Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.juulil 2026 Tallinnas
Haldusasja number
3-26-1030
Haldusasi
AS-i HANSABUSS kaebus riigihankes nr 299969 tehtud Riigi Tugiteenuste Keskuse 13. veebruari 2026 otsuste tühistamiseks AS-i
HANSABUSS
kvalifitseerimata jätmise kohta ning Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid pakkumuse edukaks tunnistamise, Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 24. märtsi 2026 otsuse nr 3526/299969 tühistamiseks Kaebaja (apellant) – AS HANSABUSS, lepinguline esindaja v-adv Jaana Nõgisto
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus Viljandimaa Ühistranspordikeskus nimel, volitatud esindaja Madina Talu
MTÜ
Kolmas isik – Aktsiaselts Atko Bussiliinid, lepinguline esindaja v-adv Diana Minumets Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. mai 2026 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS-i HANSABUSS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS-i HANSABUSS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. mai 2026 otsus muutmata.
Mõista AS-lt HANSABUSS Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu 1507 eurot. Kaebaja ja vastustaja menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Avaldada kohtulahend arvutivõrgus tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse vaidlustamiseks saab menetlusosaline esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse hiljemalt 20.07.2026. Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lõiked 1 ja 3).
3-26-1030
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka hankija või vastustaja) viib MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus nimel Viljandi maakonna avalikel liinidel vedaja leidmiseks avatud hankemenetlusena läbi riigihanget „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2027-2035“ (registri viitenumber 299969). Riigihanke alusdokumentides (RHAD) kehtestati riigihangete seaduse (RHS) § 101 lg 1 p 2 alusel mh järgmine kvalifitseerimise tingimus (allajoonitud kohtu rõhutused): „Pakkuja peab olema täitnud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt ühe teenuse osutamise lepingu sõitjate liiniveo valdkonnas (ühistranspordiseaduse § 4 tähenduses), mille liiniläbisõit kokku referentsperioodil on olnud vähemalt 9 000 000 kilomeetrit. Lepingujärgsed tööd loetakse referentsperioodi jooksul (riigihanke algamisele eelnevad 36 kuud) teostatuks üksnes osas, millises need on täidetud referentsperioodi jooksul. Kui lepingut täidetakse ka pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada ja leping loetakse täidetuks osas ja väärtuses, milles teenus on riigihanke algamise ajaks tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui lepingu täitmise aeg jääb osaliselt referentsperioodi eelsesse aega, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada üksnes selle osa ja väärtusega lepingust, millises need on täidetud (tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud) referentsperioodi jooksul. Kui teenust osutatakse raamlepingu alusel, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada raamlepingu alusel sõlmitud ja täidetud hankelepingutega (projektidega)“, millele vastavuse tõendamiseks kehtestati järgmine nõue: „Pakkuja esitab esialgse tõendina hankepassis lepingu(te) andmed, et on riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt ühe teenuse osutamise lepingu sõitjate liiniveo valdkonnas (ühistranspordiseaduse § 4 tähenduses), mille liiniläbisõit kokku on referentsperioodil olnud vähemalt 9 000 000 kilomeetrit. Pakkuja esitab täidetud lepingu(d) koos andmetega lepingu(te) sõlmimise, mahu, täitmise kuupäeva ja teise lepingupoole kohta (tellija nimi, e-posti aadress, telefon). Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda teise lepingupoole poole.“
2.Riigihankes esitasid pakkumuse teiste seas AS HANSABUSS (edaspidi ka vaidlustaja või kaebaja) ja Aktsiaselts Atko Bussiliinid (edaspidi ka kolmas isik).
3.Hankija tunnistas 10.02.2026 otsusega kaebaja pakkumuse kui hindamiskriteeriumi kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse edukaks, kuid 13.02.2026 otsustega (teade pakkujatele 10. ja 13.02.2026 otsuste kohta dtl 309–310) jättis kaebaja kvalifitseerimata, tunnistas kolmanda isiku pakkumuse kui majanduslikult soodsuselt järgmise pakkumuse edukaks, jättis kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseeris kolmanda isiku. Kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuse põhjendused (otsuse lisas 1, dtl 311–313) olid kokkuvõttes järgmised: Pakkuja on hankepassis oma kvalifikatsiooni tõendamiseks kinnitanud ja esitanud andmed, et on täitnud kaks Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega sõlmitud hankelepingut (riigihanked nr 220835 ja 231687). Nõutud liinikilomeetrite arv 9 000 000 pidi kvalifitseerimistingimuse järgi olema saavutatud referentsperioodi 36 kuud jooksul ühe lepingu raames. Kumbki hankepassis esitatud lepingutest ei vasta sellele tingimusele ei hankepassis esitatud info ega lepingupartneri kinnituse alusel.
