Livaton OÜ kaebus tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.04.2026 otsus vaidlustusasjas nr 67-26/304051
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) ‒ Livaton OÜ, volitatud esindaja Ülle Liivat Vastustaja (hankija) – Kehtna Vallavalitsus, seaduslik esindaja Maire Pettai
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Livaton OÜ-lt Kehtna Vallavalitsuse kasuks välja viimase kantud menetluskulud summas 2647,56 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 01.06.2026) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku ‒ HKMS ‒ § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.16.12.2025 alustas Kehtna Vallavalitsus (hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Kehtna valla haljasalade hooldus 2026–2028“ (viitenumber 304051) (riigihange). Riigihange on jaotatud seitsmeks osaks.
2.Hankija 17.03.2026 korraldusega nr 56 „Pakkumuste tagasilükkamine riigihankes nr 304051 „Kehtna valla haljasalade hooldus 2026-2028““ (digitaalselt allkirjastatud 26.03.2026, edaspidi ka korraldus nr 56) lükkas hankija tagasi Livaton OÜ pakkumuse hankemenetluse osades: Osa 1 Järvakandi piirkond, Osa 2 Eidapere piirkond, Osa 3 Lelle piirkond, Osa 4 Keava piirkond, Osa 6 Kaerepere piirkond ja Osa 7 Kehtna piirkond põhjendamatult madala maksumuse tõttu.
3.07.04.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) Livaton OÜ vaidlustus, milles taotletakse hankija 17.03.2026 korralduse nr 56, millega lükati tagasi vaidlustaja pakkumus riigihanke osades 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, kehtetuks tunnistamist.
3-26-1096
4.09.04.2026 edastas hankija VAKO-le vastuse vaidlustusele, milles sisaldus mh järgnev: „Kehtna valla dokumendihaldussüsteemi Amphora logis on tuvastatav, et [email protected] aadressil 27.03.2026. a edastatud dokument on avatud 27.03.2026 kell 09.58. Seega on korraldus nr 56 Livaton OÜ-l kätte saadud 27.03.2026. a, st vaides nimetatust 3 päeva varem.“
5.VAKO jättis 10.04.2026 otsusega nr 67-26/304051 Livaton OÜ vaidlustuse läbi vaatamata, kuna vaidlustus oli esitatud tähtaega ületades, sest kaebaja sai vastustaja e-kirja kätte 27.03.2026 kell 09:58.
6.Tallinna Halduskohtusse saabus 13.04.2026 Livaton OÜ kaebus nõuetes tühistada VAKO otsus nr 67-26/304051; tuvastada, et kaebaja vaidlustus esitati tähtaegselt; saata asi VAKO-le uueks läbivaatamiseks. Livaton OÜ taotles kohaldada esialgset õiguskaitset (EÕK), et peatada hankemenetlus ning keelata hankelepingu sõlmimine kuni kohtuvaidluse lõpuni.
7.Kohus võttis kaebuse 13.04.2026 määrusega menetlusse. Ühtlasi informeeris kohus, et riigihangete seaduse (RHS) § 201 lg 3 1 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks pärast VAKO otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist. Kuna EÕK kohaldub kohtu selgituste kohaselt RHS alusel, ei olnud vaja kaebaja vastavat taotlust menetleda.
8.Halduskohus otsustas 23.04.2026 määrusega vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses. Kohus otsustas kuulata vastavalt HKMS § 64 lg-le 2 ja 3 vande all üle vastustaja ametnikud X.X ja Y.Y. Ühtlasi määras kohus, et menetlusosalised võivad esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid kuni 04.05.2026 ning vastata teise poole avaldustele ja seisukohtadele, sealhulgas esitada menetluskulu dokumente kuni 12.05.2026. Kohus andis teada, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 20.05.2026.
9.Kehtna Vallavalitsus esitas 30.04.2026 taotluse anda HKMS § 280 lg 1 1 alusel luba sõlmida riigihanke 304051 osades 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 hankelepingud viidatud osades edukaks tunnistatud pakkujatega (EÕK taotlus).
