lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1096/22

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-1096/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1934
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 280 lg 1, 11, 4Esialgne õiguskaitse hankeasjasRHS § 120 lg 1Hankelepingu sõlmimineHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 109 lg 2Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 210Määruskaebuse lahendamineHKMS § 249 lg 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.05.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

20.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1096

Haldusasi

Livaton OÜ kaebus tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.04.2026 otsus vaidlustusasjas nr 67-26/304051

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.05.2026 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Livaton OÜ, volitatud esindaja Ülle Liivat Vastustaja – Kehtna Vallavalitsus, lepingulised esindajad v-adv Mario Sõrm, v-adv Kadri Härginen

Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine

Livaton OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse Livaton OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.05.2026 määruse peale.
2.Jätta Livaton OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.05.2026 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 10.07.20263-26-1030/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-26-1720/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
RHS § 123Hankelepingu muutmine
RHS § 202Kahju hüvitamise taotlus
Tallinna Halduskohtu menetluses on Livaton OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 10.04.2026 otsus vaidlustusasjas nr 67-26/304051, millega VAKO jättis kaebaja vaidlustuse riigihankes „Kehtna valla haljasalade hooldus 2026–2028“ (viitenumber 304051) läbi vaatamata vaidlustuse esitamise tähtaja ületamise tõttu.
2.Kehtna Vallavalitsus esitas 30.04.2026 taotluse anda HKMS § 280 lg 1 1 alusel luba sõlmida riigihanke 304051 osades 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 hankelepingud viidatud osades edukaks tunnistatud pakkujatega (EÕK taotlus).

Livaton OÜ vaidles 06.05.2026 vastuses EÕK taotlusele vastu.

4.Tallinna Halduskohus rahuldas 08.05.2026 määrusega Kehtna Vallavalitsuse taotluse ning andis HKMS § 280 lg 11 alusel Kehtna Vallavalitsusele loa sõlmida riigihanke „Kehtna

3-26-1096 valla haljasalade hooldus 2026-2028“ (viite nr 304051) osades 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 hankelepingud viidatud osades edukaks tunnistatud pakkujatega. Vastustajal tuli silmas pidada 08.05.2026 määruse p-s 8 toodut. Kohus nõustub vastustajaga, et HKMS § 280 lg 11 kohaldamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt on taotluse esitamine loa andmiseks lubatav, kui vaidlustuse esitamise ajal enam mingeid otsustusi riigihankemenetluses tulemas ei ole, st hankemenetlus on jõudnud lõppfaasi ning ainus takistus lepingute sõlmimiseks on alustatud vaidlustusmenetlus (TlnRKm 3.08.2024, 3-24-2145, p 12 ja seal viidatud praktika). Hankija on 07.04.2026 korraldusega nr 75 otsustanud edukad pakkumused ning sama korralduse p-dega 8 ja 9 jätnud edukaks tunnistatud pakkujad hankemenetlusest kõrvaldamata ja nad kvalifitseerinud. Seega on antud hetkel ainsaks hankelepingute sõlmimise takistuseks käesolev kohtumenetlus. Hankelepingute sõlmimise vastu eksisteerib oluline avalik huvi. Dokumendi „Hanke alusdokument ning tehniline kirjeldus ja nõuded teenusele“ kohaselt tuleb pakkujatel teostada hankes osadega 1‒7 hõlmatud piirkondades haljasalade hooldustöid, sh muru niitmine, kõnni- ja kergliiklusteede puhastamine murujääkidest, samuti muust sinna sattunud haljastusjäätmetest ning prügist, hekkide pügamine, murdunud puude, rippes ja maha langenud okste koristamine. Kohus nõustub vastustajaga, et riigihankes tellitavate haljasalade hooldustööde tegemise vastu on oluline avalik huvi ning kuna need tööd on hooajalised, pole võimalik jätta neid kohtumenetluse ajaks tegemata. Vastustaja on asjakohaselt viidanud kohtupraktikale, milles on tõdetud et KOV kohustuseks olevate heakorraülesannete täitmise suhtes on avalik huvi. Haldusasjas nr 3-21-653 on Tallinna Ringkonnakohus 23.04.2021 määruses välja toonud: „Avalikes, sh valla elanike huvides on, et avalikud haljasalad oleksid ka kohtuvaidluse ajal korras ning et neid saaks mugavalt ja ohutult kasutada. Avalike haljasalade hooldust tuleb teostada suurel alal ning nende tööde algusaeg on juba käes või kohe kätte jõudmas. Vaidluse ajaks teise teenusepakkuja otsimine oleks eelduslikult ülemäära koormav ja ei pruugiks tagada taotletavat eesmärki.“ (p 21). Vastav järeldus on ülekantav ka käesolevale asjale. Hankelepingute sõlmimise keeld kohtumenetluse ajaks tähendaks haljasalade hooletusse jätmist tõenäoliselt terveks kevade/suve hooajaks, kuna edasikaebeõiguse kasutamisel võib kohtuvaidlus kesta veel mitu kuud. Arvestades hanke mahtu oleks teiste teenusepakkujate otsimine koormav ega täidaks eesmärki, kuna hooldustööde hooaeg võib jõuda enne lõpule, kui vaidlustest võitjana väljunud hanke võitja saaks tööle asuda. Kaebaja toob välja, et riigihanke alusdokumentides on üheselt sätestatud, et lepingu periood on 01.05.2026–15.11.2028 ning et töövõtja kohustub teostama hooldustöid igal aastal alates 1. maist ning haljasalade hooldustööde periood on igal aastal 01.05–

