Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 12. märts 2026, Tartu 3-25-4467
Haldusasi
AS GoBus kaebus MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus kohustamiseks liiniveo riigihanke alusdokumentide õigusaktidega vastavusse viimiseks kohustamiseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 15. jaanuari 2026. a otsus AS GoBus apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – AS GoBus Vastustaja – MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. jaanuari otsus muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Mõista AS-lt GoBus MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus kasuks välja menetluskulu 2719,50 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 23. märts 2026).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus korraldas riigihanke bussidega avaliku liinivedaja leidmiseks Valgamaal aastatel 2027 – 2035. Muuhulgas on riigihanke alusdokumentides olevas lepingu projektis sätestatud, et oluliseks lepingurikkumiseks on mistahes muudatuste tegemine busside liikluses (lepingu p 8.3.1); et veo hilinemise või ärajäämise korral raskete teeolude või liiklustingimuste tõttu, tuleb sellekohasele teatele lisada tõendid (lepingu p 7.11.1.7) ja et pakkuja peab tagama isikuandmete kaitse alaste õigusaktide järgimise turvakaamerate paigaldamisel ja salvestiste käsitsemisel (tehnilise kirjelduse 4.18).
2.Pärast seda, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni 21. novembri 2025. a otsusega rahuldati AS GoBus vaidlustus osaliselt, kuid jäeti eeltoodud alusdokumentide punktide osas rahuldamata,
esitas AS GoBus kaebuse, milles palus tühistada vaidlustuskomisjoni otsus osas, milles vaidlustus rahuldamata jäeti ning kohustama eeltoodud osas vastustajat alusdokumente õigusaktidega kooskõlla viima. Kaebuse kohaselt panevad need alusdokumentide punktid kaebajale ebaproportsionaalselt suured riskid ning rikuvad proportsionaalsuse põhimõtet.
3.Tartu Halduskohtu 15. jaanuari 2026. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Lepingu p 8.3.1 kohaselt on oluliseks lepingurikkumiseks mistahes muudatused busside liikluses, sh nt hilinemised. Kaebaja arvates on see tingimus õigusvastane, kuna annab tellijale õiguse määrata ebaproportsionaalselt suur leppetrahv või öelda leping üles. Kohus ei nõustunud, et sellega rikutakse riigihangete seaduse § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Avaliku liiniveo puhul on sõiduplaani täpne järgimine teenuse osutamise keskseks kohustuseks. Ka muudest lepingu punktidest tuleneb, et tellija peab sõiduplaani täpset järgimist oma keskseks huviks. On ilmne, et kui liinivedu ei toimu kindlaksmääratud kellaaegadel, vähendab see oluliselt elanikkonna huvi avaliku sektori eelarvest rahastatava avaliku liiniveo teenuse kasutamise vastu.
3.2.Lepingu p 8.3.1 ei käsita igasugust hilinemist olulise lepingurikkumisena, vaid viitab lepingu p-s 3.1.1 sätestatud erakorraliste asjaoludele. Tellijal on võimalik otsuse tegemisel arvesse võtta kõiki olulisi asjaolusid ning teha proportsionaalne otsus.
3.3.Lepingu p 7.11.1.7 sätestab, et kui vedaja viitab hilinemise või ärajäämise kohta esitatavas teates erakordsetele ja ettenägematult rasketele teeoludele või ekstreemsetele lisatingimustele, siis lisatakse teatele tõendid olukorra kohta. Kaebaja väitel on see nõue ebaproportsionaalne, sest kohustab esitama hilinemise või ärajäämise põhjuste kohta tõendeid koos hilinemise või ärajäämise teatega. Kohus leidis, et sõnad „lisatakse teatele“ ei osuta, et tõendid tuleb esitada tingimata koos hilinemisega või ärajäämise teatega. Küll aga suunab see punkt vedajat koguma tõendeid kohapeal ja esitama tellijale tõendeid põhjendamatu viivituseta. Sellisel juhul ei pruugi busside liikluses erakorraliste asjaolude tõttu muudatuste tegemine olla käsitatav lepingurikkumisena. Tõendite kogumine pole piiratud üksnes bussijuhi võimalusega teha fotosid või videoid, vaid liiklusolukorda võivad tõendada ka muud tõendid.
