Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.I kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina Lõbus Puudutatud isik – X.I
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.I määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X.I peale.
määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määruse
Jätta X.I määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määrus muutmata.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ning kohtuasjade numbrid X-XX-XXXX, Y-YY-YYYY ja F-FF-FFFF tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.I on Ukraina kodanik, kes saabus Eestisse 2019. a-l. Teda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud (Harju Maakohtu 13.03.2023 otsus kriminaalasjas nr X-XXXXXX, 13.04.2023 otsus kriminaalasjas nr Y-YY-YYYY ja 01.02.2024 otsus kriminaalasjas nr F-FF-FFFF). Harju Maakohtu 17.11.2023 määrusega nr Y-YY-YYYY pöörati täitmisele 13.04.2023 otsusega mõistetud ja osaliselt ära kandmata karistus (2 aastat ja 2 kuud vangistust). Viru Vanglas viibides esitas X.I 06.08.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.PPA luges 02.07.2025 otsusega nr 12408150005-1 X.I taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmises seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi; otsustas mitte tunnustada X.I-d täiendava kaitse saajana, kuna on põhjendatud
3-26-1174 alust arvata, et ta võib ohustada avalikku korda (VRKS § 22 lg 3 p 4); piiras alates viibimisaluse lõppemisest X.I välismaalaste seaduse (VMS) §-st 309 14 tulenevat viibimisõigust VMS § 52 lg 1 p 7 alusel; tegi X.I-le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Ukrainasse ning kohaldas sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks.
3.X.I vabanes vanglast 17.04.2026. PPA pidas ta samal päeval kinni VSS § 15 lg 41 alusel ning taotles Tartu Halduskohtult VSS § 23 lg 1 alusel luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tartu Halduskohus rahuldas PPA taotluse 17.04.2026 määrusega nr 3-26-1140 ning andis loa X.I kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks.
4.X.I esitas 19.04.2026 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA pidas ta 20.04.2026 kinni VRKS-i alusel.
5.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 20.04.2026 taotluse anda luba X.I kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, viidates VRKS § 36 1 lg 2 p-des 4, 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alustele. Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja arvestades puudutatud isiku põgenemise ohtu. PPA peab koguma täiendavat päritolumaa infot ja pidama vestluse. Puudutatud isik esitas korduva rahvusvahelise kaitse taotluse ajal, kui ta oli Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud. On põhjendatud alus arvata, et ta esitas taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, väljendanud soovi mitte täita lahkumiskohustust, takistanud menetlusi ja keeldunud reisidokumendi taotlemisest. Kinnipidamine on vajalik ka avaliku korra kaitse eesmärgil, arvestades kohtuotsustega tuvastatud korduvaid lähisuhtevägivalla- ja jälitamisepisoode, mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis, lähenemiskeelu rikkumist ja alkoholi kuritarvitamist. Arvestades puudutatud isiku impulsiivset käitumist, tema soodumust vägivaldsele käitumisele, alkoholiprobleeme ning oskamatust probleeme lahendada, eksisteerib reaalne oht, et varasem käitumis- ja tegevusmuster võib korduda. Esineb VSS § 68 p-s 4 nimetatud põgenemisoht. Isik on toime pannud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud vangistus. Tema eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek ja distsiplinaarrikkumised avavanglas näitavad suhtumist Eesti riigi seadustesse. Esineb ka VSS § 68 p-s 6 nimetatud põgenemisoht. Isik on PPA-le teada andnud ja haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Viru Vanglas viibides keeldus ta taotlemast reisidokumenti/tagasipöördumise tunnistust. Ta põhjendades seda asjaoluga, et dokument võimaldaks tema väljasaatmist Ukrainasse, kuhu ta ei ole nõus minema. Ka 17.04.2026 küsitluse käigus ütles isik, et ei taha, et temale kohaldatakse Schengeni sissesõidukeeldu ja ta saadetakse välja Ukrainasse. PPA järeldab, et isik takistab tahtlikult lahkumiskohustuse täitmist ja on põhjust arvata, et ta võib põgeneda, vältimaks väljasaatmist päritoluriiki. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Isiku vabastamisel kinnipidamiskeskusest on tõenäoline, et ta hakkab end varjama, et takistada rahvusvahelise kaitse menetlust ja tema võimalikku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu. Isik võib lahkuda ebaseaduslikult ka mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.