15.10.Praeguseks hetkeks on 1. mai juba möödunud ning ei ole enam objektiivselt võimalik täita hankelepingut riigihanke alusdokumentides ette nähtud tingimustel ja tähtpäevadel (vt RHS § 120 lg 1). Kaebaja seisukohta toetab ka kohtupraktika (vt E.A. Roosik, E. Fels. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2025, § 120 kommentaarid nr 9 ja 10, lk 828‒829 ning TrtRKo 27.06.2019, 3-18-1987, p-d 14 ja 15). Kohtupraktikat arvestades ei ole hankija diskretsioon hankelepinguid sõlmida käesoleval juhul siiski redutseerunud nullini. Kohus toob välja järgmised aspektid. Hankelepingute sõlmimine käesoleval juhul ei tähenda riigihanke alusdokumentide muutmist, kuna sõltumata hankelepingu perioodi algusest teostatakse heakorratöid vastavalt vajadusele, st muru niidetakse, kui see on piisavalt kõrgeks kasvanud jms. Paaripäevane lepingu täitmise viibimine ei muuda teenuse olemusest tulenevalt eduka pakkuja kohustuste mahtu ega anna talle eeliseid võrreldes teiste pakkujatega. Teiseks 2(5)

3-26-1096 puuduvad realistlikud alternatiivid: ajaliselt ei ole mõeldav uue rahvusvahelist piirmäära ületava hankemenetluse läbiviimine kiirkorras. Nn ajutise lahenduse (otselepingute sõlmimine) leidmine ei pruugi hanke mahukust arvestades olla lihtne ning teisalt on tõenäoline, et see kestaks hankelepingute täitmise perioodist valdava osa või lausa nende eeldatava kehtivuse lõpuni. Seega sisuliselt ei toimuks teenuse osutamine võistlevate pakkumuste tingimustes. Kas menetluse keskel hankeleping sõlmida või hankemenetlus kehtetuks tunnistada ja leida muu lahendus, on hankija kaalutlusotsus. Kohus ei saa käesoleva EÕK abinõu kohaldamise raames võtta siduvat seisukohta, kas hankelepingute sõlmimine eelnevat arvestades on lõppastmes õiguspärane. Kohus ei tee otsuseid hankija asemel. HKMS § 280 lg 1 1 alusel ei näe kohus siiski alust vastava loa andmisest keelduda. Kaebajal on HKMS § 280 lg-st 2 tulenevalt õigus vaidlustada käesolev määrus kolme tööpäeva jooksul.