3.4.Alusdokumentide tehnilise kirjelduse p 4.18 järgi peab pakkuja tagama isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 järgimise turvakaamerate paigaldamisel ja kasutamisel ja salvestiste käsitsemisel ning täitma isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 14 sätestatud teavitamise kohustust. Kaebaja väitel tuleks tal vedajana sõlmida tellijaga isikuandmete edastamise teel avalikustamise kohta leping, mis sisaldaks isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmise kirjeldust. Kohus leidis, et kaebaja pole selgitanud, millel põhineb tema väide, et ta peaks vedajana, kes võtab avaliku teenindamise lepinguga kohustuse kasutada bussides turvakaameraid, sõlmima tellijaga isikuandmete edastamise teel avalikustamiseks veel mõne lepingu peale avaliku teenindamise lepingu. Kuna bussides turvakaamerate olemasolu nõu on sätestatud hanke tehnilises kirjelduses ning tegemist ei ole üldkehtiva, st õigustloova aktiga kehtestatud nõudega, kasutatakse turvakaamerate salvestisi eelkõige avaliku teenindamise lepingu eesmärkide saavutamiseks. Tehnilise kirjelduse p 4.18, mis paneb vedajale kohustuse järgida isikuandmete kaitse nõudeid, osutab sellele, et isikuandmete vastutavaks töötlejaks on tellija. Vastutus isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumisega tekitatud kahju eest ei sõltu lepingu olemasolust. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 82 järgi on nii vedajal kui ka tellijal vastutus sõltumata sellest, kas nad on volitatud töötlejad või (kaas)vastutavad töötlejad. Seega ei takista tehnilise kirjelduse p 4.18 vedajal isikuandmete kaitse nõuete täitmist ega takista tal edastada turvakaamerate salvestistel sisalduvaid isikuandmeid tellijale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.AS GoBus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 2
4.1.Kohus hindas lepingu p 7.11.1.7 tähendust mõlemast menetlusosalisest erinevalt, asudes seisukohale, et hankija ei nõua selle tingimuse alusel tõendite esitamist tingimata koos hilinemise või ärajäämise teatega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg-st 2 tulenevalt tuli vastustaja tahteavalduse tõlgendamisel lähtuda vastustaja tahtest. Vastustaja on nii vaidlustuskomisjonile kui vastuses kaebusele kinnitanud, et tõendid hilinemise või ärajäämise põhjuste kohta tuleb esitada koos hilinemise või ärajäämise teatega. Vaidlustuskomisjon leidis vaidlustust rahuldamata jättes, et tõendite kohene edastamine koos hilinemise või ärajäämise teatega on võimalik.
4.2.Mistahes pikkusega hilinemise lugemine oluliseks lepingurikkumiseks, mis annab õiguse lepingu ülesütlemiseks, on selgelt ebaproportsionaalne. Elanikud ei tee kindlasti otsust ühistranspordi kasutamisest loobuda, kui buss minuti või paar hilineb.
4.3.Salvestiste edastamine tähendab isikuandmete töötlemist, mille puhul peab kaebaja täitma isikuandmete kaitse üldmääruse § 5 lg 1 nõudeid. Muuhulgas ei saa kaebaja edastada töödeldud isikuandmeid isikule, kelle puhul ta pole veendunud, et teine isik täidab samuti üldmääruse § 5 lg 1 nõudeid. Kuna vastustaja ei ole alusdokumentides ette näinud kaebajale kinnituse andmist, et ta täidab talle edastatud salvestiste töötlemisel üldmääruse § 5 lg 1 nõudeid, rikub tehnilise kirjelduse p 4.18 RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõtet. Kohus jättis tähelepanuta üldmääruse § 82 lg-d 2 ja 3, millest tuleneb, et kaebajal on võimalik vabaneda vastutusest, kui ta tõendab üldmääruse § 82 lg 3 järgi, et ta ei vastuta vastustaja rikkumise eest. Ebaõige on seega halduskohtu väide, nagu vastutaks kaebaja vastustaja võimalike rikkumiste eest igal juhul.