2(10)
3-26-1030 Kui hankija on nõudnud esialgse tõendina hankepassis täidetud lepingu(te) andmeid, ei ole võimalik asuda pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva seisukohale, et piisaks ka üksnes üldise kinnituse esitamisest pakkumuses, nagu pakkuja on seda lisaks hankepassis esitatule teinud. Kuigi RHS § 104 lg 11 võimaldab hankijal jätta kvalifitseerimist tõendavad dokumendid nõudmata, kui need on tal olemas, ning RHS § 46 lg 4 võimaldab hankijal küsida kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete selgitamist, ei tulene ühestki sättest, et hankijal oleks võimalik nõuda ja pakkujal pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitada täiendavaid, pakkumuses varasemalt esitamata andmeid kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks. Selle võimaldamine oleks vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise ja hankemenetluse läbipaistvuse põhimõtetega. Euroopa Kohus on leidnud, et selgituste nõudmisega ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises ning hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud hanketingimustest. Hankija ei saa kontrollida riigihangete registrist andmeid lepingu kohta, mida pole hankepassis nimetatud. Hankemenetluse läbiviimisel on hankija seotud pakkuja tähtaegselt esitatud autonoomse tahteavalduse ja selle piiridega, mille tõlgendamisel on hankija seotud mh võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest võrsuvate teiste pakkujate õigustega. See tähendab, et ka kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate andmete sisu ja koosseisu määramise õigus on ainult pakkujal ning hankija saab RHS § 46 lg 4 ja § 104 lg 7 alusel küsida ning otsuse tegemisel arvesse võtta täpsustusi, selgitusi ja täiendusi selliste andmete kohta, mis on faktiliselt esitatud. Asjakohane ei ole ka pakkuja väide, et hankijal tulnuks pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimisel lähtuda hankepassi lk-l 18 esitatud infost, et pakkujal on esinenud rikkumisi MTÜ-ga Tartumaa Ühistranspordikeskus sõlmitud avaliku liiniveo lepingu täitmisel, kuivõrd ka vastavas punktis ei ole pakkuja esitanud hankepassis ühegi konkreetse lepingu andmeid, nagu hankija on kvalifitseerimistingimuses nõudnud, ning nende rikkumiste asjaolude selgitusest ei ole võimalik lugeda välja pakkuja tahtlust sellist lepingut esitada. Täiendavalt pakkuja selgitusena esitatud andmete näol on tegu andmetega lepingu kohta, mida ei olnud hankepassis nimetatud, mille esitamist ei ole võimalik pakkuja hankepassist välja lugeda ja mille esitamise soovi hankija ei pidanud eeldama. Selgitusega esitatud andmed on sellised, mis tähtaegselt hankepassis esitatuna mõjutanuks pakkuja kvalifitseerimist ning nende hilisemal esitamisel tuleks seega nende aktsepteerimine lugeda ka Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika valguses lubamatuks.
4.AS HANSABUSS esitas hankija 13.02.2026 otsustele enda kvalifitseerimata jätmise ning kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise, kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta riigihangete vaidlustuskomisjonile (VaKo) 23.02.2026 vaidlustuse. VaKo jättis vaidlustuse 24.03.2026 otsusega vaidlustusasjas nr 35-26/299969 rahuldamata kokkuvõttes järgmistel põhjendustel. Kolmandat lepingut on vaidlustaja maininud oma hankepassi III osa jaotises C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega, kõrvaldamise aluse „Ennetähtaegne lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad sanktsioonid“ juures, mitte hankepaasi IV osa Kvalifitseerimistingimused jaotises C, kus ta esitas andmed kvalifikatsiooni tõendamiseks nimetatud lepingute kohta. Lepingu nimetamine hoopis teises hankepassi osas ei ole formaalsus. Vaidlustaja ei ole mingil mõistetaval viisil sidunud hankepassis lepingut kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamisega. Vaidlustaja hankepassist ning pakkumuse dokumendist „Tehniline ja kutsealane pädevus“ ilmneb 3(10)
3-26-1030 üheselt vaidlustaja tahe tõendada oma kvalifikatsiooni üksnes kahe MTÜ-ga PõhjaEesti Ühistranspordikeskus sõlmitud liiniveolepinguga. Hankija ei pidanud vaidlustaja pakkumuses esitatud andmete põhjal arvama, et ta soovis referentslepinguna esitada veel mõnda muud lepingut. Sellest, et vaidlustaja poolt esitatud kaks lepingut ei tõenda vaidlustaja vastavust kvalifitseerimistingimustele, ei saa järeldada, et hankija oleks omal initsiatiivil pidanud hakkama otsima täiendavaid lepinguid, mida tingimustele vastavuse tõendamiseks esitatud ei olnud, kuid mis võiksid seda kinnitada. Hankija ei saanud ise otsustada, et vaidlustaja soovib tugineda hoopis teises kontekstis esitatud lepingutele. Vaidlustaja ei ole välja toonud iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ning kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsuste õiguspärasust. Kuna hankija otsus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on õiguspärane, on õiguspärased ka hankija järgnevad otsused.
