isiku suhtes ei ole menetlust pooleli, tal ei ole Saksamaal viibimisalust ning Saksamaa ei võta teda vastu. PPA-le on teada, millise kontaktasutuse poole Saksamaal tuleb isiku tagasivõtmistaotlustega seoses pöörduda ja ta on pöördunud õige kontaktasutuse poole. Puudutatud isiku poolt käesolevas kohtuasjas 09.04.2026 esitatud täiendavad dokumendid ja väited vastupidist ei kinnita. Puudutatud isikuga on rahvusvahelise kaitse menetluse raames plaanis läbi viia veel üks vestlus, kuid selle toimumise aeg ei ole praegu kindlaks määratud. Puudutatud isiku suhtes esineb jätkuv põgenemisoht, sest ta ei soovi minna oma kodakondsusjärgsesse riiki ja ta on seda ka käesoleval kohtuistungil väljendanud. Isik ei tee PPA-ga koostööd oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel ja on ebausutav, et ta oleks
3(6)
3-26-462
valmis tegema PPA-ga koostööd vabaduses viibimise korral või jääma taotluse menetlemise ajaks Eestisse.
9.K.I selgitas kohtuistungil, et soovib Dublini määruse alusel enda tagasisaatmist Saksamaale, ta ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses jätkuvalt 4 kuud, vaid üksnes enda tagasisaatmismenetluse lõppemiseni. Puudutatud isiku Saksamaa esindaja on talle kinnitanud, et tema Saksamaale tagasivõtmise taotlus rahuldatakse lähiajal. PPA on suhelnud üksnes Saksamaa politseiga, kuid õigeks kontaktpunktiks Saksamaa võimudega on käesoleval juhul BAMF (Bundesamt für Migration und Flüchtlinge). Kui puudutatud isikut ei ole võimalik välja saata Saksamaale, soovib ta enda väljasaatmist Poola Vabariiki. Puudutatud isiku esindaja leidis kohtuisttungil, et PPA taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Pole arusaadav, millisel õiguslikul alusel on taotlus esitatud ja millised ohud puudutatud isiku puhul esinevad. Puudutatud isik ei ole teise riigi politsei eest põgenenud, isik pole püüdnud ka KPK-st õigusvastaselt lahkuda. Isik on sõjapõgenik, kes on põgenenud Ukrainast VenemaaUkraina sõja tõttu. Isikule pole PPA poolt selgitatud, et tal oleks võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset sõjapõgenikuna. Isiku suhtlus oma Saksamaa esindajaga näitab, et Saksamaa võib olla valmis isiku tagasi võtma, kohtul tuleb tutvuda puudutatud isiku selle kohta kohtule täiendavalt esitatud dokumentidega. PPA päringud puudutatud isiku tagasivõtmise kohta tunduvad olevat esitatud valele Saksamaa ametiasutusele. Isikul on Saksamaaga tihedad sidemed. PPA pole suutnud luua isikuga piisavat kontakti ega arvestanud tema rahvusvahelise kaitse menetluses antud selgitustega. Asjas pole ilmnenud mingeid täiendavaid asjaolusid, mis isiku jätkuvat KPK-s kinnipidamist õigustaksid. Isik võib viibida rahvusvahelise kaitse menetluse ajal varjupaigataotlejate majutuskeskuses ja ei pea olema paigutatud KPK-sse. PPA taotlus ei vasta kohtupraktikast tulenevale nõudele, et iga järgnev isiku kinnipidamise pikendamine peab olema eelnevast üksikasjalikumalt põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus jätab rahuldamata PPA taotluse haldusasjale materjalide juurde võtmiseks. Halduskohus on juba võtnud praeguses haldusasjas 18.02.2026 määrusega asja juurde taotluses märgitud materjalid ja täiendavalt taotletu on juba praeguse haldusasja digitoimikus varasemast olemas.
11.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (HKMS § 264 lg 1). Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).
12.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning igal üksikjuhtumil peab arvestama rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 36 2 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 362 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
13.PPA tugineb taotluses kinnipidamise pikendamise alusena VRKS § 36 1 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alustele. VRKS § 36 1 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on 4(6)
3-26-462
põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Viimati nimetatud sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 16).
14.PPA põhjendas oma taotluses puudutatud isiku jätkuva KPK-s kinnipidamise vajadust põgenemisohu olemasoluga (VSS § 68). Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). Tallinna Halduskohus on 18.02.2026 määruses haldusasjas nr 3-26-462, p 11 leidnud, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht. Tallinna Ringkonnakohus leidis 31.03.2026 määruses haldusasjas nr 3-26-462, p 12, et asjaolud kogumis viitavad, et puudutatud isikul puudub reaalne soov ja motivatsioon Schengeni alalt lahkuda. Puudutatud isik on PPA-le korduvalt avaldanud, et ta ei ole nõus lahkuma Iraani, vaid soovib minna tagasi Saksamaale, kus elavad tema sugulased ja sõbrad. Seda ka vaatamata PPA korduvatele selgitustele, miks isik ei saa Saksamaale edasi liikuda. Isik on sõna ja teoga näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Isikul on olnud selleks rahalised võimalused, oskused ja vajalikud kontaktid. Pole alust arvata, et ta muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks kinnipidamiskeskusesse paigutamata. Isikul puuduvad mis tahes sidemeid või muu pidepunkt Eestis, mis võimaldaks prognoosida, et ta on menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise ajal PPA-le kättesaadav. Seega oli ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et kinnipidamist rakendamata ei jää isik menetluse lõpuni Eestisse, vaid liigub esimesel võimalusel siit edasi. Seega on tuvastav VSS § 68 p-s 6 toodud asjaolu, mis viitab isiku põgenemise ohule.