4.4.Kui kaebaja ei veendu, et vastustaja täidab üldmääruse art 5 lg 1 nõudeid, siis jääb ta vastustaja võimalike rikkumise eest kaasvastutavaks. Sellise kaasvastutuse panemine kaebajale ei ole lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalik ega seega ka proportsionaalne.
5.MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Liinivedu peab toimuma täpselt vastavalt sõiduplaanile, mistõttu mistahes hälbed sõiduplaanist, mis pole tingitud ettenägematutest ja erakordsetest liiklustakistustest või liiklusoludest on oma olemuselt olulised lepingurikkumised.
5.2.Iga leppetrahvi määramine on kaalutlusotsus, mistõttu pole õige kaebaja väide, et üheminutilise hilinemise korral võib koheselt määrata kaebajale maksimaalse leppetrahvi või et kahe üheminutilise hilinemise korral öeldakse leping üles.
5.3.Isikuandmete kaitsega seotud õigusaktide järgimine on kohustuslik hankijale ka siis, kui sellist kohustust riigihanke alusdokumentides sätestatud ei ole. Puudub vajadus dubleerida alusdokumentides kõiki õigusakte, mille täitmine on lepingu pooltele kohustuslik.
5.4.Video või foto tegemine hilinemist põhjustanud ilmastikutingimustest või liiklusoludest ei saa kuidagi toimuda tagantjärele. See tuleb teha vahetult sündmuskohal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Seoses lepingu p-ga 8.3.1 (vt dtl 269) vaidlustab kaebaja sellest osa, mille järgi on oluliseks lepingurikkumiseks mistahes kestusega busside hilinemine. Kaebaja arvates on see ebaproportsionaalne, kuna annab väiksemagi hilinemise korral võimaluse suure leppetrahvi määramiseks või korduva hilinemise korral lepingu ülesütlemiseks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Õige on halduskohtu ja vastustaja seisukoht, et bussiliikluses ajakavast kinnipidamine on selle teenuse üks keskseid tingimusi. On iseenesestmõistetav, et igasugusel kindlaks määratud ja avalikustatud graafiku järgi toimuval reisijateveol on oluline, et sõidukid järgiksid kehtestatud graafikut, sest reisijad on sõidukite 3
graafikujärgse liikumisega arvestanud. Hilinemise määratlemine riigihanke alusdokumendis olulise lepingurikkumisena on seetõttu igati põhjendatud. Kaebaja seisukoht, justkui ei oleks väikseid hilinemisi põhjendatud käsitada olulise lepingurikkumisena, pole põhjendatud juba sellepärast, et niisugusel juhul muutuks võimatuks sellise ajalise piiri määratlemine, millest alates muutub justkui väheoluline hilinemine oluliseks hilinemiseks. Kaebaja lähenemine võiks viia ohuni, et seda piiri soovitakse vedaja poolt järjest edasi nihutada, st saavutada olukord, kus ebaoluliseks loetaks võimalikult pikk hilinemine.