10.Tallinna Halduskohus rahuldas 08.05.2026 määrusega EÕK taotluse ning andis HKMS § 280 lg 11 alusel Kehtna Vallavalitsusele loa sõlmida riigihanke „Kehtna valla haljasalade hooldus 2026-2028“ (viitenr 304051) osades 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 hankelepingud viidatud osades edukaks tunnistatud pakkujatega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Livaton OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Korraldus nr 56 saadeti kaebajale e-posti teel 27.03.2026. Kaebaja sai e-kirja kätte ning ekirjaga tegelikult tutvuda 30.03.2026, mis oli järgmine tööpäev (27. märts oli reede). "Opened" märge tekib tavaliselt kaudse tehnilise mehhanismi kaudu: - e-kirja HTML-sisu sisaldab välist elementi (nt nähtamatu pilt); - e-posti klient või vaheserver laadib selle elemendi alla; - süsteem registreerib selle sündmuse kui "Opened". Selline mehhanism ei tuvasta, kas kasutaja avas manused, kas kasutaja tegelikult kirja avas ning kas pildi laadimine toimus kasutaja seadmes. Seega on "Opened" märge kaudne ja tehniliselt piiratud tähendusega. 2) Käesoleval juhul kasutati Gmaili aadressi. Gmail kasutab piltide laadimiseks proxyservereid. See tähendab: pildi laadimine võib toimuda Google infrastruktuuri kaudu; logis kuvatakse Google serveri IP; kasutaja IP ei ole tuvastatav. Logis märgitud IP 66.102.9.174 kuulub Google infrastruktuurile, mitte kaebaja seadmele. Seega ei saa järeldada, et kaebaja avas isiklikult e-kirja. Välise sisu laadimine võib toimuda automaatselt, turvakontrolli käigus 2(6)
3-26-1096 või eelvaate genereerimisel. Seetõttu võib "Opened" sündmus tekkida ka ilma kasutaja tegevuseta. E-kiri sisaldas PDF faile ja digitaalselt allkirjastatud dokumente. "Opened" märge ei tähenda PDF avamist, digiallkirjastatud faili avamist, dokumentidega tutvumist, st reaalset kirja avamist e-kirja adressaadi poolt. 3) Dokumendihaldussüsteemi Amhora logi ei ole piisav tõend e-kirja kättetoimetamise kohta. Livaton OÜ ei kinnitanud 27.03.2026 kirja kättesaamist Kehtna Vallavalitsusele, vastupidi Livaton OÜ kinnitas, et sai kirja kätte 30.03.2026. Riigikohtu praktika kohaselt loetakse e-kiri kättesaaduks, kui adressaadil on mõistlik võimalus sellega tutvuda. See tähendab mitte kirja tehnilist avamist, vaid tegelikku võimalust kirjaga tutvuda. E-kiri saadeti 27.03.2026, mis oli reede. Seetõttu oli kaebajal esimene võimalus e-kirjaga tutvuda järgmisel tööpäeval 30.03.2026. Tähtaeg ei tohi põhineda ebakindlal tehnilisel logil. See rikub õiguskindlust ja tõhusa õiguskaitse põhimõtet. 4) 27.03.2026 toimunud telefonikõne Kehtna Vallavalitsusega ei puudutanud korraldust nr 56 ega vaidlusalust riigihanget. Telefonikõne puudutas hoopis teist hankemenetlust, s.o Kehtna valla lillepeenarde hooldusega seotud hanget. Kaebaja ei maininud telefonikõnes korraldust nr 56 ega arutanud selle sisu. Seetõttu põhinevad vastustaja tunnistajate järeldused ekslikul eeldusel, et telefonikõne puudutas korraldust nr 56. Tunnistajate järeldused põhinevad tagantjärele tehtud oletustel, mitte kindlal teadmisel. Ükski tunnistaja ei väida, et kaebaja kinnitas korralduse nr 56 läbilugemist, kaebaja viitas korralduse põhjendustele, kaebaja arutas korralduse sisu või et tunnistajatel oleks olnud teadmine PDF-failide või digitaalselt allkirjastatud dokumentide avamisest. Tunnistajad ei tuvasta helistajat otseselt, vaid seovad kõne kaebajaga hilisema telefoninumbri kontrollimise kaudu. Puudub kõnesalvestus, puudub telefonikõne protokoll või muu samaaegne kirjalik fikseerimine, puudub kindel tuvastus, et helistajaks oli kaebaja esindaja, puudub tõend, et kõne puudutas korraldust nr 56. Telefoninumbri