H.C kaebus Siseministeeriumi 26.06.2024 otsuse nr 1-24/94 tühistamise ning taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuetes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – H.C Vastustaja – Siseministeerium, esindaja Piret Alamaa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.10.2024 kohtuotsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebaja apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata H.C taotlus nõuda Siseministeeriumilt välja apellatsioonkaebuse osas „Nimevahetuse praktika Eestis“ loetletud isikutele uue isikunime andmist käsitlevad otsused.
2.Jätta H.C apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-24-1896 tehtud Tallinna Halduskohtu 29.10.2024 kohtuotsus muutmata.
3.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Otsuse jõustumisel avaldada see tervikuna, ent asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
25.05.2026
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-24-1896 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja esitas taotluse enda ees- ja perekonnanime muutmiseks, soovides mh perekonnanime, millega tal pole perekondlikku seost. Ta põhjendas taotlust sellega, et soovib oma elu muuta, ent tal ei ole võimalik leida töökohta, sest internetist tema nime järgi otsides on leitav teave, et ta on viibinud vanglas.
2.Siseministeerium tegi 26.06.2024 otsuse nr 1-24/94 (vaidlustatud otsus) millega jättis kaebaja taotluse rahuldamata, leides et ees- ja perekonnanime muutmiseks puudub mõjuv põhjus nimeseaduse (NS) § 171 lg 2 punkti 5 ja § 19 lg 1 punkti 9 tähenduses ning kaebajale uue nime andmine oleks vastuolus avaliku huviga saada adekvaatset teavet kuritegusid toime pannud isikute kohta ja takistada neil uute kuritegude toimepanemist. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kaebajat korduvalt karistatud ning viimati vabanes ta muu hulgas vägistamise eest mõistetud kolmeaastasest vangistusest 21.05.2024, mis tähendab, et isegi pärast karistusandmete kustutamist karistusregistrist (2029. aasta mais) ei asendata tema nime avalikustatud kohtulahendites vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) §-le 28. Eelviidatud sätte eesmärk hoida avalikkuse jaoks tähelepanu all selliste isikute andmeid ei oleks täidetav, kui isiku soovil uue isikunime andmise menetluses antaks isikule uue nimega uus identiteet.
3.Kaebaja esitas kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse ühistamist ning Siseministeeriumi kohustamist kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Esiteks leidis kaebaja, et NS-ist ega KarsRS-ist ei tulene karistatud isiku nime muutmise keeldu, samas kui vabadus oma nime muuta kuulub põhiseaduse (PS) § 19 ja 26 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) artikli 8 kaitsealasse. Kaebaja soovib nime vahetada taasühiskonnastumise eesmärgil ning vaidlustatud otsus mõjutab kaebaja psühholoogilist heaolu ja takistab ühiskonda naasmist. Kaebajal on senise nimega võimatu ametlikult töötada ja täita oma nelja lapse ees perekonnaseadusest tulenevaid ülalpidamiskohustusi. Teiseks leidis kaebaja, et Siseministeerium ei kohaldanud seadust erapooletult ja rikkus võrdse kohtlemise nõuet, kuna varem on seksuaalkurjategijatel nime muutmist lubatud ja valdav osa neist ei pane toime uusi kuritegusid. Kolmandaks ei võinud Siseministeerium kaebaja hinnangul tugineda vangla iseloomustusele, mis anti kaebaja karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise menetluses. Viimaks tõdes kaebaja, et nimevahetus ei loo paremaid eeldusi uute kuritegude toimepanemiseks, küll aga võib olla oluline osa inimese taasühiskonnastumise protsessist, kusjuures nimevahetus ei vähenda avalikku turvalisust, sest isikukood ei muutu ja seega on jätkuvalt võimalik kontrollida inimese kriminaalset tausta ametlikest andmebaasidest.
