Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Diana Žovnjarovitš Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– X.I
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 10.06.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus ning anda luba X.I kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.10.2026 (kaasa arvatud).
2.Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määrus nr 326-1174 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2026 määrus nr 3-26-1174.
3.Kuulutada menetlus kinniseks käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud dokumentide osas.
4.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
5.Tõlkida puudutatud isikule määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused vene keelde.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 09.06.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse X.I kinnipidamiskeskuses (KPK) kinnipidamise tähtaja pikendamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmiselt.
3-25-1174
1.1.Varasemad asjaolud on välja toodud PPA 20.04.2026 taotluses, Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määruses ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2026 määruses haldusasjas nr 3-261174.
1.2.Isik esitas 23.04.2026 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Samal päeval toimus isiku rahvusvahelise kaitse nõustamine. 20.05.2026 viidi läbi rahvusvahelise kaitse vestlus. Isik esitas 22.05.2026 PPA-le kaks e-kirja ja 25.05.2026 ühe e-kirja, milles avaldas täiendavaid selgitusi rahvusvahelise kaitse taotluse raames.
1.3.Isiku jätkuv kinnipidamine nii avaliku korra kaitsmiseks, kui ka isiku rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni viimiseks on vajalik, kuna isikuga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Samuti esineb isiku suhtes põgenemise oht (VSS § 68 p-d 4 ja 6). Isikuga on 20.05.2026 läbi viidud rahvusvahelise kaitse menetluse raames vestlus. Peale vestluse läbiviimist on isik esitanud menetlejale ka e-kirjade teel lisaselgitusi. PPA peab neid lisaselgitusi analüüsima ning seejärel teeb otsuse. Isik esitas korduva rahvusvahelise kaitse taotluse ajal, kui ta oli Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks. Isik on avalikku korda ohustav isik, kuna on toime pannud mitmeid kuritegusid (sh teise inimese tervise kahjustamine; valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt; ähvardamine; mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine; ahistav jälitamine; lähenemiskeelu korduv rikkumine). Kui isik viibis Viru Vanglas, siis keeldus ta taotlemast reisidokumenti/tagasipöördumistunnistust, põhjendades seda sellega, et dokument võimaldaks tema väljasaatmist Ukrainasse, kuhu ta ei ole nõus minema (dtl 24). 17.04.2026 toimunud küsitluse raames on isik avaldanud, et ta ei taha, et temale kohaldatakse Schengeni sissesõidukeeld ja saadetakse välja Ukrainasse (dtl 32-33). Samuti 20.05.2026 toimunud rahvusvahelise kaitse vestluse raames on isik avaldanud, et esitas korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, et sh vältida enda väljasaatmist Ukrainasse (vestluse protokolli lk 4, küsimus 20). PPA hinnangul on isik sellega sõnaselgelt väljendanud, et ei soovi minna tagasi Ukrainasse. Seega isiku hoiakust ja käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
1.4.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht.
1.5.Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
2.PPA jäi 10.06.2026 istungil taotluse juurde. Taotluses on kajastatud andmed kriminaalkorras karistatuse kohta, kuivõrd PPA soovib näidata, et isik on ohtlik avalikule korrale. Isiku varasem käitumine põhjendatult suurendab riski, et isik võib toime panna uusi rikkumisi. Samuti näitavad isiku kuriteod isiku suhtumist ja ükskõiksust Eesti Vabariigi õiguskorda. Isik on ise kohtuistungil kinnitanud, et esitas korduva taotluse väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel esineb kinnipidamise alus.
3.Puudutatud isik vaidles 10.06.2026 kohtuistungil taotlusele vastu. Isik ei nõustu taotlusega Vastuseks kohtu küsimusele, miks isik esitas korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, selgitas isik, et pärast tema vabastamist taheti ta saata Ukrainasse, kuid vältimaks seda, esitas isik korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik lisas, et kartis sõtta saatmist. Täiendavalt märkis isik, et peamine põhjus on tema ema, kes tuli siia sõja alguses, on töötanud siin 4 aastat ja isik tahab temaga siia jääda. Isik elas enne vanglat emaga ja tahaks siia jääda. Põhimõtteliselt isiku kinnipidamine KPK-s tugineb sellele, et ta on ohtlik ühiskonnale. Seoses toimepandud kuritegudega, siis leidis isik, et ta on kogu karistuse vanglas ära andnud. Lisaks on ta täitnud kõik kohustused riigi ees, maksis ära võlad, kui töötas 2(4)
3-25-1174
vanglas. Isik palub kohtult võimalust olla ema kõrval. Isik kinnitas, et ei hakka kuhugi põgenema, ta oleks kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetluseni koos emaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et PPA taotlus tuleb rahuldada (HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ja 6, § 265 lg 1; VRKS § 362 lg-d 5 ja 6, § 361 lg 1, lg 2 p 4, lg 21; VSS § 68 p-d 4 ja 6). Kohus võtab haldusasja materjalide juurde Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määruse nr 3-26-1174 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2026 määruse nr 3-26-1174 (HKMS § 62 lg 2). Kohus kuulutab viidatud dokumentide osas menetluse kinniseks (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 2, VRKS § 13 lg 1).
5.Vastavalt VRKS § 361 lg-le 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 36 1 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
6.Tulenevalt VRKS § 361 lg 2 punkti 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 36 1 lg 21). Tulenevalt VSS § 68 punktist 4 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Välismaalase põgenemise oht esineb ka juhul, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).