7.1.Lisaks on lepingu p-s 3.11 (dtl 258) sätestatud, et vedajal on õigus teha ajutisi muudatusi busside liikluses ettenägematute ja Eesti tingimustes erakordsete liiklustakistuste või ohtlike liiklusolude (teede lagunemine, libe tee jms) korral, kuid sellest tuleb koheselt informeerida tellijat. Lepingu p 8.3.1 järgi sellisel juhul hilinemist oluliseks lepingurikkumiseks ei loeta. Seega ei tähenda igasugune hilinemine automaatselt olulist lepingurikkumist. Kui selleks on lepingu p 3.11 järgi mõjuv põhjus (ettenägematud ja erakordsed liiklustakistused või ohtlikud liiklusolud), ei loeta hilinemist oluliseks. Piletimüük ja fooride taga seismine tuleb arvestada lepingu p 7.11.1.8 järgi sõiduplaani (dtl 267). Järelikult on vedajal võimalik koostada sõiduplaan selliselt, et ta suudab seda ise ilma hilinemiseta järgida ning kui seda takistavad erakorralised asjaolud, siis ei tähenda hilinemine olulist lepingurikkumist. Eelnevat arvestades ei pea ringkonnakohus hilinemise määratlemist lepingu p-s 8.3.1 olulise rikkumisena ebaproportsionaalseks.
8.Lepingu p 7.11.1.7 sätestab, et kui vedaja viitab hilinemise või ärajäämise kohta esitatavas teates erakordsetele ja ettenägematult rasketele teeoludele või ekstreemsetele liiklustingimustele, siis lisatakse teatele tõendid olukorra kohta.
8.1.Apellatsioonkaebuses peab kaebaja häirivaks seda, et kohus leidis erinevalt mõlemast menetlusosalisest ja vaidlustuskomisjonist, et selle sätte järgi ei ole tegelikult nõutav tõendite esitamine koos hilinemise teatega. Halduskohtu otsuse põhjenduste p-s 14.2 on märgitud: „ATL p-s 7.11.1.7 sisalduvad sõnad „lisatakse teatele“ ei osuta, et tõendid tuleb esitada tingimata koos hilinemise või ärajäämise teatega.“. Ringkonnakohus möönab, et halduskohtu otsusest ei ole arusaadav, mis põhjusel või milliseid argumente kasutades halduskohus sellisele järeldusele jõudis. Ka ringkonnakohus nõustub menetlusosaliste ja vaidlustuskomisjoniga, et sõnad „lisatakse teatele“ viitavad üheselt sellele, et tõendid tuleb esitada koos teatega. See eksitus halduskohtu otsuses ei ole aga apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks, piisav on selles osas halduskohtu otsuse põhjenduste muutmine.
8.2.Seda nõuet, et tõendid erakordsete teeolude või ekstreemsete liiklustingimuste kohta tuleb lisada teatele, ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et tõendeid ajutise liiklust takistava tingimuse esinemise kohta ongi võimalik koguda ainult selle esinemise hetkel (nt pildi- või videomaterjalina). Hiljem, kui olukord on juba muutunud, võib sellise tingimuse olemasolu ja intensiivsust olla märksa keerulisem tõendada. Seega on tõendite esitamise nõue koos teatega igati mõistlik ning põhjendatud.
4
Kaebaja arutlus selle üle, justkui võiks tõendite kohene kogumine olla bussijuhile või teistele ohtlik, vaatab mööda lepingu p-st 7.11.1.3, mille järgi võib teavituse teha kuni 2 tundi hiljem. Seega isegi kui esineks olukord, kus kohe bussi peatumisel ei ole võimalik vajalikke tõendeid koguda, on võimalik teavitus esitada ja sellele tõendid lisada veel võrdlemisi pika aja jooksul, mille jooksul võib eeldada kaebaja oletatud ohu möödumist.
9.Veel on kaebaja vaidlustanud tehnilise kirjelduse p-i 4.18, mis sätestab: „Pakkuja peab tagama isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 järgimise turvakaamerate paigaldamisel ja kasutamisel ja salvestiste käsitsemisel ning täitma isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 14 sätestatud teavitamise kohustust.“ (dtl 247). Kaebaja näeb probleemi selles, et kuivõrd salvestiste „käsitsemine“ tähendab ka isikuandmete töötlemist ning isikuandmete kaitse üldmääruse järgi § 4 p 2 järgi hõlmab isikuandmete töötlemine endas ka isikuandmete edastamise, siis peaks riigihanke alusdokumentides olema sätestatud ka vastustaja kohustus järgida üldmääruse § 5 lg-s 1 sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.