5.AS HANSABUSS esitas VaKo-s vaidlustatud hankija 13.02.2026 otsuste ja VaKo 24.03.2026 otsuse peale 06.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuse põhjendused olid lühidalt järgmised. Hankija ei ole kaebaja kvalifikatsiooni hankepassis esitatud info alusel enne otsuse tegemist sisuliselt kontrollinud. Kaebaja liiniveo kogemus vastab kvalifitseerimistingimusele ja hankija on selle ka ise sisuliselt kindlaks teinud, suheldes Tartumaa Ühistranspordikeskusega. Sisulise kontrolli kajastamata jätmine hankija otsuses on nii põhjendamiskohustuse kui kaalutlusreeglite rikkumine. Hankepassis esineva puuduse kõrvaldamata jätmiseks tähtaja mitteandmine on kaalutlusreeglite rikkumine. Kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärk on tuvastada pakkuja võimekus hankelepingut täita, mitte kontrollida, kas andmeid esitati õiges alajaotuses ja täielikult nõutud mahus. Oluline on, mida hankija otsuse tegemisel tegelikult teadis, seda teavet ei saa otsuses eirata ja jätta pakkujat formaalse puuduse alusel kvalifitseerimata. Hankepass on formaalne dokument, mis ettevõtja tingimustele vastavust ei tõenda, tähendust omab sisuline kvalifikatsioon. See tuleneb Riigikohtu otsusest asjas nr 3-25-806. RHS § 98 lg 4 näeb ette kvalifikatsiooni sisulise kontrolli ning võimaldab andmeid ja dokumente juurde küsida. RHS § 104 lg 7 võimaldab kontrollida kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel ning hankepassi kinnitusi selgitavaid andmeid ja dokumente ka täiendada. Hankijal on õigus arvestada teadaolevat või kättesaadavat asjakohast teavet.
6.Vastustaja vaidles kaebusele vastu kokkuvõttes järgmistel põhjendustel. Hankepassis esitatud lepingurikkumise üldsõnalisest kirjeldusest, mis võib sama hästi käia ka teise samas punktis nimetatud lepingu kohta, saab järeldada üksnes lepingu olemasolu. Igal juhul ei olnud lepingu kohta esitatud hanketingimustes nõutud andmeid. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus ja hankija lähtub selles väljendatud tahtest. Kaebaja pakkumuses ei väljendu mingil moel soovi esitada hankijale referentsilepinguna Tartumaa Ühistranspordikeskusega sõlmitud leping, sest vastav tahe puudub hankepassi IV osa C jaotisest, samuti eraldi koostatud failist „Tehniline ja kutsealane pädevus“ ning pakkumuses tervikuna ei ole esitatud kõnealuse lepingu sõlmimise ega täitmise kuupäeva ega lepingu mahtu. Kaebaja soovib anda hankepassi lk-l 18 esitletud tekstile tähendust, mida sel mõistlikult hinnates olla ei saa. Tegemist ei ole olukorraga, kus pakkuja oleks esitanud kvalifikatsiooni tõendamiseks lepingu andmed ebatäpselt või puudulikult. Kaebaja esitas konkreetsed lepingud 4(10)
3-26-1030 kvalifikatsiooni tõendamiseks. Seetõttu ei ole tegemist parandatava vormilise puudusega, vaid sisulise mittevastavusega. Riigikohus ei asunud asjas nr 3-25-806 seisukohale, et hankija peaks arvesse võtma igasuguseid uusi andmeid. Praegusel juhul ei pidanud hankija kaebaja poolt hankepassis esitatud andmete alusel eeldama, et kaebaja soovib kvalifikatsiooni tõendamisel tugineda lepingule, mida ta esitas varasemalt rikutud lepingute loetelus ja mille kohta puudusid kvalifitseerimistingimustes nõutud andmed. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus oleks saanud juba esitatud andmeid täpsustada või tõendada. Seega ei ole ka tähtsust kaebaja väidetel, kuidas vastustaja suhtles lepingu teemal Tartumaa Ühistranspordikeskusega. Sõltumata sellest, kas hankija sai infot lepingu täitmise mahu kohta, ei saanuks ta seda kvalifikatsiooni kontrollimisel õiguspäraselt arvesse võtta. Hankija otsus ei põhine sellel, et leping oli esitatud vales hankepassi alajaotuses, vaid sellel, et sellise lepingu kohta ei olnud andmeid, sh mahtu ja täitmise aega esitatud.