4.Vastustaja vaidles kaebusele vastu, jäädes seisukohale, et kaebajale uue nime andmise vastu räägib kaalukas avalik huvi ning seetõttu ei ole uue nime andmine põhjendatud. Vastustaja hinnangul ei tulene NS § 16 lõikest 4, et vähemalt ühel korral tuleb isikule tema soovil uus nimi anda. Vastustaja möönis, et kaebajal võib senise nimega esineda ebameeldivusi ja majanduslikku 2(7)
3-24-1896 või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi, ent vabalt valitud perekonnanime andmine kaebajale ei ole põhjendatud. Viimaks leidis vastustaja, et kuigi kehtiv NS ei sisalda seaduse varasema redaktsiooni § 17 lõikes 2 sätestatud keeldu muuta karistatud isiku nime sellest nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulike tagajärgede vältimiseks, ei nähtu kehtiva NS seletuskirjast, et seadusandja soov olnuks julgustada endiseid kurjategijaid oma isikunime muutma. NS varasemas redaktsioonis sätestatud absoluutne piirang on kehtivas seaduses asendatud vastustaja õigusega kaaluda karistatud isikule uue nime andmist või sellest keeldumist.
5.Tallinna Halduskohus tegi 29.10.2024 kohtuotsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.NS-ist ei tulene otsesõnu keeldu muuta karistatud isiku nime, ent haldusorganil on NS § 17 lg 2 alusel kaalutlusõigus otsustada, kas anda uus nimi või mitte. Kaalutlusõiguse teostamise kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3).
5.2.Vastustaja võis vaidlustatud otsuse tegemisel kaebajat iseloomustavate andmetena kasutada teavet, mis sisaldub tema karistamist ja vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmist käsitlevates jõustunud ja avalikult kättesaadavates kohtulahendites. Vastustaja ei ole tuginenud vangla iseloomutusele.
5.3.Vastustaja võis tugineda KarRS §-le 28. Nimetatud sätet käsitleva seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on mh vägistamise toime pannud inimese andmete avalikustamise eesmärk hoida ära uute raskete kuritegude toimepanemist ning tagada õiguskorra kaitse. Tegemist on sobiva, vajaliku ja mõõduka meetmega, sest kuigi isiku karistatust on võimalik kontrollida ka karistusregistrist, ei ole paljud selle kasutamise võimalikkusest teadlikud ning päringu eest tuleb tasuda riigilõiv. NS-i ja KarRS-i sätted ei ole omavahel vastuolus. NS kohustab haldusorganit kaaluma nimevahetamise võimalust, sh ei saa eirata KarRS-s sätestatud aluseid. Seadusandja eesmärk hoida avalikkuse jaoks tähelepanu all teatud kuritegusid sooritanud isikute andmeid ei oleks täidetav, kui isiku soovil antakse talle uus nimi.
5.4.On usutav, et kaebajal on raskusi töö leidmisega ning lastele elatise maksmisega kuritegeliku mineviku tõttu. Samas ei näe kohus, et üksnes nimevahetus aitaks kaasa selle probleemi lahendamisele, sest isikukood ei muutu ning potentsiaalsel tööandjal on siiski võimalik saada teada inimese eelnevast elukäigust. Samuti ei veena kaebaja väited kohut selles, et nimevahetus aitab kaasa isiku soovile vältida uute kuritegude toimepanemist. Inimene ise üksnes nime vahetamisega ei muutu, vastav soov peab tulenema inimesest endast, olenemata nimest.
5.5.Kehtiva NS-i seletuskiri ei toeta kaebaja seisukohta, et erinevus seaduse varasemast redaktsioonist, mis üheselt kehtiva karistusega isikule uue nime andmise välistas, peegeldab seadusandja muutunud suhtumist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mida täpsustas hilisemates avaldustes ning millega ta palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
6.1.Halduskohtu otsust ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Esiteks on halduskohus jätnud käsitlemata kaebaja argumendi, et teised väga raskete isikuvastaste kuritegude eest (sh korduvalt) süüdi mõistetud isikud on saanud muuta oma nime ja teatud juhul isegi isikukoodi. Kaebaja on apellatsioonkaebuses esile toonud 11 sellekohast näidet ning leiab, et nende taustal ei ole mõistlikult põhjendatav kaebajale uue nime andmisest keeldumine. Seejuures taotleb kaebaja, et ringkonnakohus nõuaks vastustajalt välja apellatsioonkaebuses nimetatud 11 isikule
3(7)
3-24-1896 uue nime andmist käsitlevad otsused ning kontrolliks, kas kaebaja erinevaks kohtlemiseks esineb mõistlik põhjus.