15.Kohus leiab, et taotluses toodud andmeid arvestades ei ole ohuhinnang isiku käitumisele võrreldes nimetatud määrustes märgituga mistahes osas muutunud ja nõustub PPA kahtlusega, et puudutatud isiku puhul esineb jätkuvalt põgenemise oht, sest on alust arvata, et isik ei soovi minna tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki, vaid soovib selle asemel jääda Schengeni alale. Sama väljendas isik ka 09.04.2026 kohtuistungil. Puudutatud isiku hoiakust ja käitumisest võib seega järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Eelnev kogumis annab alust arvata, et vabaduses viibides ei jääks puudutatud isik rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult, vaid üritaks tõenäoliselt end varjata või võimalusel Schengeni alal edasi liikuda. Seetõttu on õigustatud isiku kinnipidamise jätkamine, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
16.Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida varjupaigataotlejate majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on KPK-sse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). 5(6)
3-26-462
17.Tallinna Ringkonnakohus leidis 31.03.2026 määruses haldusasjas nr 3-26-462, p 14, et ekslik on puudutatud isiku seisukoht, nagu tuleks ta saata Dublini III määruse raames Saksamaale. Haldusasja 3-26-462 materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule võidud Saksamaal anda mingiks ajaks ajutine kaitse. PPA 17.02.2026 taotlusest nähtuvalt on Saksamaa PPA poolt 26.01.2026 esitatud isiku tagasivõtutaotluse aga 27.01.2026 tagasi lükanud. PPA 28.01.2026 täiendavale päringule vastasid Saksamaa ametivõimud, et puudutatud isikul ei ole Saksamaal menetlust pooleli ning tal puudub seal viibimisalus. Sellest saab järeldada, et kui ka isikule oli antud mingiks ajaperioodiks ajutine kaitse, siis nüüdseks on selle kehtivusaeg läbi saanud. Lisaks on Saksamaa ametivõimud PPA-le 27.01.2026 kirjas selgitanud, et vastavalt Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsuse (EL) 2022/382 selgituste p-le 15 ei kohalda liikmesriigid direktiivi 2001/55/EÜ artiklit 11, st ei saada ajutist kaitset saanud isikuid tagasi kaitse andnud liikmesriiki ega võta selliseid isikuid ka vastu. Kuna puudutatud isik väitis taotluse esitamist ka Rootsis, tegi PPA päringu ka Rootsi ametivõimudele, kelle 12.02.2026 vastuse kohaselt ei ole nende süsteemis puudutatud isiku sõrmejälgedele positiivset tuvastust, isik ei ole Rootsis taotlust esitanud ja tal ei ole Rootsi elamisluba.
18.Seega ei ole mingit alust puudutatud isiku ega tema esindaja väidetel, et võimalik võib olla puudutatud isiku tagasisaatmine Saksamaale Dublini III määruse alusel. Ka puudutatud isiku poolt täiendavalt 08.04.2026 ja 09.04.2026 kohtule esitatud dokumentidest (dtl 220-221; 223-242) järeldub üksnes isiku soov, et ta Saksamaale välja saadetaks, mitte aga Saksamaa võimude kinnitus, et nad on valmis teda vastu võtma.
19.Kuna puudutatud isiku põgenemisoht on jätkuv ja pole mingit alust arvata, et see oleks ära langenud, siis ei oma tähendust, et asjas pole ilmnenud uusi või täiendavaid põgenemisohule viitavaid asjaolusid. Samuti ei tähenda põgenemisohu äralangemist see, et isik pole teinud katset KPK-st põgeneda või pole väidetavalt varasemalt põgenenud teiste riikide politsei eest. Samuti ei oma isiku kinnipidamise pikendamise otsustamisel tähendust asjaolud, millega seoses ta Ukrainast lahkus.
20.Puudutatud isik on viibinud KPK-s VSS-i alusel alates 20.12.2025. VRKS-i alusel peeti isik kinni 16.02.2026 ja on rahvusvahelise kaitse taotlejana viibinud praeguse määruse tegemise ajaks kinnipidamiskeskuses seega alla kahe kuu. Sellise kestusega kinnipidamist ei saa pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Reeglina ei võta taotluse lahendamine aega enam kui kuus kuud ning kohtule ei nähtu, et PPA oleks taotluse menetlemisega praegusel juhul põhjendamatult viivitanud. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust pidada kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline kinnipidamiskeskuses viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal ning vajadus vältida ohtu avalikule korrale selle riive üles.
21.Eelnevat arvestades rahuldab kohus PPA taotluse ja pikendab K.I KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.08.2026 (kaasa arvatud). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.