7.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja kvalifitseerimata jätmine tugineb tema enda poolt hankepassis esitatud andmetele. RHAD punkti C alapunkti 1 kohaselt pidid pakkujad esitama referentslepingu tingimustele vastavust tõendava lepingu andmed hankepassis. Kummagi kaebaja poolt esitatud lepingu puhul ei ole täidetud referentslepingu tingimustes nõutud minimaalse mahu nõue. Seega on kaebaja ise esitanud enda kvalifikatsiooni tõendamiseks andmed, mis kinnitavad kaebaja mittevastavust. Vastustaja on otsust kohaselt põhjendanud ja kaalutlusreegleid järginud, viidates mh kohtupraktikale. Esinenud puuduse parandamine tähendaks pakkumuse sisulist muutmist, mis ei ole senise kohtupraktika ega pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt lubatud. Riigikohtu lahendis nr 3-25-806 käsitletud olukord erines praegusest vaidlusest põhimõtteliselt: teise ettevõtja nimi oli pakkumuse dokumentides kajastatud, kuid ebaselgeks jäi tema täpne roll. Viidatud Riigikohtu lahendis oli tegemist ebaselguse olukorraga, mida võib RHS § 46 lg 4 alusel küsitud selgitustega ka parandada. Praeguses asjas ei ole tegemist ebaselgusega ega dokumendi unustamisega. Kaebaja esitas hankepassis teadlikult kahe konkreetse referentslepingu andmed, kuid soovib esitada täiendavaid andmeid hoopis kolmanda lepingu kohta. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud oma otsuses haldusasjas nr 3-25-2121 (p-d 23–25), et hankija ei pea oletama pakkuja tegelikku kogemust ega valima pakkuja eest välja sobivaid lepinguid, isegi kui mingid andmed võiksid hankijal kusagil olemas olla.
8.Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2026 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud, vähendades neid poole võrra. Halduskohus nõustus VaKo otsuse põhjendustega ega korranud neid HKMS § 165 lg 2 alusel. Täiendavalt selgitas halduskohus kokkuvõttes järgmist. Vastustaja ei pidanud kaebaja kvalifitseerimistingimusele vastavust kontrollides võtma lisaks kahele kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud lepingule arvesse kolmandat lepingut, mille kohta oli hankepassis ainult kaudne viide III osa jaotises C, mis puudutas varasemate hankelepingute rikkumisi. Et kaebaja nimetas kolmandat lepingut mitte seoses kvalifitseerimistingimustega, vaid hoopis hankepassi teises osas ning teises kontekstis, on oluline asjaolu, mitte formaalsus, nagu leiab kaebaja. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus ning hankija saab pakkumust hinnates lähtuda pakkumuses väljendatud tahtest. Hankepass näeb ette konkreetsed kohad, kus tuleb esitada andmed hankes toodud nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta ning neid andmeid ei saa lugeda esitatuks, kui andmed on esitatud mõnes teises kohas. 5(10)
3-26-1030 Pakkumus ei väljenda mingil moel kaebaja tahet esitada referentslepinguna kolmandat lepingut, vastav info puudub nii hankepassi IV osa jaotises C kui kaebaja eraldi koostatud failis „Tehniline ja kutsealane pädevus“. Pakkumus ei sisalda ka selle lepingu täitmise aega ega mahtu. Pakkumusest ilmneb selgelt kaebaja tahe tõendada oma kvalifikatsiooni kahe Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega sõlmitud lepingu alusel, mille kummagi alusel ei ole kvalifitseerimistingimus täidetud. Seega on kaebaja ise esitanud enda kvalifikatsiooni tõendamiseks andmed, mis kinnitavad kaebaja mittevastavust kvalifitseerimise tingimustele. Hankija ei pidanud kaebaja poolt pakkumuses esitatud andmete põhjal arvama, et kaebaja soovis referentslepinguna esitada veel mõnda muud lepingut. VaKo leidis õigesti, et tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja oleks esitanud lepingu andmed ebatäpselt või puudulikult. Esitatud olid konkreetsete lepingute andmed, mis ei vastanud nõuetele. Riigikohus on juba lahendis nr 3-3-1-24-13 selgitanud, et kui pakkuja esitatud andmetest nähtub mittevastavus kvalifitseerimistingimustele, ei ole tegemist puudusega, mida saaks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva parandada. Sama põhimõtet kinnitas Tallinna Ringkonnakohus 06.10.2025 otsuses haldusasjas nr 3-25-2121, rõhutades, et hankija peab lähtuma hankepassis väljendatud pakkuja tahteavaldusest ega või hakata pakkuja eest välja valima muid lepinguid või hankepassi tema eest sisustama. Praegune olukord on samalaadne, kuna kaebaja soovib tagantjärele omistada kvalifikatsiooni tõendavat tähendust andmetele, mida ta ei ole esitanud enda kvalifikatsiooni tõendamiseks. Riigikohus ei ole kaebaja viidatud otsuses asjas nr 3-25-806 senist puuduste kõrvaldamist puudutavat praktikat muutnud. Nimetatud asjas nähtus pakkumusest pakkuja selge soov tugineda konkreetse ettevõtja vahenditele, kuid ebaselgelt oli kirjeldatud selle ettevõtja roll pakkumuses. Olukorrad ei ole võrreldavad, sest praegusel juhul ei nähtu pakkumusest kaebaja soovi tugineda kolmandale hankelepingule oma kvalifikatsiooni tõendamisel. Hankepass on riigihankes esmane ja keskne dokument pakkuja kvalifikatsiooni hindamisel. Kaebaja käsitlusest lähtudes kaotaks hankepassis andmete esitamine õigusliku tähenduse. Pakkujad võiksid esitada hankepassis suvalisi andmeid teadmisega, et hankija selgituste küsimusega saab nimetatud puudused hiljem parandada. Õige ei ole kaebaja väide, et puudus on vormiline ja seega RHS § 46 lg 4 või § 104 lg 7 alusel selgituste küsimisega parandatav. Kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsus ei muutu õigusvastaseks põhjusel, et kaebajal on tegelikult olemas ka leping, mis täidab kvalifitseerumiseks nõutavad tingimused. Hankepassis esitatud referentslepingute andmete asendamine uute andmetega tähendaks kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide sisulist muutmist, kuna kvalifikatsiooni mitte tõendavad lepingud asendataks menetluse käigus uute, kvalifikatsiooni tõendavate lepingute andmetega. Selline tõlgendus on lubamatu ja vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega. Seetõttu ei oma ka õiguslikku tähtsust, kas hankija esindaja suhtles Tartumaa Ühistranspordikeskusega või millist infot vahetati. Vastustaja otsus ei sisalda kaalutlusvigu. Vastustajal puudus kaalutlusõigus selles, kas võtta kaebaja kvalifikatsiooni tuvastamisel arvesse lepingut, mida kaebaja ise enda kvalifikatsiooni tõendamiseks ei esitanud. Kaebaja pakkumuses ei esinenud puudust, mille parandamiseks võimaluse andmist oleks vastustaja pidanud kaaluma.