6.2.Teiseks on halduskohus põhjendamatult tähelepanuta jätnud kaebaja viidatud teadusuuringud, millest nähtub kokkuvõttes, et negatiivsed ühiskondlikud hoiakud takistavad kurjategijatel taasühiskonnastumist ja töö leidmist, mis omakorda suurendab korduvkuritegevuse riski ning nimevahetus aitab vähendada eelarvamusi ja soodustada endistel kurjategijatel naasta edukalt ühiskonda ja leida tööd. Teaduslike andmete ja sotsiaalsete uuringute kasutamine on oluline, et hinnata, kas teatud piirangud on proportsionaalsed.
6.3.Halduskohus leidis vääralt, et Siseministeeriumil olid kaalukad argumendid kaebajale uue nime andmisest keeldumiseks. Siseministeeriumi on tuginenud avalikule huvile kui määratlemata õigusmõistele, ent ei ole seda veenvalt põhjendanud. Rehabilitatsioonivajadus on väga kaalukas põhjus kaebajale uue nime andmiseks, kuna nimevahetus aitab kaasa sotsiaalsele ja majanduslikule rehabilitatsioonile ning võimaldab taotlejal alustada uut elu, mis vähendab sotsiaalset stigmat ja suurendab tööturul edukuse võimalust. Seevastu avalik huvi teada kaebaja kuritegelikku tausta on piisavalt tagatud võimalusega kontrollida seda isikukoodi järgi nii karistusregistrist kui ka avalikustatud kohtulahenditest. Teisalt on avalikes huvides kaebaja taasühiskonnastumine, mis vähendab edasiste kuritegude toimepanemise ohtu. Vaidlustatud otsusega on Siseministeerium sisuliselt blokeerinud kaebaja võimaluse alustada uut elu pärast karistuse kandmist ja seeläbi töötab vaidlustatud otsus vastu ka karistamise eesmärkidele.
6.4.Keeldudes kaebajale uue nime andmisest selleks, et kaebaja ei saaks varjata oma kuritegelikku tausta, on halduskohus jätnud tähelepanuta selle, et NS § 17 1 lg 1 p 1 alusel oleks kaebajal võimalik võtta mõne oma vanavanema perekonnanimi, ilma et Siseministeeriumil oleks selles osas mistahes kaalutlusõigust.
6.5.Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlustatud otsust tehes ei ole vastustaja tegelikult hinnanud kaebajale uue nime andmise mõju avalikule huvile ega põhjendanud, kellele võiks kaebaja ohtlik olla, vaid on üksnes tsiteerinud kohtumäärusi, mis käsitlesid kaebaja vangistustest ennetähtaegset vabastamist. Ülekaalukat avalikku huvi saaks jaatada, kui kaebaja oleks pannud toime tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on ilmselgelt üldsuse huvides eelkõige selliste õigusrikkumiste ärahoidmiseks tulevikus. Kaebaja puhul sellist ohtu ei ole, samas ei või süüdimõistetut määramata ajaks häbimärgistada teo eest, mis pole korduv või mille eest määratud karistuse on ta kandnud.
7.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse kohta seisukoha, paludes jätta halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ning esitab kokkuvõttes järgmised argumendid.
7.1.Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud, kuna erinevatele isikutele uue nime andmine on toimunud erinevatel õiguslikel alustel ning otsuse tegemine sõltub alati konkreetsetest asjaoludest.
7.2.Vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel teostanud nõuetekohaselt kaalutlusõigust, muu hulgas võtnud arvesse KarRS §-s 28 sätetatut. Arvestades kaebaja kriminaalset tausta, on tema üldist vabaduspõhiõigust ning õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele piiratud põhjendatult ja proportsionaalselt. Kuna vastustaja keeldus kaebaja perekonnanime muutmisest kaebaja karistatuse ajal, siis ei saa riivet kaebaja vabale eneseteostusõigusele pidada ülemääraseks. Kui isik on naasnud õiguskuulekale teele, kaalub teatud ajahetkel õigus unustusele üles ka ühiskondliku hukkamõistu.