9.1.Ringkonnakohus märgib siin esiteks, et kaebaja pole apellatsioonkaebuses ega kaebuses selgitanud tegelikult üldse seda, miks ta eeldab, et tal on kohustus vastustajale turvakaamerate salvestisi üldse edastada. Seega on kaebaja oma järgnevad seisukohad rajanud oletuslikule olukorrale, st et tal on vajalik edastada salvestisi vastustajale.
9.2.Kui kaebajalt siiski peaks nõutama salvestiste esitamist, kohalduvad salvestiste saajale kui andmete töötlejale samuti üldmääruse § 5 lg-s 1 sätestatud nõuded. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustaja seisukohtadega ning leiab sarnaselt halduskohtuga, et see asjaolu ei eelda, et tellija ja vedaja peaks sõlmima veel eraldi isikuandmete kaitsega seonduva lepingu.
9.3.Kaebaja apellatsioonkaebuse arutlus selle üle, justkui tekiks oht, et tema suhtes esitatakse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise tõttu kahju hüvitamise nõudeid, on välditav kaebaja poolt isikandmete töötlemise nõuete järgimisega.
9.4.Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud viimase dokumendina enne kohtuotsuse tegemise tähtpäeva täiendava seisukoha, milles esitab uue väite, et kaebajal ei tohiks olla üldse kohustust üldmääruse artikli 14 alusel andmesubjekte teavitada turvakaameratega isikuandmete kogumisest. Need seisukohad jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest need on esitatud esimest korda alles apellatsioonimenetluses pärast kirjaliku menetluse määramist. Esmakordselt alles teises kohtuastmes esitatud väidete kontrollimisel ei toimiks kohtusüsteem enam kolmeastmelisena, vaid osa menetlust algaks alles ringkonnakohtus. Sellisel juhul ei toimiks ringkonnakohus teise astme kohtuna põhiseaduse § 149 mõttes, vaid esimese astme kohtuna ning menetlusosalistel ei oleks võimalik kasutada edasikaebevõimalust kolmeastmelisele kohtusüsteemile vastavas määras. Lisaks on selliste üllatuslike täiendavate seisukohtade esitamine vastuolus ka menetlusosalise poolt menetlusõiguste heauskse kasutamise kohustusega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 28 lg 1), sest uute seisukohtade esitamine kohtumenetluses kõige viimasel võimalusel, st vahetult enne varem kindlaks määratud kohtuotsuse teatavakstegemist, võib takistada kohtuotsuse teatavakstegemist varem määratud ajal.
5
9.5.Ringkonnakohus märgib siinkohal, et vastustaja on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kaebaja ei soostunud vaidluse käigus ühegi vastustaja poolt välja pakutud kompromissiga alusdokumentide muutmiseks ning vastustaja arvates võib kaebaja eesmärk olla lihtsalt see, et riigihankemenetlust võimalikult pikalt viivitada (vt nt vastus apellatsioonkaebusele, p 14). Uute põhjenduste esitamine apellatsioonimenetluse lõppetapis, vahetult enne kindlaksmääratud kohtuotsuse tegemise aega, toetab iseenesest seda arvamust.
10.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Muutmist vajavad vaid osaliselt halduskohtu otsuse põhjendused vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes summas 6817 eurot HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
12.Vastustaja menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes on 2719,50 eurot. Ringkonnakohus ei näe alust nende kulude põhjendatuses kahelda. Halduskohus on põhjendatult viidanud kohtulahenditele, mille järgi mittetulundusühingust ühistranspordikeskuse kasuks on riigihankega seotud vaidluses menetluskulude väljamõistmine põhjendatud (nt TrtRKKo 3-24-2840, p-d 17.3-17.4). Seega tuleb need menetluskulud kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.