9.Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 29.05.2026 apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada ning oma menetluskulud vastustaja kanda jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised. RHS § 98 lg 51 kohaselt jäetakse kvalifitseerimata pakkuja, kes ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele, ja lg 4 kohaselt pakkuja, kes ei esita hankija küsitud dokumente, selgitusi või andmeid tähtaegselt. Kumbki eeldus ei olnud kaebaja puhul täidetud. RHS näeb ette kvalifikatsiooni sisulise kontrolli kohustuse. RHS § 104 lg 7 sätestab võimaluse esitatud dokumentide, sh hankepassi sisu selgitada, selgitamist võimaldavaid andmeid esitada ja ka andmeid täiendada. Kohtupraktikast tulenevalt on hankija volitused kvalifikatsiooni kontrollimisel avaramad kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Kaebaja kvalifikatsioon oli võimalik hankepassis esitatud andmete põhjal kindlaks teha ja sisuliselt kvalifitseeruva pakkuja kvalifitseerimata jätmine on õigusvastane, sh ebaproportsionaalne. Halduskohtu ja VaKo käsitlus hankepassis esitatud andmete ja nende täpsustamise lubatavuse kohta on põhjendamatult kitsendav ja formaalne. Põhjendatud ei ole halduskohtu seisukoht, et määrav on tingimata koht, kus andmeid tuleb hankepassis esitada. Seadusest ega Euroopa Liidu direktiividest ei tule halduskohtu väidetud hankepassi alajaotiste õiguslikku tähendust. Ükski norm ei võimalda tõlgendust, et kui pakkuja eksib andmete esitamise kohaga hankepassis, siis hankepassis neid andmeid esitatud ei ole. Seega on halduskohus materiaalõigust valesti kohaldanud. Andmete hankepassis esitamine on faktiküsimus ja fakt on, et andmed Tartumaa Ühistranspordikeskuse lepingu kohta sisaldusid hankepassis, seega oli neid andmeid võimalik ka RHS § 46 lg 4 ja § 104 lg 7 alusel nii täpsustada, täiendada kui ka selgitada. Seda kinnitavad Euroopa Kohtu otsuse C-387/14 Esaprojekt p-des 41–43 esitatud põhjendused, et kvalifikatsiooni puhul saab sisuliseks muudatuseks pidada sellistele andmetele tuginemist, mida ei olnud algses pakkumuses nimetatud. Erinevalt Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-25-2121 käsitletud asjaoludest ei soovi kaebaja esitada uut lepingut, mida ei oleks hankepassis nimetatud. Hankija ei oleks pidanud hakkama ise hankepassis esitamata andmeid otsima, nagu väitsid VaKo ja halduskohus. Riigikohus on 19.11.2025 otsuses haldusasjas nr 3-25-806 rõhutanud, et RHS üldpõhimõtete (RHS § 2 ning § 3 p-d 3 ja 5) järgi tuli olukorras, kus hilisem dokumentide küsimine kaebajale ebavõrdset eelist ei andnud ega toonud kaasa läbipaistvuse nõude rikkumist, anda kaebajale võimalus esitada lisatõendeid. Selle võimaluse andmata jätmine oli õigusvastane (p 21). Sellest tuleneb, et selgitustega võis küsida ka dokumenti, mis tuli esitada koos pakkumusega. Sama põhimõte peab laienema ka hankepassi andmetele. Otsusest tuleneb, et pakkujal ei tohi võimaldada ennast tagantjärele kvalifitseerimistingimustega vastavusse viia, kuid juurde saab esitada seda, mille puhul on võimalik kontrollida, et kvalifikatsioon oli olemas enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Sellisel juhul ei riku puuduste kõrvaldamine võrdse kohtlemise põhimõtet. Otsuse p-st 17 tuleneb seisukoht, et hankepass on formaalne dokument, mis ettevõtja kvalifikatsiooni ei tõenda. Kaebaja kvalifikatsiooni olemasolu on objektiivne asjaolu. Andmete mitteesitamine n-ö õiges hankepassi alajaotuses oli inimlik eksimus, millest ei saa järeldada, et kaebaja neid andmeid kvalifikatsiooni tõendamiseks esitada ei soovinud. Kaebaja ilmselgest soovist sai aru ka hankija, kes küsis Tartumaa Ühistranspordikeskuselt menetluse käigus lepingu andmed välja. Tegemist oli täiendamist võimaldavate andmetega ka Euroopa Kohtu otsuse C-336/12 Manova põhjenduste kontekstis, kuna objektiivselt saab kindlaks teha, et andmed olid olemas enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Kaebaja tahteavalduse sisu oleks tulnud täpsustada täiendavate küsimustega. 7(10)