7.3.Mis puudutab võimalust kontrollida kaebaja tausta andmekogudest isikukoodi abil, siis on see küll võimalik, ent tavakäibes on isikute peamise identifitseerimistunnusena kasutusel siiski isikunimi. Kui võimaldada korduvalt kuritegusid toime pannud isikul muuta isikunime, on tal 4(7)
3-24-1896 võimalik uue isikunime saamisega varjata oma identiteeti ja toimepandud kuritegusid, mis võib luua parema võimaluse toime panna uusi kuritegusid, kasutades ära inimeste teadmatust. Avalduse esitaja soov vabaneda nimest, millega seostub tema varasem kriminaalne minevik, ei ole olulisem avalikust huvist kaitsta teiste isikute õigusi. Kaebaja puhul on liiati tegemist isikuga, kelle nime ei asendata kohtuotsuses initsiaalidega ka pärast karistusandmete kustumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud. Halduskohus leidis kokkuvõttes õigesti, et vastustaja on kaebajale uue nime andmise otsustamisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostades jõudnud õiguspärasele järeldusele, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli avalik huvi seostada kaebajat tema kuritegeliku minevikuga kaalukam kaebaja huvist uue identiteediga n-ö uut elu alustada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse sellekohaste põhjendustega ega korda neid. Vastustaja on vaidlustatud otsust tehes arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, mis talle otsuse tegemise ajal olid teada või pidid teada olema. Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust ega jätnud mingisuguseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitamata. Seetõttu võis vastustaja kaebajale uue nime andmisest keelduda.
9.Halduskohus leidis õigesti, et NS § 171 lg 2 p 5 ja § 19 lg 1 p 9 (vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) andsid vastustajale kaalutlusõiguse otsustamaks, kas isikule uus nimi anda või mitte. Kui uue nime taotlemiseks esineb mõjuv põhjus, peavad esinema ka kaalukad argumendid selleks, et keelduda uue nime andmisest (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-20-1142, p 13.3). Kaebaja soov ühiskonnas paremini hakkama saamiseks (töö leidmiseks, laste ees ülalpidamiskohustuse täitmiseks) vältida enda kuritegeliku taustaga seotud häbimärgistamist on iseenesest käsitatav kaaluka põhjusena uue isikunime andmiseks. Vastustaja on seda samuti möönnud ja vaidlustatud otsuse tegemisel arvesse võtnud. Ringkonnakohus nõustub aga halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et praegusel juhul esineb avalik huvi selle vastu, et kuriteo ehk seadusandja ja kohtu silmis karistamist vääriva õigusvastase teo toime pannud inimene oleks seostatav enda toime pandud kuritegudega. Selle huvi aluseks on teiste ühiskonnaliikmete põhjendatud soov vältida eelnevalt kuritegelikult käitunud isikust lähtuvaid potentsiaalseid ohtusid ja olla tema suhtes tähelepanelik ja ettevaatlik. Ühelt poolt on selline avalik huvi seda kaalukam, mida rohkem või mida raskemaid kuritegusid on isik toime pannud, ning teisalt on selle huvi kaal seda väiksem, mida kauem on möödunud aega kuritegude toimepanemisest.
10.Kriminaalasjas nr 1-21-5377 tehtud Tartu Maakohtu määrusele viidates on vastustaja vaidlustatud otsuses põhjendatult tuginenud asjaolule, et kaebajat on korduvalt karistatud, mh on ta toime pannud varguse, võltsimise, kelmuse, kehalise väärkohtlemise ja viimaks vägistamise. Seega lisaks vägistamisele, mis on raske isikuvastane süütegu, on kaebajat eelnevalt karistatud nii vägivalla-, varavastaste kui ka avaliku usalduse vastaste tegude eest. Ringkonnakohus tõdeb, et kaebaja toime pandud kuritegude hulk ja nende raskus õigustavad vastustaja hinnangut, et avalik huvi seostada kaebajat võimalikult lihtsasti tema varasema kuritegeliku käitumisega on kaalukas. Samuti on vastustaja põhjendatult tuginenud sellele, et vaidlustatud otsuse ajaks oli kaebaja viimase vangistuse ärakandamisest möödunud ainult üks kuu, samas kui KarRS § 24 lg 1 p 9 kohaselt kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist 5 aasta möödumisel vangistuse ärakandamisest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb karistuse ärakandmisele järgnevat perioodi, mille jooksul on isiku karistusandmed karistusregistris, vaadelda ajana, mille jooksul kuriteo toime pannud ja karistuse ära kandnud isik saab ühiskonnale näidata, et karistus on olnud tõhus ja ta on asunud õiguskuulekalt käituma. Enne karistusandmete karistusregistrist kustutamist võib avalikkus põhjendatult suhtuda inimesse ettevaatusega ning see omakorda tingib põhjendatud soovi, et asjaomane isik oleks tuvastatav ja varasemate kuritegudega seostatav.