kattumine hankepassis märgitud numbriga võib tõendada üksnes võimalikku seost kaebajaga, kuid ei tõenda automaatselt korralduse nr 56 sisulist kättesaamist, dokumentidega tutvumist ega vaidlustustähtaja algust. Oluline on ka see, et vastustaja ei esitanud VAKO menetluses telefonikõnede ütlusi ega muid täiendavaid tõendeid. See tähendab, et ka VAKO otsuse tegemise ajal ei olnud Amphora logi kõrval piisavaid täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid korralduse nr 56 sisulist kättesaamist 27.03.2026. Vande all antud ütlus ei muuda tõendit automaatselt piisavaks ega kõrvalda vajadust objektiivsete ja usaldusväärsete tõendite olemasolu järele. X.X ja Y.Y ei ole sõltumatud kolmandad isikud, vaid vastustaja töötajad, kes osalevad Kehtna Vallavalitsuse tegevuses ja menetluses institutsionaalselt sama haldusorgani poolel. Selliseid ütlusi tuleb hinnata ettevaatlikult ning koos teiste objektiivsete tõenditega, aga ühtki objektiivset tõendit käesoleval juhul ei eksisteeri.
12.Kehtna Vallavalitsus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kehtna Vallavalitsuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Kaebaja väidab, et ta sai korralduse nr 56 kätte ja tutvus sellega tegelikult alles 30.03.2026. Samuti väidab kaebaja, et dokumendihaldussüsteemi logi ei ole piisav tõend dokumendi kättesaamise kohta. Need väited ei ole kooskõlas kaebaja enda hilisema käitumisega. Kehtna Vallavalitsus edastas dokumendi kaebajale dokumendihaldussüsteemi kaudu 27.03.2026. Süsteemi logidest nähtub, et dokument avati kaebaja poolt 27.03.2026 kell 9.58. Kuigi tehniline logi ei pruugi iseseisvalt tõendada kättetoimetamist, on see oluline tõend, mida tuleb hinnata koos teiste asjaoludega. Pärast dokumendi edastamist, võttis kaebaja 27.03.2026 ühendust kahe Kehtna Vallavalitsuse töötajaga (vallasekretäri abi X.X ja vallasekretär Y.Y) ning arutas nendega vaidlusaluse dokumendi sisu. Töötajate ütluste kohaselt käsitles kaebaja vestlustes dokumendi kättesaamise asjaolusid. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja oli dokumendi 3(6)
3-26-1096 sisust teadlik. Olukorras, kus isik arutab dokumendi sisu, ei ole usutav väide, et ta ei ole dokumenti kätte saanud ega sellega tutvunud. 2) Haldusmenetluses tuleb tagada isiku teavitamine selliselt, et tal oleks võimalik oma õigusi kaitsta. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 lg-le 1 edastati korraldus kaebajale elektrooniliselt. Kättetoimetamise hindamisel on oluline, kas dokument on jõudnud adressaadi mõjusfääri ning kas tal oli reaalne võimalus sellega tutvuda. Käesoleval juhul nähtub nii dokumendihaldussüsteemi logidest kui ka kaebaja hilisemast käitumisest, et dokument jõudis kaebaja mõjusfääri ning tal oli tegelik võimalus sellega tutvuda. Lisaks tuleneb HMS §-st 5 haldusmenetluse põhimõte, mille kohaselt tuleb menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt. Selle põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus kaebaja, olles dokumendi sisust tegelikult teadlik, tugineb üksnes formaalsetele vastuväidetele kättetoimetamise vaidlustamiseks. Käesoleval juhul moodustavad dokumendihaldussüsteemi logi ning sellele järgnenud telefonivestlused kooskõlalise tõendikogumi, mis kinnitab dokumendi kättesaamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.05.2026 määrusega rahuldamata Livaton OÜ määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 08.05.2026 määruse peale, mistõttu on hankijal tekkinud õigus sõlmida hankelepingud. Kuna kohutul puudub teave, kas hankelepingud on käesoleva otsuse tegemise ajaks sõlmitud, peab kohus põhjendatuks kaebus sisuliselt läbi vaadata (vrdl HKMS § 267 lg 4).
14.RHS § 192 lg 3 p 1 kohaselt jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle otsusega vastustajale, kui vaidlustus ei ole esitatud tähtajaks. RHS § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
15.Vaidlust ei ole selle üle, et korraldus nr 56 edastati kaebaja e-postiaadressile 27.03.2026 kl
09.47.Eeldusel, et kaebaja sai korralduse nr 56 samal päeval kätte, oleks vaidlustuse esitamine tähtaeg 06.04.2026. Kaebaja esitas vaidlustuse 07.04.2026, seega hilinenult. RHS-s puudub regulatsioon kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu on VAKO-l ainsaks võimaluseks hilinenult laekunud vaidlustus jätta läbi vaatamata.
16.VAKO menetluses on esitatud kuvatõmmis Kehtna valla dokumendihaldussüsteemi Amphora logist, millelt on tuvastatav, et [email protected] aadressile 27.03.2026. a edastatud dokument on avatud 27.03.2026 kell 09.58. Kaebaja hinnangul ei saa seda aga lugeda dokumendi kättesaamise ajaks, milleks tuleb lugeda hoopis sellele järgnevat tööpäeva, st 30.03.2026.
17.RHS kommenteeritud väljaandes (M.-A. Simovart jt. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2025) on välja toodud: „Vaidlustamistähtaja kulgemise sõltuvusse seadmine vaidlustaja teadmisest või teada pidamisest tähendab ühtlasi seda, et vaidlustuse esitamise tähtaeg ei hakka kulgema päevast, millal vaidlustaja otsuse sisuga tegelikult tutvus või selle sisust aru sai või millal ta suutis koguda piisavalt tõendeid eduka vaidlustuse esitamiseks. Tähtaja kulgema hakkamine on seotud justnimelt tõsiasjaga, millal oli vaidlustajal esimene võimalus teada saada oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Seega on vaidlustaja enda risk, kui ta laadib hankija otsuse alla, kuid jätab sellega tutvumise hilisemaks.“ (§ 189, kommentaar nr 15 ja seal viidatud VAKO praktika, lk 1115). Kehtna valla dokumendihaldussüsteemi Amphora logist saab teha järelduse, et kaebaja esindaja sai hankija e-kirja kätte 27.03.2026 kl 09.58, mida kinnitab märge „Opened“ dokumendihaldussüsteemi logis. Kohtule arusaadavalt pole kaebaja väitnud, et ta pole hankija 27.03.2026 e-kirja laekumist näinud, vaid et ta pole sellega tutvunud (mh manustega). Kohus 4(6)
3-26-1096 peab ebausutavaks, et märge „Opened“ tekib dokumendihaldussüsteemis mistahes adressaadipoolse tegevuseta. Kas kirja adressaat avas e-kirja lisas olnud manused (PDF failid), kas üldse või kuivõrd põhjalikult ta edastatud dokumentidega tutvus jms, ei oma tähtsust ega muuda e-kirja kättesaamise fakti olematuks.