6.Kohtuistungil vaidles puudutatud isik taotlusele vastu. Ta selgitas, et soovib minna oma ema juurde, kes elab ja töötab Eestis. Ta on Eestiga rohkem seotud kui Ukrainaga. Puudutatud isik soovib minna tööle. Ta on seadusekuulekas, on küll eksinud, kuid on ennast parandanud. Kinnipidamiseks ei ole põhjust. PPA jäi kohtuistungil kirjalikult esitatud taotluse juurde. 2(5)
3-26-1174
7.Tallinna Halduskohus andis 21.04.2026 määrusega PPA-le loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.06.2026 (ilmselge kirjavea kinnipidamise lõppkuupäevas parandas halduskohus 22.04.2026 määrusega). Kohus nõustus PPA-ga, et puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik, sest esineb tema põgenemise oht. Teda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Ta jätkas kuritegude toimepanemist ka ajal, mil eelnevat karistust ei olnud tingimisi täitmisele pööratud. Kohus on pööranud talle mõistetud vangistuse täitmisele. Seega on täidetud VRKS § 361 lg 2 p-s 6 nimetatud kinnipidamise alus – kinnipidamine avaliku korra kaitsmise vajaduse tõttu. Esineb VSS § 68 p-s 6 nimetatud põgenemisoht, kuna puudutatud isik on PPA-le teada andnud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Viru Vanglas viibides keeldus ta reisidokumendi/tagasipöördumise tunnistuse taotlemisest põhjendusega, et dokument võimaldaks tema väljasaatmist Ukrainasse, kuhu ta ei ole nõus minema. 17.04.2026 küsitlusel ütles isik, et soovi sissesõidukeelu kohaldamist ja Ukrainasse väljasaatmist. Sellest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA pidas isiku kinni 17.04.2026 tema Eestist väljasaatmise eesmärgil. Seejärel esitas puudutatud isik 19.04.2026 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, milles taotles mh väljasaatmise peatamist. Seega on tõenäoline, et 19.04.2026 taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne põgenemisohu vältimiseks. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole siinsel juhul eesmärgipärane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X.I palub 27.04.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.04.2026 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest või asendada kinnipidamine leebemate järelevalvemeetmetega. Väljasaatmine on ajutiselt peatatud. Kinnipidamine ei ole enam vajalik väljasaatmise sundtäitmiseks. Kohus ei ole selgitanud, miks ei saa kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Kohus ei arvestanud, et puudutatud isiku ema elab ja töötab Eestis seaduslikult. Puudutatud isikul on olemas elukoht. Karistus varasemate kuritegude eest on ära kantud ja sellele asjaolule tuginemine põgenemisriski hindamisel ei ole põhjendatud. Puudutatud isik selgitas halduskohtu istungil, et oli vanglas viibides valmis taotlema reisidokumenti pärast vabastamist. Puudutatud isik ei ole osutanud ametiasutustele füüsilist vastupanu või end nende eest peitnud. Samuti ei katkestanud ta sidet ametiasutustega. PPA pole tõendanud, et puudutatud isik plaanib salaja Eestist lahkuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebuse võib võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.PPA tugines 20.04.2026 taotluses VRKS § 36 1 lg 2 p-des 4, 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alustele ning VSS § 68 p-des 4 ja 6 nimetatud põgenemisohule.
10.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Samas aitab selle normi kohaldamine kaasa ka rahvusvahelise kaitse taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.1). 3(5)
3-26-1174
11.Puudutatud isik esitas 19.04.2026 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus on algusjärgus. PPA-l tuleb selle menetluse raames teha erinevaid menetlustoiminguid, sh isikut küsitleda, ning selleks peab isik olema PPA-le kättesaadav. PPA-l tuleb sisuliselt kontrollida, kas isik on toonud korduvas taotluses välja uusi asjaolusid, mis õigustavad temale rahvusvahelise kaitse andmist (vt VRKS § 24 lg-d 1–3). On usutav, et PPA ei ole veel jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 181 lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud.