5(7)
3-24-1896
11.Ringkonnakohus nõustub ka vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et eelviidatud avalik huvi ei ole täielikult tagatud seeläbi, et kaebajale uue nime andmise korral oleks ta siiski võimalik isikukoodi järgi tuvastada nii karistusregistrist kui ka kohtulahendite andmekogust. Avalikes huvides on isiku ja tema toime pandud kuritegude seostamine võimalikult lihtsal ja kõigile kättesaadaval viisil, seda iseäranis isiku puhul, kes on korduvalt kuritegusid toime pannud või kes on toime pannud raske kuriteo. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et temast mingisugust potentsiaalset ohtu ei lähtu ning et ta pole toime pannud sellist rasket õigusvastast tegu, millest peaks avalikkus teadma ka pärast karistuse ärakandmist. Olles eelnevalt korduvalt karistatud mitmesuguste muude kuritegude eest, on kaebajat karistatud vägistamise eest, mis on raske süütegu. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole põhjendanud, kellele kaebaja ohtlik on. Sellise põhjenduse esitamine, nagu ka kaebajast lähtuvate potentsiaalsete ohtude üksikasjalik analüüsimine, ei olnud nõutav.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja ise esile toonud ka mistahes kaalukaid ja konkreetselt teda iseloomustavaid asjaolusid, mis sunniks asuma seisukohale, et vastustaja on avalikule huvile konkreetsel juhul omistanud põhjendamatult suure kaalu või et kaebaja huvi uue nime saamiseks on eeltoodud avalikust huvist kaalukam. Üksnes soov n-ö puhtalt lehelt uut elu alustada ning saada paremad võimalused leida tööd, et ülal pidada ennast ja täita oma laste ees ülalpidamiskohustust ei kaalu siinses asjas avalikku huvi üles. Mõistlikku kahtlust ei ole seejuures selles, et kaebajal võib töö leidmisel, aga ilmselt ka muude sotsiaalsete suhete sõlmimisel tekkida raskusi oma kuritegeliku tausta tõttu, mis saab tema nime kaudu igaühele hõlpsa internetiotsingu tõttu teatavaks. Seejuures ei saa nõustuda kaebaja etteheitega, et halduskohus ei ole piisava põhjalikkusega käsitlenud kaebaja osundatud teadusuuringuid. Selles, et nime vahetamisest keeldumine kuriteo eest karistatud isiku eduka taasühiskonnastumise võimalusi pärsib ehk et isikul on seetõttu raskem pärast karistuse kandmist ühiskonnas hakkama saada, ei ole põhjust kahelda. Usutav on, et õiguskuulekat elu elama asuda soovival endisel kurjategijal on see lihtsam, kui ta saab uusi kontakte luues oma minevikku varjata. Samavõrd tõsi on aga ka see, et uus identiteet võib avardada võimalusi uute kuritegude toimepanemiseks, kasutades ära seda, et potentsiaalsed kannatanud ei saa piisavalt hõlpsalt teada isiku kuritegelikust minevikust ega oska seetõttu olla temaga suhetes vajalikul määral ettevaatlikud. Seda, kui suurt ohtu kaebaja tegelikult kujutab, ei pidanud vastustaja hindama ega saanudki seda teha muust lähtudes, kui üksnes toime pandud kuritegude hulgast, raskusest ja nende toimepanemisest möödunud ajast. Seejuures on vastustaja põhjendatult osutanud ka kohtumäärustele, mis käsitlesid kaebaja vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimust. Asjaolu, et kohus ei pea võimalikuks süüdimõistetut vangistusest ennetähtaegselt vabastada, on põhimõtteliselt asjaolu, mis seab vähemalt kahtluse alla karistuse tõhususe ja selle isiku suutlikkuse ja motivatsiooni edaspidi õiguskuulekalt käituda. See omakorda suurendab eelviidatud avaliku huvi kaalu.