3-26-1030 RHS § 104 lg-test 9 ja 11 tulenevalt on hankijal eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisulise kontrolli käigus õigus arvestada ka pakkujalt andmeid küsimata tal endal olemas olevaid andmeid. Sama tuleneb vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse tõendinõude sõnastusest, mis näeb ette kättesaadavate andmete kasutamise ja hankija sisulise kontrolli kohustuse. Otsuse tegemisel olid hankijale Tartumaa Ühistranspordikeskuselt saadud teabe põhjal kaebaja kvalifitseerimiseks vajalikud andmed teada. Vastustaja on sisuliselt kontrollinud, et kaebajal oli kvalifikatsioon olemas 30.09.2025 seisuga, st enne hankemenetluse algamist. Nende andmete põhjal kaebaja kvalifitseerimine ei rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet.
10.Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja selles viidatud VaKo otsuse põhjendustega ega korda neid HKMS § 201 lg 4 alusel, kuid täpsustab ja täiendab neid vastuseks apellatsioonkaebusele.
12.Apellatsioonkaebuse põhimotiiv on, et kuivõrd kaebaja pakkumuses esitatud hankepassis (dtl 168 jj) oli kaudselt viidatud lepingule, mis erinevalt kahest selgesõnaliselt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud lepingust eeldatavalt sisuliselt vastab kvalifitseerimistingimusele, siis vastustaja pidi selle lepingu tuvastama ja lepingut kaebaja kvalifikatsiooni kontrollimisel arvesse võtma, küsides selle kohta kaebajalt täiendavaid andmeid või tuginedes enda poolt välja selgitatud andmetele. Vaidluse keskne küsimus on seega, kas hankepassis mis tahes kontekstis ja mahus esitatud teavet tuleb hankijal igal juhul arvestada ja kontrollida kõigi hankepassi alusel kontrollitavate asjaolude kontrollimisel või võib ja peab hankija pakkuja tahte tõlgendamisel lähtuma hankepassis andmete esitamise kontekstist.
13.Ringkonnakohus nõustub vastustaja, VaKo ja halduskohtu otsustega ning leiab, et hankija võis ja pidi lähtuma andmete esitamise arusaadavast kontekstist. Kaebaja hankepassi lk-l 18 (dtl 185) esitatud viide Tartumaa Ühistranspordikeskusega sõlmitud lepingule (või lepingutele) ei võimalda mingil moel objektiivselt tuvastada kaebaja tahet, et kaebaja kvalifikatsiooni tuleks kontrollida lähtudes sellisest lepingust. Seda ei võimalda esitatud andmete kontekst – lepingule oli viidatud selgelt eesmärgiga kirjeldada varasemate hankelepingute rikkumisi ja põhjendada, et kaebaja puhul ei esine RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud diskretsioonilist riigihankest kõrvaldamise alust. Samuti ei anna selleks alust esitatud andmete maht – esitatud on üksnes üldine viide, et on esinenud rikkumisi [xxx] ja Tartumaa Ühistranspordikeskuse hankelepingute täitmisel, kirjeldatud üldsõnaliselt rikkumiste olemust ja esitatud lepingupartnerite kontaktandmed. Kõnealuse lepingu kohta ei ole esitatud ühtegi tuvastamist võimaldavat tunnust peale teise lepingupoole, sh ei ole mainitud riigihanke nimetust ega viitenumbrit, lepingu sisu, sõlmimise kuupäeva, täitmise aega ega mahtu, st mitte ühtegi tunnust, mis kasvõi kaudselt seostaks viidatud lepingut vaidlusaluse kvalifitseerimistingimusega. Esitatud abstraktsest mitmuse vormis viitest kahe isikuga sõlmitud lepingutele ei ole võimalik aru saada isegi seda, kas viidatud on ühele või mitmele Tartumaa Ühistranspordikeskusega sõlmitud hankelepingule. Sõltumata sellest, kas selliseid lepinguid on tegelikult üks või mitu, ei olnud hankijal kohustust hakata seda omal algatusel välja selgitama ja hankija sai esitatud teavet objektiivselt mõista selle esitamise ilmses kontekstis – üksnes varasemate lepingurikkumiste olemuse ja olulisuse või mitteolulisuse kirjeldusena, mitte konkreetsete lepingute nimetamisena ekslikult vales kontekstis.
