Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
31.03.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-462
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus K.I kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Diana Žovnjarovitš Puudutatud isik – K.I, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.I määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse K.I määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-26-462.
2.Jätta K.I määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-462 muutmata.
3.Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi, sünniaeg ja kodakondsus tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrusepeale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 20.12.2025 Tallinna Lennujaamas kinni XXX kodanik K.I (puudutatud isik; sündinud XX.XX.XXXX). Isik keeldus oma passi näitamast ega osanud viibimist lennujaamas põhjendada. Isikuga käidi tema viibimiskohas – Majaka Hostel, aadress Pae tn 12, Tallinn. Tema asjade seast leiti XXX pass nr XXXXXXXXXX, milles puudusid Schengeni alale sisenemise/väljumise templid, viisad vms, mis viitaks
3-26-462 seaduslikule alusele Eestis ja Schengeni alal viibimiseks. PPA pidas puudutatud isiku 20.12.2025 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel. Isikule koostati 20.12.2025 sundtäidetav lahkumisettekirjutus nr 1052293106 kohustusega lahkuda Eestist Iraani Islamivabariiki (sundtäidetav alates 20.12.2025) ja kohaldati Schengeni alale sissesõidukeeldu viieks aastaks.
2.Tallinna Halduskohus andis 21.12.2025 määrusega nr 3-25-4651 PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (21.02.2026 k.a). Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.02.2026 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 21.12.2025 määruse muutmata.
3.Puudutatud isik esitas 16.02.2026 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA pidas puudutatud isiku 16.02.2026 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.
4.PPA esitas 17.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 36 1 lg 1 ning lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, et välja selgitada isikuga seotud asjaolud ning rahvusvahelise kaitse vajadus. Vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. PPA peab koguma isiku päritolumaa infot ja viima läbi vestluse. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kui ta oli Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht tulenevalt VSS § 6 8 p-st 6. Isikul on oskused, teadmised ja kontaktid teise liikmesriiki põgenemiseks ning ta on avaldanud PPA ametnikele korduvalt, et ta tahab minna Saksamaale ja Eestisse ei jää. PPA on teinud isiku osas 26.01.2026 Saksamaale tagasivõtupalve, mis lükati 27.01.2026 tagasi. Isikul puudub Saksamaal viibimiseks seaduslik alus. 28.01.2026 tegi PPA Saksamaale lisapäringu eesmärgiga teha isikule veel kord arusaadavaks see, et Saksamaale teda välja saata ei ole võimalik. Teisele päringule ei ole veel vastust tulnud. Isik on varem ostnud ka lennupiletid Tallinn-Berliin 02.02.2026 kuupäevaks. Isiku sõnade kohaselt on tema sihtriik ja elukoht Saksamaa, kus viibivad tema sugulased ja sõbrad. PPA on seisukohal, et isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. PPA ei pea usutavaks, et isik jääks kinnipidamiskeskusest vabastamisel PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadavaks. Vabaduses viibides lahkuks isik tõenäoliselt Saksamaale.
5.PPA selgitas 18.02.2026 kohtuistungil, et PPA on teinud seoses puudutatud isikuga Saksamaale kaks päringut. Saadud vastuse kohaselt ei ole isikul Saksamaal menetlust pooleli ning tal ei ole seal viibimisõigust.
6.Puudutatud isik ei vaielnud 18.02.2026 kohtuistungil taotlusele vastu. Isik selgitas, et tema Saksamaa kaitsja sõnul tuleb 14˗20 päeva jooksul Saksamaalt vastus, kas Saksamaa on nõus isiku vastu võtma. Isik ootab vastust kinnipidamiskeskuses.
7.Tallinna Halduskohus andis 18.02.2026 määrusega PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.04.2026 (k.a). Taotlus on põhjendatud. PPA taotluses toodud asjaolusid arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et puudutatud isiku puhul esineb jätkuvalt põgenemisoht. Eelnevalt on ka kohtud 2(4)
3-26-462 põgenemisohtu korduvalt jaatanud (viimati Tallinna Ringkonnakohus 05.02.2026 määruse nr 3-25-4651 p-s 10). Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda majutamiskeskusesse paigutamine ja VRKS § 29 lg-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Puudutatud isikul puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek ning ta ei soovi naasta Iraani Islamivabariiki. Lisaks viibib puudutatud isik Schengeni alal ebaseaduslikult ja on korduvalt väljendanud soovi liikuda edasi Saksamaale. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Puudutatud isik esitas 03.03.2026 määruskaebuse (hiljem täiendatud) Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määruse peale, milles palub end Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse 604/2013 (Dublini III määrus) alusel saata Saksamaale. Isik taotles pärast Ukraina sõja puhkemist Saksamaal varjupaika ja on selgelt väljendanud soovi naasta Saksamaale, kus varjupaigamenetlus on pooleli. Puudutatud isik hankis Saksamaal 29.08.2025 uue passi (nr XXXXXXXXXX). Ta viibis sel ajal Saksamaal seaduslikult, mis kinnitab, et isik vastab Dublini III määruse kriteeriumitele ja vastutav riik on Saksamaa. Puudutatud isik palub end võimalikult kiirest Saksamaale saata. Olukord Iraanis on äärmiselt ohtlik ja sinna naasmine ei ole võimalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.PPA ja halduskohus tuginesid isiku kinnipidamisel VRKS § 36 1 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning viitasid põgenemisohuga seonduvalt VSS § 68 p-le 6.