13.Põhjendamatu on kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste raskeid, sh seksuaalkuritegusid toime pandud isikutega, kellele on varem antud uus nimi. Halduskohus ei pidanud asuma teiste isikute suhtes tehtud positiivseid otsuseid hindama ega nende aluseks olevaid asjaolusid võrdlema kaebaja avalduse aluseks olevate või kaebajat iseloomustavate asjaoludega. Ka võimalik varasem leebem halduspraktika kaalutlusõiguse teostamisel ei loo kaebajale subjektiivset õigust nõuda sellise praktika jätkamist. Liiati on vastustaja õigesti osutanud sellele, et uue nime andmine võis toimuda erinevatel alustel ning isegi nende endiste kurjategijate puhul, kellele uue nime andmise õiguslik alus oli § 171 lg 2 p 5 ja § 19 lg 1 p 9, tuli kaalumisel arvesse võtta konkreetse juhtumi asjaolusid, sh eelviidatud avaliku huvi ning uut nime sooviva isiku huvide kaalukust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Siinses kohtumenetluses ei saa asuda hindama seda, kas mõnele teisele isikule uue nime andmine oli põhjendatud või mitte. Sel põhjusel ei ole vaja nõuda vastustajalt välja ka apellatsioonkaebuses loetletud isikutele uue nime andmist
6(7)
3-24-1896 käsitlevaid otsuseid ega asuda võrdlema nende otsuste aluseks olnud asjaolusid siinse vaidluse omadega.
14.Vastustaja ja halduskohus on avaliku huvi sisustamisel kohaselt viidanud ka KarRS §-le 28, kus on sätestatud, et isegi pärast karistusandmete karistusregistrist kustutamist ei asendata vägistamises süüdimõistetu nime avaldatud kohtulahendis. Kõnealune säte peegeldab seadusandja selget soovi, et seal loetletud kuriteo (nt vägistamise) toime pannud isik ei saaks ka pärast karistuse ärakandmist niisama hõlpsalt n-ö puhtalt lehelt uuesti alustada. Kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmine ei tähenda seda, et kurjategija on end ühiskonna ees täielikult lunastanud ning peaks saama jätkata elu nõnda, nagu võigast tegu poleks toime pandudki. Võttes arvesse raskeid tagajärgi, mille sedalaadi kuritegu põhjustab tavaliselt kannatanule, on seadusandja eelviidatud valik mõistetav ja lubatav ning haldusorganid võivad sellest juhinduda ka muudel juhtudel, kui küsimuse all on sellise kuriteo toime pannud isiku soov takistada enda ja oma teo seostamist. Mõistagi ei välista eelöeldu täielikult sellisele isikule uue nime andmist NS-is sätestatud alusel, ent seadusandja sellekohase tahte kaudu on lubatav sisustada avalikku huvi ja mõõta selle kaalu, kui isik taotleb uue nime andmist NS § 171 lg 2 punkti 5 ja § 19 lg 1 punkti 9 alusel.
15.Õige on ka vastustaja seisukoht, et NS § 16 lõige 4, mis näeb ette, et uus nimi antakse isikule üldjuhul üks kord, ei piira pädeva haldusorgani kaalutlusõigust isiku huvi ja avaliku huvi kaalumisel, kui küsimus on nime esmakordses muutmises NS § 17 1 lg 2 p 5 ja/või § 19 lg 1 p 9 alusel.
16.Siinse vaidluse seisukohast asjasse puutumatu on kaebaja väide, et ta saaks taotleda uue nime andmist mõnel muul alusel, nt võtta NS § 17 1 lg 1 p 1 alusel oma vanavanema nime. Kaebaja ei ole sel alusel uue nime andmist taotlenud. Asjaolu, et vastustaja peaks ilma mistahes kaalutlusruumita andma kaebajale uue nime mõnel muul õiguslikul alusel, ei mõjuta kuidagi seda, milliseid asjaolusid võib ja peab ta arvesse võtma, kui ta otsustab uue nime andmist NS § 17 1 lg 2 p 5 ja § 19 lg 1 p 9 alusel.
17.Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
18.HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada avaldamisele kuuluvas kohtuotsuses sisalduvad isikut tuvastada võimaldavad andmed initsiaalide või tähemärgiga. Kohtuotsuse põhjenduste mõistmise seisukohast ei ole kaebaja nimede avaldamine vajalik ning võib eeldada, et kaebaja seda ei soovi. Seetõttu tuleb tema nimi kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.