7.Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik on PPA-le esitanud 19.04.2026 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA on selgitanud, et 23.04.2026 toimus isiku rahvusvahelise kaitse nõustamine ning 20.05.2026 rahvusvahelise kaitse vestlus (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 181). Samas on isik esitanud 22.05.2026 PPA-le kaks e-kirja ning 25.05.2026 ühe e-kirja selgitustega rahvusvahelise kaitse menetluse raames (dtl 181). Neile asjaoludele isik vastu vaielnud ei ole. On usutav, et PPA ei ole veel jõudnud sisuliselt analüüsida puudutatud isiku 22.05.2026 ja 25.05.2026 esitatud selgitusi, mistõttu puudub kahtlus, et esineb vajadus rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Seejuures ei ole vaidlust, et otsust veel isiku korduvalt esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse osas tehtud ei ole. Järelikult on VRKS § 36 1 lg 2 p 4 eeldused täidetud. Puudub vajadus analüüsida täiendavalt sama sätte punktide 5 ja 6 täidetust.
8.Ühtlasi nõustub kohus PPA-ga, et isiku põgenemisohtu tuleb jätkuvalt jaatada. Tallinna Ringkonnakohus on oma 04.05.2026 määruse nr 3-26-1174 põhjenduste punktis 15 märkinud järgmist: „Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et siinsel juhul esineb VSS § 6 8 pdest 4 ja 6 tulenev põgenemise oht, sest puudutatud isik on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid ning tema käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Puudutatud isik on Harju Maakohtu 11.01.2023 otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx, 13.04.2023 otsusega kriminaalasjas nr y-yy-yyyy ja 01.02.2024 otsusega kriminaalasjas nr f-ff-ffff süüdi mõistetud erinevate kuritegude toimepanemise eest (teise inimese tervise kahjustamine; valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt; ähvardamine; mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine; ahistav jälitamine; lähenemiskeelu korduv rikkumine). Puudutatud isikut on karistatud 3(4)
3-25-1174
vangistusega. Puudutatud isik avaldas PPA-le, et ei nõustu enda väljasaatmisega Ukrainasse ning võib Eestist lahkuda vabatahtlikult ja jätkata oma eluga mujal, välja arvatud Ukrainas (PPA 17.04.2026 küsitluse protokoll, lk 2-3; dtl 14-15). Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik sellega väljendanud, et ei soovi minna tagasi Ukrainasse. Isiku hoiakust ja käitumisest võib seega järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Lisaks näitab isiku varasem käitumine, et vabaduses ei oleks ta PPA-le menetlustoimingute tegemiseks tõenäoliselt kättesaadav. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduse meetmed olnud tulemuslikud ning isik jättis käitumiskontrolli ajaks temale pandud nõuded täitmata (vt Harju Maakohtu 17.11.2023 otsus kriminaalasjas nr y-yy-yyyy; dtl 42-48). Seega on usutav, et leebemate meetmete kohaldamisel ei ole puudutatud isik ametnikele kättesaadav. Põgenemisoht hõlmab ka riigisiseselt menetlusest kõrvalehoidmist, mitte üksnes lahkumist mõnda teise riiki.“ Need seisukohad on jätkuvalt asjakohased, kuivõrd asjaolud ei ole vahepeal muutunud ning vaid kuu aega on möödunud viidatud ringkonnakohtu määruse tegemisest.
9.Täiendavalt märgib kohus, et ka 10.06.2026 kohtuistungil on isik kinnitanud, et esitas korduva rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga vältida enda väljasaatmist Eestist. Isik lisas, et ta ei soovi Ukrainasse sõtta minna. Seega on isik selgelt väljendanud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, olenemata sellest, mis on selle põhjuseks. Sellises olukorras on suur tõenäosus, et vabaduses viibides asuks puudutatud isik ennast varjama ja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusest kõrvale hoidma ning seda hoolimata isiku poolt 10.06.2026 kohtuistungil väidetust, et ta ei kavatse põgeneda. Selline kaebaja väide ei ole usutav, arvestades kohtu ette toodud asjaolusid kogumis ning ka 10.06.2026 kohtuistungil isiku poolt selgitatut. Võib olla tõsi, et isiku soov on olla koos emaga Eestis, kuid see ei väära põgenemisohu esinemise fakti. Selleks, et põgenemisohtu möönda, ei pea olema isik varasemalt põgenenud. Ühtlasi ei ole usutav, et kui isik ei suutnud järgida kriminaalhoolduse meetmeid, siis leebemaid järelevalvemeetmeid isik järgiks. Asjaolu, et isik on kinnitanud korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise eesmärgina vältida Eestist väljasaatmist, viitab ka isiku hoiakutele, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
10.Põgenemisohu tuvastamisel ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (VRKS § 29). Seda tingituna asjaolust, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine (elamine kindlaksmääratud kohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva) (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-14, p 18).
11.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Kuigi KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamine on vabadusõiguse riive, siiski esineb selleks seaduslik alus ning taotletava eesmärgi saavutamiseks muud tõhusad meetmed puuduvad, mis riivaks puudutatud isiku õigusi vähem. KPK-s kinnipidamise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid eesmärk on tagada isiku kättesaadavuse rahvusvahelise kaitse menetluses.
12.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa X.I kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.10.2026 (kaasa arvatud). Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.