11.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohtu hinnangul on isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatud. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Puudutatud isik on esitanud 16.02.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse ning rahvusvahelise kaitse menetlus, mille lõpule viimiseks on aega kuus kuud, on pooleli. Seetõttu on ilmne, et PPA-l on vaja koguda andmeid, et selgitada välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus, sh korraldada isikuga vestlus, ning kontrollida taotlusega seotud muid asjaolusid. Kuna isiku kinnipidamine on VRKS § 36 lg 1 1 lg 2 p 4 alusel põhjendatud, puudub vajadus analüüsida, kas isikut võiks kinni pidada ka p-i 5 alusel.
12.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA taotluses toodud asjaolud kogumis viitavad, et isikul puudub 3(4)
3-26-462 reaalne soov ja motivatsioon Schengeni alalt lahkuda. Puudutatud isik on PPA-le korduvalt avaldanud, et ta ei ole nõus lahkuma Iraani, vaid soovib minna tagasi Saksamaale, kus elavad tema sugulased ja sõbrad. Seda ka vaatamata PPA korduvatele selgitustele, miks isik ei saa Saksamaale edasi liikuda (kokkuvõte isikuga läbi viidud nõustamistest dtl 14˗16). Isik on sõna ja teoga näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Isikul on olnud selleks rahalised võimalused, oskused ja vajalikud kontaktid. Pole alust arvata, et ta muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks kinnipidamiskeskusesse paigutamata. Isikul puuduvad mis tahes sidemeid või muu pidepunkt Eestis, mis võimaldaks prognoosida, et ta on menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise ajal PPA-le kättesaadav. Eelneva põhjal kogumis oli PPA-l põhjendatud alus arvata, et kinnipidamist rakendamata ei jää isik menetluse lõpuni Eestisse, vaid liigub esimesel võimalusel siit edasi. Seega on tuvastav VSS § 6 8 p-s 6 toodud asjaolu, mis viitab isiku põgenemise ohule.
13.Põgenemisohu tuvastamisel ei ole leebemad järelevalvemeetmed põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Puudutatud isiku kinnipidamist kuni 18.04.2026 ei saa pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures tema rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi. Isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks turvalisuse või tervise kaalutlustega. VRKS § 29 lg-s 1 toodud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid puudutatud isikuga seotud asjaolud sellist usaldust ei tekita.
14.Puudutatud isik on määruskaebuses ekslikul seisukohal, et ta tuleks saata Dublini III määruse raames Saksamaale. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale võidud Saksamaal anda mingiks ajaks ajutine kaitse (dtl 12). PPA 17.02.2026 taotlusest nähtuvalt on Saksamaa PPA poolt 26.01.2026 esitatud isiku tagasivõtutaotluse aga 27.01.2026 tagasi lükanud (dtl 11˗12). Samuti selgitas PPA 18.02.2026 kohtuistungil, et PPA 28.01.2026 täiendavale päringule vastasid Saksamaa ametivõimud, et puudutatud isikul ei ole Saksamaal menetlust pooleli ning tal puudub seal viibimisalus. Sellest saab järeldada, et kui ka isikule oli antud mingiks ajaperioodiks ajutine kaitse, siis nüüdseks on selle kehtivusaeg läbi saanud. Lisaks on Saksamaa ametivõimud PPA-le 27.01.2026 kirjas (dtl 12) selgitanud, et vastavalt Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsuse (EL) 2022/382 selgituste p-le 15 ei kohalda liikmesriigid direktiivi 2001/55/EÜ artiklit 11, st ei saada ajutist kaitset saanud isikuid tagasi kaitse andnud liikmesriiki ega võta selliseid isikuid ka vastu. Kuna puudutatud isik väitis taotluse esitamist ka Rootsis, tegi PPA päringu ka Rootsi ametivõimudele, kelle 12.02.2026 vastuse (dtl 22˗23) kohaselt ei ole nende süsteemis puudutatud isiku sõrmejälgedele positiivset tuvastust, isik ei ole Rootsis taotlust esitanud ja tal ei ole Rootsi elamisluba.
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.