14.Seega ei saa faktiliselt õigeks pidada kaebuse fundamentaalset väidet, et leping, mis võiks tagada kaebaja kvalifitseerumise, oli hankepassis nimetatud. Tegemist ei olnud kontrollimist 8(10)
3-26-1030 võimaldava konkreetse lepingu nimetamisega, vaid üksnes vihjega, et mingi mainitud hankijaga sõlmitud leping või lepingud eksisteerivad. Kaebaja kvalifikatsiooni osas ei andnud kõnealune viide hankijale sisuliselt rohkem teavet, kui ta oleks saanud ise riigihangete registris kaebaja sõlmitud varasemate hankelepingute kohta otsingut tehes. Sellises olukorras ei olnud vastustajal mingit alust käsitada antud viidet ekslikult vales hankepassi jaotises esitatud puudustega teabena kaebaja kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kohta, mida oleks võimalik RHS § 104 lg 7 alusel täpsustada või täiendada. Seda järeldust toetab hankepassis esitatud andmete laiem kontekst, kus kaebaja oli asjakohases hankepassi IV osa jaotises C hankepassi lk-l 23 (dtl 190) esitanud formaalselt korrektselt ja nõutavas koosseisus andmed kahe hankelepingu kohta, millega ta oma kvalifikatsiooni tõendada soovis ja mida oli lisaks dubleeritud ka koos pakkumusega esitatud eraldiseisvas dokumendis.
15.Ringkonnakohus jääb 06.10.2025 haldusasjas nr 3-25-2121 tehtud otsuses kujundatud seisukoha juurde, et kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate andmete sisu ja koosseisu määramise õigus on ainult pakkujal ning referentslepingute puhul on pakkujal autonoomne vabadus ja kohustus valida, millised enda täidetud lepingutest ta oma kvalifikatsiooni tõendamiseks esitab. Hankija saab RHS § 46 lg 4 ja § 104 lg 7 alusel küsida ning otsuse tegemisel arvesse võtta täpsustusi, selgitusi ja täiendusi selliste andmete kohta, mis on faktiliselt pakkuja poolt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud. Põhimõtteliselt õige on kaebaja seisukoht, et pakkuja kvalifikatsioon ehk vastavus kvalifitseerimise tingimustele on faktiküsimus ning kvalifikatsiooni kontrollimisel on hankijal seetõttu suurem vabadus lubada andmete selgitamist ja täpsustamist kui pakkumuse vastavuse kontrollimisel. See aga ei tähenda, et kvalifikatsiooni kui objektiivse asjaolu tuvastamisel saaks kõrvale kalduda hankemenetluse reeglitest, eirates pakkumuste esitamise tähtpäeva ja riigihanke üldpõhimõtteid. RHS § 101 lg 1 p-de 1 või 2 alusel pakkuja varasema kogemusena kontrollitava hankija seatud tingimustele vastavate lepingute nimekirja saab koostada ja esitada ainult pakkuja ise ning hankija on pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel selle nimekirjaga õiguslikult seotud. Hankija oli nõudnud RHAD-s referentslepingute kohta andmete esitamist hankepassis ja kaebaja esitas arusaadavalt antud kvalifitseerimistingimusega seostatavad andmed kahe lepingu kohta, millest kumbki kvalifitseerimistingimusele sisuliselt ei vastanud. Kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud lepingute nimekirja täiendamine või asendamine kvalifikatsiooni kontrolli tulemust muutvate andmetega pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva tähendaks pakkumuse lubamatut muutmist. Seda sõltumata sellest, kas muutmine toimuks pakkuja või hankija algatusel. Kui vastustaja oleks võimaldanud kaebajal referentslepingute nimekirja täiendada või täiendanud seda omal algatusel täiesti teises kontekstis esitatud kaudse ja isegi konkreetse lepingu identifitseerimist mittevõimaldava viite alusel, oleks selline tegevus olnud selgelt vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte ja vastustaja enda kehtestatud RHAD tingimustega.
16.Erinevalt kaebaja väitest ei saa sellisel viisil pakkuja järeleaitamise lubatavust välja lugeda Riigikohtu 19.11.2025 otsusest haldusasjas nr 3-25-806. Riigikohus küll möönis hankija kaalumisruumi täiendavate dokumentide küsimisel, kuid rõhutas, et sealjuures tuleb rangelt järgida võrdse kohtlemise põhimõtet: hankija pidi kaaluma pakkujale teise ettevõtja hankepassi ja nõusoleku tagantjärele esitamiseks võimaluse andmist, kuna puudus vaidlus, et ettevõtja, kelle vahenditele pakkuja soovis tugineda, oli pakkumuses nimetatud ning hankija teadis, et teine ettevõtja vastab kutsealasele pädevusnõudele ja tema suhtes ei esine kõrvaldamise aluseid, kuna teised kvalifitseeritud pakkujad tuginesid sama ettevõtja pädevusele ja esitasid tema hankepassi. Seega oli käsitletud juhtumil pakkuja tahe konkreetse ettevõtja vahenditele tuginemiseks pakkumuses selgelt väljendatud ja hilisem andmete täiendamine ei saanud pakkumust sisuliselt muuta. Käesoleval juhul on asjaolud reljeefselt erinevad, kuna kaebaja tahe tugineda oma kvalifikatsiooni tõendamiseks Tartumaa 9(10)
3-26-1030 Ühistranspordikeskusega sõlmitud lepingule ei ole tema pakkumuse põhjal mõistlikul viisil äratuntav.
