Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Q.Ri kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Sigrid Pure Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– Q.R
Asja läbivaatamine
04.05.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Q.Ri kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.07.2026 (kaasa arvatud).
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused araabia keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 02.05.2026 kl 6.40 Tallinna Lennujaamas Sudaani Vabariigi kodanikku Q.Ri (sünd. xx.xx.xxxx), kes soovis reisida Amsterdami. Isikul oli Läti isikutunnistus, kuid puudus reisidokument. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kl 7.00 kinni.
2.Isik selgitas vestlusel, et saabus Eestisse 01.05.2026 bussiga Lätist ja soovis lennata Amsterdami. Isiku selgitused olid vastuolulised ja kohati ebaselged. Selgituste järgi saabus ta 2023. a ostetud passi ja õpilasviisaga Sudaanist Venemaale. Seal selgus, et tema viibimisalus on lõppenud ja tal puudub Venemaal elamisõigus. Sellest hoolimata elas ja töötas ta mõned kuud Venemaal ebaseaduslikult ning liikus seejärel Valgevenesse ja seal edasi Lätti, kus
3-26-1332
esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik ei teadnud, mis staadiumis tema taotluse läbivaatamine hetkel on. Samuti ei osanud ta anda asjakohaseid selgitusi Amsterdami reisimise kohta.
3.PPA tegi 02.05.2026 isiku kohta päringu Läti ametivõimudele. Läti vastuse kohaselt on isik Lätis rahvusvahelise kaitse taotleja, talle on väljastatud dokument, mille alusel ta võib viibida ainult Lätis. Isik lahkus varjupaigataotlejate majutuskeskusest 01.05.2026. PPA pidas isiku 02.05.2026 kl 16.40 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 3, 4 ja 7 kinni alusel.
4.PPA esitas 02.05.2026 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 2 p-de 3, 4 ja 7 ning § 36 2 lg 2 alusel taotluse Q.Ri kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
4.1.Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 6 ja 9). PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, kuna ta on juba lahkunud ilma loata teisest Schengeni liikmesriigist Lätist ebaseaduslikult ja tulnud Eestisse. Isik võib hakata end vabaduses varjama PPA eest või lahkuda Eestist. Isikul on oskused, vahendid ja võimalused teise liikmesriiki reisimiseks. Isik on taotlenud varjupaika Lätis, talle on võimaldatud elukoht ja igapäevaeluks vajalikud tingimused, sellest hoolimata on ta ebaseaduslikult lahkunud Lätist ja sisenenud transiidi eesmärgil Eestisse, et jätkata ebaseaduslikku rännet teise Schengeni liikmesriiki.
4.2.Kuna isik on Lätis rahvusvahelise kaitse taotleja, siis on Läti tema taotluse eest vastutav liikmesriik ja isik tuleb Lätile üle anda. Kuna isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul üle anda, palub PPA kohtult luba paigutada isik kuni 2 kuuks kinnipidamiskeskusesse.
4.3.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Need ei taga eesmärki olla kättesaadav Lätile üleandmiseks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht, tal puuduvad reisimiseks vajalikud dokumendid ja seaduslik alus Eestis viibimiseks, ta on sisenenud riiki ebaseaduslikult, näidates üles soovi reisida ebaseaduslikult edasi teistesse Euroopa riikidesse. On tõenäoline, et vabaduses viibides hakkaks ta end ametivõimude eest varjama, kuna tema varasem käitumine viitab sellele. Ei ole usutav, et vabaduses olles hakkaks ta vabatahtlikult korraldama enda lahkumist Lätti. Usutav on, et ta otsib võimalusi edasi liikumiseks järgmisesse liikmesriiki. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu korral ei suuda leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mis põhineb isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ja hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud.
4.4.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend tema üleandmiseks Lätile. Isiku kinnipidamine ei ole vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaalutlustega. Isikule on tagatud kinnipidamiskeskuses meditsiiniline abi ja vajadusel psühholoogiline abi. PPA-le ei ole teada, et isikul esineks meditsiiniline olukord, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
5.Q.R kinnitas, et taotlus on talle arusaadav. Leiab, et ta ei ole seadust rikkunud, seega ei ole 2 kuud põhjendatud. Ta peab Lätti tagasi minema, tal on seal töö ja ta loodab, et on võimalik kinnipidamise perioodi lühendada.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
2(4)
3-26-1332
KOHTU PÕHJENDUSED
7.VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 7) isiku üleandmine Dublini III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.