5.Livaton OÜ esitas 13.05.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu määruse tühistada ja jätta rahuldamata Kehtna Vallavalitsuse taotlus loa andmiseks hankelepingute sõlmimiseks; peatada Tallinna Halduskohtu 08.05.2026 määruse täitmine kuni määruskaebuse lahendamiseni; keelata Kehtna Vallavalitsusel sõlmida riigihanke „Kehtna valla haljasalade hooldus 2026–2028“ (viitenumber 304051) osades 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 hankelepinguid kuni määruskaebuse lahendamiseni ning jätta määruskaebuse menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja leiab, et kohus on väljunud HKMS § 280 lg 1 1 rakendamisel menetluse piiridest, kui eelhindas põhivaidluse eduväljavaateid määruse p-s 7. Kohus tugines vaieldava tõendusväärtusega ütlustele. Amphora „Opened“ logi ei tõenda dokumentidega tutvumist. Hankelepingute sõlmimine pärast alusdokumentides sätestatud alguskuupäeva on vastuolus RHS § 120 lg-ga 1. Riigihanke alusdokumentides oli üheselt sätestatud, et lepingu periood on 01.05.2026–15.11.2028. Töövõtja kohustub teostama hooldustöid igal aastal alates 1. maist. RHS § 120 lg 1 kohaselt tuleb hankeleping sõlmida riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Kaebaja hinnangul tekitab olukord, kus hankeleping sõlmitakse pärast kohustusliku täitmisperioodi alguskuupäeva möödumist, tõsise kahtluse selle vastavuses RHS § 120 lg-le 1 ning võrdse kohtlemise põhimõttele. Kui hankelepingud sõlmitakse enne määruskaebuse lahendamist, muutub kaebaja õiguskaitse sisuliselt näiliseks, kuna hankemenetluse tulemus muutub sisuliselt pöördumatuks. Kuigi RHS § 202 võimaldab kahjunõude esitamist, ei ole rahaline hüvitis samaväärne võimalusega osaleda õiguspärases hankemenetluses ja sõlmida hankeleping. Kaebaja hinnangul on määruse täitmise peatamine vältimatult vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 280 lg-d 2 ja 3; HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 280 lg 4) ning see vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Vastavalt HKMS § 210 lg-le 1 lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

8.Määruskaebuse põhjendused keskenduvad sisuliselt kahele küsimusele: kas halduskohus eksis kaebuse perspektiivi hindamisel ja kas hankelepingu, mille

3(5)

3-26-1096 alguskuupäevana oli riigihanke alusdokumentides märgitud 01.05.2026, sõlmimine saab olla sõltumata põhjusest pärast selle kuupäeva möödumist seaduslik.

9.HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemates lahendites (nt asjades nr 3-3-1-13-05, 3-3-1-85-04 ja 3-3-1-10-06) leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Samad põhimõtted kohalduvad ka HKMS § 280 lg 1 1 alusel esitatud taotluse lahendamisel, mille kohus lahendab lg 4 kohaselt HKMS 24. peatükis sätestatud ehk esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks ettenähtud korras. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, et halduskohus ei oleks tohtinud kaebuse perspektiivi hinnata.
10.Ringkonnakohtule ei nähtu asjaoludest, et halduskohus oleks ka sisuliselt kaebuse perspektiivi hindamisel ilmselt eksinud. Kaebaja esitatud põhjendused keskenduvad eelkõige abstraktsetele tehnilistele põhjustele, mis teoreetiliselt võivad luua mulje e-kirja avamisest, ning etteheitele, et vastustaja ametnike kinnitused telefonivestluste kohta ei ole piisavalt detailsed. Esitatust ei nähtu veenvat põhistust, mis konkreetsel juhul võis digijälje e-kirja avamisest ebaõigesti tekitada, mis oli kaebajale teadaolevalt ametnike ütlustes kirjeldatud vestluste sisu ja mille põhjal oleks halduskohtu esmane hinnang kaebuse perspektiivikusele pidanud olema teistsugune. Kohus ei lahenda esialgse õiguskaitse otsustamisel põhivaidlust sisuliselt.
11.Teiseks on kaebaja sisuliselt leidnud, et avalik huvi ei saa õigustada hankelepingu sõlmimise lubamist seetõttu, et selle sõlmimise seaduslikkus pärast 01.05.2026 on küsitav. Halduskohus on kaebaja kahtlust lepingu sõlmimise õiguspärasuses arvesse võtnud ja määruse põhjendustes kaalunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu kaalutlustega ega korda halduskohtu määruse põhjendusi, kuid täiendab neid vastuseks määruskaebusele.
12.Vastus küsimusele, kas hankelepingu sõlmimine pärast riigihanke alusdokumentides näidatud lepingu alguskuupäeva saab olla seaduslik, kui viivituse põhjus on seadusest tulenev hankelepingu sõlmimise keeld, ei ole ühene. Halduskohus viitas määruse p-s 8 õiguskirjandusele ja varasemale Tartu Ringkonnakohtu praktikale, mis toetavad tõlgendust, et lepingu sõlmimine ei saaks olla õiguspärane asjaoludest sõltumata. Sõlmitava hankelepingu ilmne õigusvastasus ei võimaldaks jaatada ülekaalukat avalikku huvi hankelepingu sõlmimise lubamiseks. Teisalt, hindamaks, kas hankelepingu sõlmimine pärast alusdokumentides märgitud täitmise alguskuupäeva saab olla õiguspärane, tuleb arvesse võtta vastava tingimuse (kuupäeva) tähendust riigihanke alusdokumentides, lepingu hilisema sõlmimise tegelikku mõju ja menetluslikku konteksti. Ilmselt asjakohatu ei ole võtta arvesse, kas hankelepingu täitmise hilisem alguskuupäev, kui selles oleks lepitud kokku hankelepingu muutmise teel RHS § 123 kohaselt pärast selle sõlmimist, oleks asjaolusid arvestades muutnud hankelepingut oluliselt. Oluline kaalutlus sealjuures on, kas see oleks muutnud konkurentsiolukorda riigihankes – näiteks võiks lepingu hilisem sõlmimine olla selgelt õigusvastane juhul, kui hankelepingu täitmise aeg oleks olnud pakkumuste võrdlemise aluseks. Samuti ei ole ilmselt asjakohatu võtta arvesse, kas õigusvaidlusest tulenev hankelepingu sõlmimise keeld oli ainus põhjus hankelepingu hilisemaks sõlmimiseks või põhjustasid seda ka hankijast tulenevad asjaolud.
13.Halduskohus on kaalutlenud, et lepingute alguskuupäeva tähendus ei ole antud juhul ühene, kuna töid tellitakse lepingute alusel vastavalt vajadusele. See ei muuda mõistagi iseenesest fakti, et lepingute sõlmimisel kehtivusega alates 01.05.2026 oleksid pakkujad pidanud olema valmis tellimuste täitmiseks alates sellest kuupäevast. Samas võib pidada 4(5)