18.Tuginedes Riigikohtu praktikale lähtub VAKO eeldusest, et pakkujale kui majandus- ja kutsetegevuses osalevale isikule e-posti teel saadetud teade on kätte saadud hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt RKTKo 21.12.2007, 3-2-1-123-07, p 12; 18.04,2018, 2-15-6538, p 14). Selline eeldus e-kirja kättesaamise kohta ei kehti siis, kui on tõendatud e-kirja varasem kättesaamine, eeskätt juhul, kui pakkuja ise on e-kirja saatmisega samal päeval kinnitanud hankija kirja kättesaamist (RHS kommenteeritud väljaanne, § 189, kommentaar nr 16, lk 1116). E-kirja kättesaamist võivad kinnitada ka muud asjaolud, näiteks infosüsteemi logid, hankijaga kontakti võtmine jms. RHS-s ega teistes seadustes ei ole vastavat loetelu kajastatud, kuna saadetise kättesaamist võivad kinnitada erinevad asjaolud eraldiseisvalt või ka kogumis. Käesoleval juhul on tõendatud, et kaebaja esindaja helistas vastustaja ametnikele 27.03.2026 vahetult peale seda, kui dokumendihaldussüsteemi logidest nähtub, et dokument avati kaebaja poolt, st kl 10.02. Kuna siis ei saanud kaebaja esindaja vallasekretäriga ühendust, helistas ta uuesti kl 13:10 vallasekretäri abile X.X ning kl 13.44 helistas Y.Y kaebaja esindajale tagasi, kuna ei saanud algsele kõnele vastata. Nii X.X kui ka Y.Y vande all antud ütlustest selgub, et kaebaja pöördumine oli tingitud hankija korraldusest nr 56 ‒ kaebaja esindaja avaldas vastustaja ametnikele pahameelt selle üle, miks vaidlusaluse korralduse edastamine on sedavõrd kaua viibinud. X.X ja Y.Y ütlused kinnitavad täiendavalt, et kaebaja oli hankija 27.03.2026 e-kirja ja nende lisadega samal päeval tutvunud. Kuigi X.X ja Y.Y on vastustaja ametnikud, puudub kohtul alust nende ütluste usaldusväärsuses kahelda. Pole infot, et viidatud ametnikel oleks isiklik huvi kaebaja hankest kõrvaldamise vastu või muu põhjus valeütlusi anda. Kaebaja oma vastuses kord seab toimunud telefonikõned kahtluse alla, samas väidab, et jutt käis teisest hankest. Kaebaja üldsõnalised väited ei kummuta kohtu veendumust, mis tugineb erinevate tõendite kogumis hindamisele, et kaebaja esindaja sai tegelikult hankija e-kirja 27.03.2026 kätte, sh tutvus selle lisadega mahus, et sai teada enda pakkumuse tagasi lükkamisest.
19.Kuna on piisavalt tõendatud, et kaebaja sai hankija e-kirja kätte 27.03.2026, on VAKO otsus jätta kaebaja 07.04.2026 vaidlustus läbi vaatamata, õiguspärane. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, tuleb viimasel kanda teiste menetlusosaliste menetluskulud. Hankija taotleb 04.05.2026 menetlusdokumendi kohaselt menetluskulude hüvitamist summas 2647,56 eurot käibemaksuga, mis sisaldab õigusabikulusid summas 2627,56 eurot (käibemaksuga) ja riigilõivu EÕK taotluse eest 20 eurot. Kohtu hinnangul on hankija õigusabikulud põhjendatud suuruses ja mõistliku maksumusega. Hankija on õigusabi kasutanud EÕK taotluse esitamiseks ning tõendite kogumiseks ja kohtule esitamiseks (tunnistajate ütlused). Kohus peab välise õigusabi kasutamist teema spetsiifilisust arvestades põhjendatuks. Seega tuleb kaebajalt hankija kasuks välja mõista menetluskulud summas 2647,56 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
5(6)
3-26-1096
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.