17.Ringkonnakohus täpsustab halduskohtu otsuse põhjendusi p-s 19. Kaebajal on põhimõtteliselt õigus selles, et ei ole alust kategooriliselt väita, nagu andmete esitamine hankepassi nõutust erinevas alajaotises tooks alati ja eranditult kaasa, et selliseid andmeid ei tohiks kvalifikatsiooni kontrollimisel arvesse võtta. Teoreetiliselt võib ette kujutada erandlikke olukordi, kus andmete esitamise kontekst võimaldab objektiivselt tuvastada, et pakkuja tegelik äratuntav tahe on esitatust ilmselgelt erinev ja eksimus andmete esitamisel seetõttu vormiline. Halduskohtu otsuse p-s 19 hankepassi osadele selles osas omistatud tähendus ei muuda halduskohtu otsust aga õigusvastaseks. Esiteks on halduskohtu väide, et hankija peab lähtuma hankepassi asjakohases osas esitatud andmetest, üldjuhul kahtlemata õige. Teiseks, isegi kui teatud erandlikel asjaoludel saaks kontekstist tulenevalt tõlgendada nö vales lahtris esitatud andmeid pakkuja kasuks, ei ole antud juhul tegemist sellise erandliku olukorraga. VaKo ja halduskohtu otsustes on põhjendatult leitud, et miski kaebaja pakkumuses ei andnud alust oletada, et andmed kvalifikatsiooni kohta on esitatud ekslikult vales alajaotises. Andmeid nn kolmanda lepingu kohta ei olnud esitatud ekslikult mõne teise kvalifitseerimistingimuse jaoks ettenähtud jaotises, teises hankepassi osas esitatud andmete juures ei olnud väljendatud kaebaja äratuntavat soovi nendega kvalifikatsiooni tõendada ja selliseid andmeid ei olnud esitatud kvalifikatsiooni tõendamise eesmärgil ka üheski muus pakkumuse dokumendis. Vastupidi, ka kaebaja pakkumusele lisatud eraldi dokumendis tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta olid nimetatud samad kaks lepingut, mis hankepassi asjakohases IV osa jaotises C. Kolmandaks ei ole tegemist halduskohtu otsuse ainsa ega määrava põhistusega, vaid halduskohus on põhjalikult ja asjakohaselt selgitanud, miks ei saanud antud juhul kaebaja pakkumust tervikuna vaadeldes tuletada sellest kaebaja tahet kasutada nn kolmanda lepingu andmeid oma kvalifikatsiooni tõendamiseks.
18.Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei saa hankija referentslepingute kontrollimisel lähtuda pakkuja esitatud nimekirjas esitamata lepingutest olenemata sellest, kas nimekirja täiendatakse pakkuja või hankija enda algatusel. Isegi kui vastustaja kogus omal algatusel andmeid kaebaja ja Tartumaa Ühistranspordikeskuse vahel sõlmitud hankelepingu kohta, ei oleks ta saanud nende andmete alusel kaebaja kvalifitseerimise üle otsustada. Seetõttu ei olnud vastustajal ka vajadust väidetavat andmete kogumist ega nende alusel väidetavalt tuvastatud asjaolusid oma otsuses kajastada ning kajastamata jätmine ei riku otsuse põhjendamise kohustust. Tegemist ei ole pakkuja kvalifitseerimise otsuse kontrolliesemesse kuuluvate andmetega, kuna pakkumusest ei nähtu objektiivselt mingil viisil pakkuja tahet selliseid andmeid oma kvalifikatsiooni tõendamiseks esitada. Kaebaja tõstatatud poleemika selle üle, kas ja mis vormis hankija lepingu teise poolega teavet vahetas, millised andmed ta sai ja kas need andmed sisuliselt täidaksid kvalifitseerimistingimuse nõuded, ei oma seega asja lahendamisel õiguslikku tähtsust.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. Kolmas isik, kes osales menetluses vastustaja poolel, palub mõista kaebajalt välja oma õigusabikulu 1507 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab lepingulise esindaja 6,85 töötunnile. Kulu kandmise kohustus on tõendatud Advokaadibüroo WIDEN OÜ 18.06.2026 arvega. Kulu on kohtu hinnangul kooskõlas apellatsioonkaebusele vastamiseks vajaliku mõistliku ajaga, seega vajalik ja põhjendatud ning tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ 10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.