Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
30.04.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-243
Haldusasi
S.F-i kaebus
Menetlusosalised
Kaebaja – S.F Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.03.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
S.F-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 203 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-26-243 16/545-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja taotles ka teda väidetavalt terroriorganisatsiooniga siduva väite eemaldamist varjupaigamenetluse toimikust ja Schengeni infosüsteemist (SIS) ning kahju hüvitamist. Kahjunõue jaguneb järgmiselt: varaline kahju (säästude kaotus ja saamata jäänud tulu) 1 200 000 eurot, mittevaraline kahju (mainekahju) 2 500 000 eurot ja tulevikus tekkiv kahju (akadeemilise karjääri takistamine) 3 300 000 eurot. Kaebaja palus anda talle menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja riigi õigusabi.
2(5)
3-26-243 Kaebaja esitatud kahjunõue on laialivalguv ja üldsõnaline ning selliste puudustega, et seda ei ole võimalik menetleda, sh küsida selle kohta vastustajalt seisukohta. Konkreetsete ja selgete avalduste esitamine on kaebaja ülesanne (HKMS § 2 lg 3, § 50 lg 1 ja § 52 lg 1). Kohtul on küll kohustus selgitamiskohustusega tagada, et kaebaja kogenematuse tõttu ei jääks vajalikud avaldused esitamata, kuid kohus ei tohi kaebaja kahjunõuet tema eest koostada, sisustada ja põhistada. Seetõttu tuleks kahjunõue tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja ei ole nimetanud, kes ja millega konkreetselt on talle kahju tekitanud. Kaebaja on nimetanud kahjuelementide summasid, kuid neist ei ole arusaadav, millise arvutuskäigu tulemusena ja milliste tõendite alusel on kaebaja selliste summadeni jõudnud. Kaebaja taotlus anda talle riigilõivu tasumiseks menetlusabi jääb allkirja puudumise tõttu läbi vaatamata. Allkirja olemasolul tuleks see jätta rahuldamata. Pole piisavat alust eeldada, et menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Olenemata kohtu juhistest ei ole kaebaja põhistanud menetlusabi taotlust selliselt, et selle lahendamine ja kaebaja majandusliku seisundi hindamine oleks HKMS § 116 lg 2 ja TsMS § 186 kohaselt võimalik (TsMS § 186 lg 6). Riigi õigusabi taotlus jääb allkirja puudumise tõttu läbi vaatamata. Allkirja olemasolul tuleks see jätta rahuldamata. Kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 7 lg 1 p 5). Kaebaja ei ole ka riigi õigusabi saama õigustatud isik (RÕS § 6 lg 11), kuna kohtule esitatud avalduste kohaselt elab ta Türgis.
3-26-243 on seadusega vastuolus ja vale, kuna kaebaja elab Türgis, tema digitaalallkirja andmise võimalused on piiratud, allkirjastatud kaebuse postiga saatmine on keeruline ning kohus saanuks ise kaebaja isiku tuvastada.
3-26-243
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.