12.VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (vt täpsemalt nt Riigikohtu 24.03.2025 määrus nr 3-24-951, p 12).
13.Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid PPA lükkas selle 02.07.2025 otsusega nr 12408150005-1 (dtl 58–74) tagasi. Puudutatud isik esitas korduva rahvusvahelise kaitse taotluse 19.04.2026 pärast seda, kui PPA oli ta 17.04.2026 VSS § 15 lg 4 1 alusel kinni pidanud väljasaatmise korraldamiseks (vt kinnipidamise protokoll; dtl 32–33) ning selgitanud, et 02.07.2025 otsuse alusel saadetakse ta Eestist välja Ukrainasse (vt küsitluse protokoll; dtl 13–15). Kuna PPA pidas puudutatud isiku kinni väljasaatmise korraldamiseks, on tõenäoline, et isik esitas korduva rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et väljasaatmine nurjata ning jääda Eestisse vähemalt taotluse menetluse ajaks.
14.Kinnipidamiseks peab esinema ka põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemise oht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5).
15.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et siinsel juhul esineb VSS § 68 p-dest 4 ja 6 tulenev põgenemise oht, sest puudutatud isik on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid ning tema käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Puudutatud isik on Harju Maakohtu 11.01.2023 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, 13.04.2023 otsusega kriminaalasjas nr Y-YY-YYYY ja 01.02.2024 otsusega kriminaalasjas nr F-FF-FFFF süüdi mõistetud erinevate kuritegude toimepanemise eest (teise inimese tervise kahjustamine; valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt; ähvardamine; mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine; ahistav jälitamine; lähenemiskeelu korduv rikkumine). Puudutatud isikut on karistatud vangistusega. Puudutatud isik avaldas PPA-le, et ei nõustu enda väljasaatmisega Ukrainasse ning võib Eestist lahkuda vabatahtlikult ja jätkata oma eluga mujal, välja arvatud Ukrainas (PPA 17.04.2026 küsitluse protokoll, lk 2–3; dtl 14–15). Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik sellega väljendanud, et ei soovi minna tagasi Ukrainasse. Isiku hoiakust ja käitumisest võib seega järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Lisaks näitab isiku varasem käitumine, et vabaduses ei oleks ta PPA-le menetlustoimingute tegemiseks tõenäoliselt kättesaadav. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduse meetmed olnud tulemuslikud ning isik jättis käitumiskontrolli ajaks temale pandud nõuded täitmata (vt Harju Maakohtu 17.11.2023 otsus kriminaalasjas nr Y-YY-YYYY; dtl 42–48). Seega on usutav, et leebemate meetmete kohaldamisel ei ole puudutatud isik ametnikele kättesaadav. Põgenemisoht hõlmab ka riigisiseselt menetlusest kõrvalehoidmist, mitte üksnes lahkumist mõnda teise riiki.
16.Kokkuvõttes on puudutatud isiku varasemat käitumist ja hoiakuid arvestades põhjendatud alus arvata, et kinnipidamiskeskusest vabastamisel ei jääks ta Eestisse ootama ära korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse tulemust, vaid liiguks edasi mõnda teise Schengeni riiki, et vältida päritoluriiki tagasisaatmist. Samuti võib isik hakata 4(5)
3-26-1174 väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, sh eirata järelevalvemeetmeid. Seetõttu on õigustatud puudutatud isiku kinnipidamine, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, aga ka selleks, et korduva taotluse läbi vaatamata jätmise või tagasilükkamise korral oleks puudutatud isik võimalik riigist välja saata.
17.Põgenemisohu tõttu ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada tõhusaks (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et puudutatud isik järgib PPA seatavaid kohustusi, kuid eespool tuvastatud põgenemisoht ei anna selliseks hinnanguks alust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 21.06.2026 pidada ebaproportsionaalseks. Isik ei ole esitanud ka väiteid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks turvalisuse või tervise kaalutlustega.
18.Kuna isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 36 1 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, puudub vajadus kontrollida, kas kinnipidamine oleks põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel.
19.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 21.04.2026 määrus muutmata.
20.Kuna määrus sisaldab andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja temaga seotud kohtuasjade numbrid tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.