8.Asjaoludest nähtuvalt taotles isik Lätis rahvusvahelist kaitset ja menetlus Lätis on pooleli. Seega on Läti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 1 alusel vastutav isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ja isik tuleb Lätti tagasi saata. Tagasivõtmise menetlus võtab aega, sest Läti peab aktsepteerima PPA taotluse ja isik tuleb pärast tagasivõtu aktsepteerimist Lätti tagasi saata. Seniks on põhjendatud isik kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada.
9.Kohus nõustub PPA prognoosiga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, mistõttu on tema kinnipidamine põhjendatud (VRKS § 361 lg 2 p 7). Isik ei jäänud ära ootama Läti ametivõimude vastust tema rahvusvahelise kaitse taotlusele, vaid lahkus ilma loata Lätist, et ebaseaduslikult Hollandisse minna. Kohtu jaoks ei ole usutav isiku selgitus, et ta ei teadnud, et tal on keelatud Lätist lahkuda. Läti ametivõimud võtsid tema passi hoiule, mis näitab selgelt, et isikul on keelatud Läti ametivõimude loata Lätist lahkuda. See, et isikule väljastatud isikutunnistust ei saa reisimiseks kasutada, on selgesõnaliselt isikutunnistusel kirjas. Kohtu on jaoks usutav, et isikule selgitati neid asjaolusid Lätis. Sellegipoolest ei ole isik kinni pidanud kohustusest viibida menetluse lõpuni Lätis, vaid lahkus ebaseaduslikult Eestisse. Ilmselt ei huvitanud isikut Lätis toimuv rahvusvahelise kaitse menetlus ja ta soovib jõuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Isiku käitumist arvestades on usutav, et ta ei jääks vabaduses viibides tema Lätti tagasisaatmist ära ootama, vaid lahkuks omavoliliselt ka Eestist, et oma sihtriiki jõuda.
10.Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab, et isikut saab usaldada ja et ta allub PPA kohaldatavatele järelevalvemeetmetele. Praegusel juhul ei ole isik oma käitumisega sellist usaldust tekitanud. Läti kohaldatud leebemad järelevalve1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.
3(4)
3-26-1332
meetmed ei hoidnud ära isiku omavolilist lahkumist Lätist. Need ei hoiaks ära ka tema omavolilist lahkumist Eestist. PPA-l puudub võimalus võtta järelevalvemeetmena hoiule isiku dokumenti, sest see on hoiul Läti ametivõimude käes. Samas ei ole dokumentide puudumine takistanud isikul seni Schengeni alal ringi liikuda. See ei takistaks ka Eestist lahkumist. Schengeni viisaruumis kehtiva piirikontrolli puudumise tõttu ei pruugiks isikul olla olulisi takistusi Eestist lahkumiseks ja mujale liikmesriiki minemiseks.
11.Kohtu hinnangul ei ole PPA tuginemine VRKS § 361 lg 2 p-dele 3 ja 4 praeguses asjas asjakohane. PPA ei menetle isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Samuti on riiki saabumise ja riigis viibimise asjaolud juba kontrollitud. Kohus ei pea asjakohaseks aluseks ka VSS § 68 p 6, sest isikuga vestlemisel ei selgunud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et isik keelduks Lätti või Sudaani tagasi pöördumast.
12.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid ja varasemat käitumist ning selle pinnalt tehtud ohuprognoosi. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend, sest puuduvad vähemriivavad meetmed eesmärgi saavutamiseks ehk isiku Läti ametivõimudele üleandmise tagamiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Vajadusel tagatakse isikule kinnipidamiskeskuses meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks ja isik on võimalik lähiajal Lätti tagasi saata. Pole põhjust arvata, et Läti keelduks teda tagasi võtmast.
13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära (VRKS § 364 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.