3-26-1096 eluliselt pigem ebausutavaks, et kolmeks hooajaks sõlmitava hooldustööde lepingu täitmise algamine loetud päevad hiljem oleks mõjutanud riigihankest huvitatud isikute ringi, pakkumuste maksumusi või muul moel konkurentsiolukorda riigihankes või õiguste ja kohustuste tasakaalu hankelepingus. Hankelepingu täitmise aeg ei olnud võistlevate pakkumuste esemeks. Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks olnud riigihanke korraldamisel ilmselt hooletu, vaid hankelepingute sõlmimise eelduseks olevad otsused tehti arvestatava ajavaruga enne eeldatavat lepingute alguskuupäeva ning õigusvaidlusega kaasnev seadusjärgne hankelepingute sõlmimise keeld on teadaolevalt ainus põhjus, miks lepinguid õigeaegselt ei sõlmitud. Need kaalutlused räägivad selle kasuks, et hankelepingu sõlmimine võib olenevalt asjaoludest olla kooskõlas seaduse mõttega õiguspärane ka teatava aja vältel pärast alusdokumentides näidatud alguskuupäeva. Samuti ei ole asjakohatu halduskohtu kaalutlus, et ajutise lahendusena otselepingute sõlmimine, mille kestuse vajadus ei ole kohtuvaidluse ajal täpselt ennustatav, riivab olemuslikult konkurentsi võrreldes võistlevas menetluses esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuste alustel lepingute sõlmimisega. Ka seda saab ühe õiguskaitse kohaldamisel kaalutava avaliku huvina arvesse võtta.

14.Kohus ei kujunda esialgse õiguskaitse otsustamisel seisukohta, kas hankelepingute sõlmimine oleks selle lubamise korral kindlasti õiguspärane. See sõltub mh lepingute tegeliku sõlmimise asjaoludest ja ajast ning hankija kaalutlusotsuseks jääb, kas nõustumuse andmise õigust kasutada. Määruskaebuse lahendamise kontekstis on oluline, et asjaoludest tulenevalt ei esine nii veenvaid argumente hankelepingute sõlmimise õigusvastasuse kohta, et see välistaks kaaluka avaliku huvi lepingute sõlmimiseks enne kohtuvaidluse lõppemist.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, miks esineb kaalukas avalik huvi hankelepingute sõlmimiseks enne kohtuvaidluse lõppu ja miks see koosmõjus edukate pakkujate huvidega kaalub antud asjaoludel üles kaebaja huvid.
16.Määruskaebusega seotud menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel otsustatakse HKMS § 109 lg 2 kohaselt kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.05.20263-26-1030/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium