X. Xi kaebus Siseministeeriumi 26.06.2024 otsuse nr 1-24/94 tühistamiseks ning Siseministeeriumi kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Siseministeerium, esindaja Piret Alamaa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 28.11.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X esitas 21.05.2024 Tartu Linnavalitsusele uue perekonnanime saamise avalduse. Avalduse kohaselt soovis X. X saada uueks eesnimeks X ning uueks perekonnanimeks X. Isikunime vahetamise soovi põhjendas kaebaja asjaoluga, et ta on viibinud vanglas, soovib oma elu muuta ja alustada uut elu.
2.Tartu Linnavalitsus edastas avalduse menetlemiseks Siseministeeriumile. Siseministeeriumi isikunimekomisjon arutas avaldust 06.06.2024 ning leidis, et avaldust saab menetleda soovina
muuta eesnime ja perekonnanime muul, seaduses nimetamata mõjuval põhjusel (nimeseaduse (NS) § 19 lg 1 p 9, § 171 lg 2 p 5).
3.Siseministeeriumi 11.06.2024 kirjaga nr 10-6/2826-2 tehti X. Xile isikunimekomisjoni arvamus teatavaks ning paluti teatada Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnale, kas ta loobub uue isikunime taotlemisest või jääb oma avalduse juurde ja esitab enne haldusakti (keelduva otsuse) andmist oma arvamuse ja vastuväited.
4.X. X vastas kirjale 11.06.2024 ning jäi oma soovi juurde saada uueks isikunimeks X. X. X. X märkis, et põhiseaduse (PS) alusel on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning perekonnaelu ja eraelu puutumatusele. NS lubab igaühel vähemalt üks kord nime muuta, uue isikunime andmisest keeldumise tagajärjed on rasked, kuna tal on ülalpeetavad, kuid puudub võimalus leida tööd.
5.Siseministeerium jättis 26.06.2024 otsusega nr 1-24/94 rahuldamata X. Xi avalduse uue isikunime X. X andmiseks, kuna avaldus on NS mõttes mõjuvalt põhjendamata.
6.Kaebaja esitas 26.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 26.06.2024 otsuse nr 1-24/94 tühistamiseks ning Siseministeeriumi kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Tartu Halduskohus edastas kaebuse menetlemiseks 19.07.2024 Tallinna Halduskohtule.
KAEBAJA SEISUKOHAD
7.NS-s ei ole kehtestatud piirangut nimevahetusele teatud kuritegude puhul. Siseministeeriumil puudus seaduslik alus jätta rahuldamata kaebaja taotlus vaidlustatud haldusaktis toodud põhjustel. Õiguskantsler selgitas oma 09.03.2023 kirjas nr 14-1/230359/2301263, et seaduses ei ole sätestatud, et isikunime muutmist ei ole õigust taotleda isikul, kes on süüdi mõistetud teatud kuritegude eest. Kaalutlusõiguse teostamine peab vastama seadusele. Riik peab tagama inimeste põhiõigused, neid tohib piirata vaid siis, kui see on vältimatult vajalik.
8.Kohane ei ole Siseministeeriumi võrdlus karistusregistri seadusega (KarRS), kuna see on vastuolus seadusandja tahtega. Juhul, kui seadusandja eesmärk oleks piirata teatud kuritegude puhul isikunime vahetust, siis oleks selline säte seaduses kirjas.
9.Vabadus nime muuta kuulub PS § 19 ja § 26 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 kaitsealasse. See hõlmab nii perekonnaseisutoimingute tõttu (abiellumine, abielulahutus või lapsendamine), kui ka muudel põhjustel nime muutmist.
10.Isikule antakse uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi üldjuhul üks kord (NS § 16 lg 4). Kaebaja ei eita, et soovib nime vahetada resotsialiseerumise eesmärgiga. Nimega on seotud inimese identiteet ja ühiskondlik maine. Keeldumine nime vahetamisest mõjutab kaebaja psühholoogilist heaolu ja takistab ühiskonda naasmist. Nime vahetamine pole ainult formaalsus, vaid see on oluline osa rehabilitatsiooniprotsessist.
11.Kaebajal on hetkel võimatu endise nimega ametlikult töötada. Kaebajal on neli last, mistõttu on vältimatult vajalik ametlikult töötada. Eelnevatel põhjustel rikutakse ka PS § 27 lg-st 3 tulenevat kohustust. Olukorras, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab lahus elav vanem lapse ülalpidamise kohustust perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 alusel elatise maksmisega, mis ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatav summa. PKS § 101 alusel tuleb kaebajal tasuda miinimumelatist lastele umbes 800 eurot. Kaebajal ei ole õnnestunud oma praeguse nimega tööd leida ja uut elu alustada. Kaebaja soovib end muuta ja asju heastada. Endine kinnipeetav peab saama legaalselt töötasu teenida.
12.Siseministeerium, jättes kaebaja taotluse rahuldamata, ei kohaldanud seadust erapooletult ega ühtemoodi. Kaebajale teadaolevalt vahetavad seksuaalkurjategijad oma nime. Valdav osa nime vahetajatest ei pane toime uusi kuritegusid.
13.Juhul, kui kohtu hinnangul kollideeruvad KarRS ja NS, tuleks hinnata nende põhiseaduspärasust. Kaebaja hinnangul kohaldub üksnes NS.
14.Siseministeeriumi otsus tugineda vangla iseloomustusele ja ennetähtaegse vabastamise otsustamise argumentidele isikunime vahetamise taotluse rahuldamata jätmisel on õigusvastane. Vangla iseloomustus ja ennetähtaegse vabastamise otsustamine on seotud konkreetsete kriminaalõiguslike kaalutlustega, mille eesmärk on hinnata kinnipeetava käitumist ja võimalikku rehabilitatsiooni vangistuse ajal. Need dokumendid ei ole otseselt seotud isikunime vahetamisega, mis kuulub eraelu puutumatuse ja isiku vaba eneseteostuse valdkonda. NS ei anna alust arvestada kriminaalkaristusi või vangla iseloomustusi nime vahetamise otsustamisel. Siseministeeriumi tuginemine vangla iseloomustusele ja ennetähtaegse vabastamise otsusele ei ole kooskõlas nime vahetamise eesmärkidega. Need kaalutlused ei peaks mõjutama nime muutmist, kuna need on seotud isiku karistusõiguslike kohustuste täitmisega, mitte aga tema õigusega oma identiteeti ja elu uuesti üles ehitada. Seega põhineb Siseministeeriumi otsus valedel alustel ja ületab kaalutlusõiguse piire.
15.Kui Siseministeerium kasutab vangla iseloomustust ja ennetähtaegse vabastamise argumente nime vahetamise taotluse hindamisel, võib see viia kaudselt diskrimineerimiseni, kuna isikud, kes on karistust kandnud, võivad olla ebasoodsamas olukorras võrreldes teiste taotlejatega, kellel pole kriminaalset tausta. NS-s puuduvad sätted, mis lubaksid sellist erikohtlemist, mis viitab sellele, et selline praktika võib olla vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
16.Vangla iseloomustuse ja ennetähtaegse vabastamise otsuse kasutamine isikunime vahetamisel takistab kaebaja taasühiskonnastumist ja vähendab võimalusi normaalse elu jätkamiseks. NS kohaldamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse printsiibist ja mitte seada täiendavaid takistusi isikutele, kes soovivad oma elu uuesti üles ehitada.
17.Euroopa Liidu õiguses ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on mitmeid juhtumeid, kus on rõhutatud isiku õigust oma nime ja identiteeti muuta. Näiteks on kohtupraktikas leitud, et nime muutmine on tihedalt seotud isiku õigustega ja see peab olema tagatud ka siis, kui isik on sooritanud kuriteo (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused Johansson vs Soome, Burghartz vs Šveits).
18.Vaidlustatud otsus ei ole objektiivne ega tasakaalustatud, kuna ei arvesta kaebaja püüdlusi sotsiaalselt ja majanduslikult paraneda. Iga põhiõiguse piirang peab olema õigustatud, sobiv ja vajalik. Siseministeeriumi keeldumine peaks olema tasakaalustatud, mitte tekitama ebaproportsionaalseid negatiivseid tagajärgi.
19.Seadusandja otsus eemaldada karistusregistrile viitav piirang peegeldab muutunud suhtumist, mille kohaselt tuleks isiku rehabilitatsiooni ja sotsiaalset reintegratsiooni toetada ka nimevahetuse kaudu. Nimevahetus on sageli oluline osa inimese uuest algusest ja aitab vältida stigmatiseerimist, mis võib tuleneda minevikus toimepandud kuritegudest. Selline võimalus võib vähendada retsidiivsuse riski ja toetada isiku soovi alustada uut elu, vabaneda varasemast minevikust ja panustada ühiskonda positiivselt. Seega ei saa Siseministeerium tugineda väidetele, mis põhinevad seadusandja tahte tõlgendamisel viisil, mis ei vasta kehtivale NS-le. Nimevahetuse taotlusi tuleb hinnata kehtiva seaduse kontekstis, arvestades rehabilitatsiooni põhimõtteid ja õigust alustada uut elu.
20.Nimevahetus ei tohiks automaatselt tähendada kuritegeliku tegevuse jätkamise soodustamist. Mitmed teaduslikud uuringud ja psühholoogilised uuringud on näidanud, et endise kurjategija nimevahetus võib olla oluline osa tema rehabilitatsioonist ja ühiskonda naasmisest. Kuna isikukood jääb samaks ja nimevahetus ei muuda seda, ei mõjuta see kaebaja tuvastamist ega võimalust kontrollida tema kriminaalset tausta ametlikes andmebaasides. See tähendab, et nimevahetus ei vähenda avaliku turvalisuse taset.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
21.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. NS § 171 lg 3 ja § 19 lg 3 annavad alused vabalt valitud perekonnanime ja eesnime sobivuse üle hindamiseks. Kuid enne, kui haldusorgan annab hinnangu vabalt valitud nime sobivusele, peab olema antud jaatav seisukoht nime muutmise põhjusele. Kuivõrd nime muutmise põhjused on loeteluna toodud NS § 17 1 lg-s 2 ja § 19 lg-s 1, on haldusorgani kohustus esmalt kaaluda, kas nime muutmiseks esineb üldse mõjuv põhjus, mis vastab ka NS mõttele. Kui kaalutlusõiguse teostamise järgselt jõuab haldusorgan seisukohale, et nime muutmiseks esitatud soov ei ole põhjendatud, ei ole vajalik hinnata valitud isikunime vastavust NS § 171 lg-s 3 ja § 19 lg-s 3 toodud tingimustele. Seega asjaolu, et uue valitud isikunime puhul ei esine NS § 171 lg-s 3 ega § 19 lg-s 3 toodud piiranguid, ei tähenda seda, et isikul on automaatselt õigus isikunime vahetada. Esimene eeldus on isiku põhjendatud soovi olemasolu isikunime vahetamiseks, mille puhul antud juhul leidis vastustaja, et isiku soovi ei saa pidada põhjendatuks, kuna arvestada tuleb ka teiste isikute õigustega.
22.NS § 171 lg 2 ja § 19 lg 3 kohaselt võib uue isikunime anda isiku põhjendatud soovil. Normid eeldavad haldusorgani diskretsiooniotsust ehk haldusorganil on õigus kaaluda ja otsustada, kas uus isikunimi antakse või nime andmisest keeldutakse. Nime andmisest saab keelduda ka juhul, kui uue isikunime andmiseks on esitatud küll NS § 171 lg 2 ja NS § 19 lg 1 alapunktides nimetatud põhjused, mis taotleja jaoks on mõjuvad, kuid muud asjaolud tingivad isikunime andmisest keeldumise. Antud asjas on muuks asjaoluks vajadus kaitsta avalikku huvi. Avalduse menetlus toimus kaalutlusnormi alusel ja avalduses toodud asjaolusid hinnati kogumis, sh võeti arvesse avaldaja huvidele vastanduvat avalikku huvi.
23.Vastustaja ei ole lähtunud valedest kaalutlustest, vaid jõudnud kaalumise tulemusel järeldusele, et avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi muuta oma nime ja seeläbi vältida seost kriminaalse minevikuga. Vastustaja möönab, et kaebajal võib esineda ebameeldivusi ning majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi seoses oma isikunimega, mis seostab teda kriminaalse minevikuga. Samas on vastustaja jõudnud järeldusele, et seadusandja eesmärk hoida avalikkuse jaoks tähelepanu all teatud kuritegusid sooritanud isikute andmeid ei oleks täidetav, kui isiku soovil uue isikunime andmise menetluses antaks isikule uue nimega uus identiteet. Kaalutlusõiguse teostamisel on vastustaja jõudnud järeldusele, et vabalt valitud perekonnanime andmine kaebajale ei ole põhjendatud. Avalik huvi kaalub üles isiku õiguse kujundada oma identiteeti ümber vabalt valitud isikunime võtmisega.
24.Kaalutluse teostamisel arvestas vastustaja NS-i ja teiste seadustega, NS-i mõtte ja eesmärgiga. Avalikult kättesaadavatest dokumentidest nähtub, et kaebaja on korduvalt toime pannud kuritegusid. Kõige hilisem süüdimõistmine toimus Tartu Maakohtu 23.08.2021 otsusega 1-215377, millega avalduse esitajat karistati karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi 3aastase vangistusega. Tartu Ringkonnakohus jättis 27.01.2023 määrusega kriminaalasjas nr 1-215377 kaebaja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
25.Ka Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2023 määrusega ei ole kaebaja vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuna ei tekkinud veendumust, et süüdlase kriminogeenseid riske maandaks kriminaalhooldus. KarRS § 24 lg 1 p 9 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui viie- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat. Sama seaduse § 28 kohaselt asendatakse pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga; isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud viidatud paragrahvi alusel, siis jääb tema nimi avalikes kohtulahendites ja muudes dokumentides nähtavaks määramata ajaks. Seadusandja eesmärk hoida avalikkuse jaoks tähelepanu all selliste isikute andmeid ei oleks täidetav, kui isiku soovil uue isikunime andmise menetluses
antaks isikule uue nimega uus identiteet. Kaalutlusõiguse teostamisel jõudis vastustaja järeldusele, et vabalt valitud isikunime andmine kaebajale ei ole põhjendatud. Avalik huvi kaalub üles isiku õiguse kujundada oma identiteeti ümber vabalt valitud isikunime võtmisega.
26.Vastustaja möönab, et KarRS § 28 alusel isikuandmete avalikustamine riivab nimetatud sättes toodud koosseisude alusel karistatud isikute PS §-s 26 sätestatud põhiõigust eraelu puutumatusele, kuid antud riive on põhjendatud. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses.
27.Otsuse tegemisel on vastustaja muuhulgas arvestanud KarRS §-is 28 tooduga. Arvestades kaebaja kriminaalset tausta on kaebaja üldist vabaduspõhiõigust (õigust muuta oma isikunime, mis on käsitletav õigusena vabale eneseteotustele) ja õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele piiratud põhjendatult ja proportsionaalselt.
28.Kaebusele lisatud õiguskantsleri kirja eesmärk ei olnud kinnitada kaebajale, et tal on õigus uuele isikunimele. Õiguskantsler on kaebajale selgitanud haldusmenetluse läbiviimise põhimõtteid ja haldusakti vaidlustamise võimalusi ning, et tal on õigus taotleda isikunime muutmist. Vastustaja on õiguskantsleri seisukohaga nõus, kaebajal on õigus isikunime muutmist taotleda, mida kaebaja on ka teinud, ja seda taotlust on vastustaja nõuetekohaselt menetlenud. Kui vastustaja oleks leidnud, et kaebajal puudub õigus taotlust esitada, ei oleks taotlust sisuliselt menetletud. Seega õiguskantsler ei ole öelnud, et kaebajal on õigus kanda uut isikunime ja pooldaks kaebaja esitatud taotluse rahuldamist.
29.NS § 16 lg 4 eesmärk on piirata isikunimede korduvat vahetamist. Antud sätte olemasolu ei tähenda seda, et isiku soovil tuleb talle igal juhul vabalt valitud uus isikunimi esmakordsel taotlemisel anda. Uue isikunime andmise alused on toodud järgnevates sätetes. NS § 16 lg 4 on rakendatav juhul, kui isikule on juba antud uus isikunimi, kuid ta soovib seda uuesti muuta. Korduv nime muutmine on võimalik vaid mõjuval põhjusel. Kaebaja suhtes ei ole NS § 16 lg 4 hetkel asjakohane, kuna kaebaja ei ole varem isikunime muutnud. Samas ei anna NS § 16 lg 4 kaebajale automaatset õigust võtta omale uus vabalt valitud isikunimi vaid sel põhjusel, et ta seda varem teinud ei ole. Viidatud normi eesmärk on reguleerida korduvalt uut eesnime, perekonnanime või isikunime taotlevate isikute avalduste menetlemise korda.
30.Isikunimede muutmine toimub erinevatel õiguslikel alustel sõltuvalt sellest, mis põhjusel isikunime muutmist taotletakse. Vabalt valitud isikunime taotlemisel on NS-s antud haldusorganile võimalus nime andmise otsustamist kaaluda. Teatud juhtudel kaalutlusõigus puudub ja isikul on õigus perekonnanime vahetada (näiteks abiellumisel). Seega sõltub otsuse tegemine konkreetsetest faktilistest asjaoludest. Isikunimekomisjoni lähenemine sarnases olukorras olevate isikute puhul on täna ühetaoline. Seega kaebaja väide ebavõrdse kohtlemise osas on põhjendamata ja alusetu.
31.Kuni 01.07.2010 kehtinud NS § 17 lg 1 p 3 kohaselt võis uue perekonnanime taotlemise põhjuseks olla soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei kohaldatud nimetatud punkti, kui isik oli toime pannud kuriteo ja tema karistusandmed ei olnud karistusregistrist kustutatud karistusregistri seaduse kohaselt. Uue eesnime andmise regulatsioon oli analoogselt sätestatud NS § 19 lg 1 p-s 3 ja lg-s 2. NS muudatuse eesmärk oli eemaldada seadusest välistus, mis oli liiga kitsalt kehtestatud vaid ühel konkreetsel alusel isikunime muutmise taotluste menetlemise jaoks. Seletuskirjast ei nähtu seadusandja tahet toetada ega julgustada endiseid kurjategijaid oma isikunime muutma. Oluline on ka märkida, et kehtetu NS sätestas piirangu absoluutsena – sõltumata toimepandud kuriteo liigist kehtis piirang konkreetsel alusel (soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi) isikunime muutmiseks. NS-st nimetatud aluste kaotamine ei tähenda seda, et haldusorganil puuduks kehtiva NS kohaselt õigus kaaluda kriminaalkorras karistatud isikule vabalt
valitud isikunime andmise üle. Vastupidi, NS kohustab haldusorganit kaalutlusõigust teostama. Tänase halduspraktika kohaselt ei toimu isikunime andmisest keeldumine automaatselt sel põhjusel, kas isikul on kehtiv karistus kuriteo toimepanemise eest või mitte. Kaalutlusõiguse teostamisel hindab haldusorgan isikunime muutmise taotlusi menetledes ühelt poolt nii isiku huve kui ka avalikku huvi, võttes arvesse ka konkreetseid faktilisi asjaolusid, sh toimepandud kuriteo laadi, ühiskonna õiglustunnet ja võimalikku ühiskonna kõrgendatud õigustatud huvi saada avalikest allikatest informatsiooni teatud liiki kuritegusid toimepannud isikute kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei ole lähtunud vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel valedest kaalutlustest, vaid jõudnud õigustatult järeldusele, et avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi muuta oma nime.
33.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajat on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, sh viimasena vägistamise eest. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas eelnev saab olla aluseks nime vahetuse taotluse rahuldamata jätmiseks. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja nime vahetamise taotluse rahuldamine põhjendatud, kuna sellega rikutakse avalikku huvi.
34.NS § 171 lg 2 ja § 19 lg 3 kohaselt võib uue isikunime anda isiku põhjendatud soovil. Haldusorganil on kaalutlusõigus otsustamaks selle üle, kas isikule anda uus perekonnanimi või mitte. Õige on menetlusosaliste seisukoht, et NS-st ei tulene otsesõnu keeldu nime muutmiseks juhul, kui inimest on karistatud kuriteo toimepanemise eest. Kui taotletava nime muutmine ei ole hõlmatud NS § 171 lg-s 1 sätestatud üldreegliga, näeb sama paragrahvi lg 2 ette erandid, millal on isikul lisaks lg-le 1 täiendavalt õigus taotleda perekonnanime muutmist ja uut perekonnanime. NS § 171 lg-s 2 sätestatud erandite kataloog ei ole ammendav, kuna sama lõike p 5 lubab taotleda perekonnanime muutmist ja uue perekonnanime võtmist ka mõjuval põhjusel. Seega, kui perekonnanime muutmiseks esineb mõjuv põhjus, on haldusorganil kohustus kaaluda, kas perekonnanime muutmist lubada või mitte. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Kui perekonnanime muutmiseks ja uue nime taotlemiseks esineb mõjuv põhjus, peavad esinema ka kaalukad argumendid selleks, et keelduda perekonnanime muutmisest ja uue perekonnanime andmisest. Viimati märgitut eeskätt põhjusel, et mõjuv põhjus võib tähendada seda, et põhjus omab sellist kaalu, et selle alusel on põhjendatud perekonnanime muutmine (vt nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XI koosseisu 531 SE seletuskiri, lk 7).
35.HKMS § 158 lg 3 järgi kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse testi abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka kolmeastmelise proportsionaalsuse testi (sobivus, vajalikkus, mõõdukus) tegemises (HMS § 4 lg 2, HKMS § 158 lg 3 esimene lause). Erakordselt avara kaalutlusõiguse ja väheintensiivsete õigusriivete korral võib kaalutlusotsuse sisuline kontroll piirduda ilmselgete vigade testiga (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-1198, p 13).
36.Vastustaja võttis nimevahetamisest keeldumisel aluseks Tartu Maakohtu 23.08.2021 otsuse kriminaalasjas nr 1-21-5377, millega kaebajat karistati KarS § 141 lg 1 (vägistamine) eest 3-aastase vangistusega. Samuti lähtus vastustaja Tartu Maakohtu 30.12.2022 määrusest samas kriminaalasjas, millega jättis kaebaja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seega on asjakohatu kaebaja etteheide, et vastustaja lähtus vangla iseloomustusest kaebajale. Jõustunud kohtulahendid on kättesaadavad igale isikule ning mida ei ole keelatud kasutada kaalutlusotsuse
tegemisel inimese avalduse menetlemisel. Kohtu hinnangul on tegemist lubatud tõenditega. Jõustunud Tartu Maakohtu 30.12.2022 määrus kriminaalasjas nr 1-21-5377 iseloomustab kaebajat ning põhistab kaalumise argumente.
37.Vastustaja tugines ka KarRS § 24 lg 1 p-le 9, mille kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui kuni viie aastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. Sama seaduse § 28 järgi asendatakse pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga; isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud KarS §-s 141 sätestatud süüteo toimepanemise eest. Kuna kaebaja on süüdi mõistetud viidatud paragrahvi järgi, siis jääb tema nimi avalikes kohtulahendites ja muudes dokumentides nähtavaks määramata ajaks.
38.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja lähtumine KarRS §-st 28 ei olnud õigustatud. Nimetatud sätte seletuskiri täpsustab, et „.../.../ Isikuandmete avalikustamine riivab põhiseaduse §s 26 sätestatud põhiõigust eraelu puutumatusele. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Isikuandmete avalikustamise eesmärk KarRS §-i 28 tähenduses on hoida ära uute raskete kuritegude toimepanemist ning tagada õiguskorra kaitse. See eesmärk on legitiimne. Isiku varasema karistatuse nähtavus kohtulahendist võimaldab selle infoga tutvuda nt isiku potentsiaalsetel tööandjatel, kelle juures töötades võib isik panna toime uusi (samalaadseid) kuritegusid. Seega on meede sobiv. Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnel muul üksikisikut vähem rõhuval viisil vähemalt sama hästi. Kuigi isiku karistatust on võimalik kontrollida ka karistusregistri päringu teel, on isikuandmete avaldamine KarRS § 28 alusel vajalik meede, kuna praktikas ei ole paljud inimesed teadlikud karistusregistri kasutamise võimalusest ning isiku tausta kontrollitakse sageli internetiotsingu teel. Samuti tuleb karistusregistri päringu eest tasuda riigilõivu. Lisaks eelnevale on võimalik, et isikul pole võimalik teostada karistusregistri päringut vajaliku isikut tõendava dokumendi puudumise või tehnilise rikke tõttu registri töös, mistõttu on kohtulahendite kontroll vajalikuks sekundaarseks mehhanismiks isiku tausta kontrollimisel. Meetme mõõdukus on tagatud läbi selle, et KarRS § 28 loetelu on piiratud vaid väga raskete tahtlike kuritegudega, mille toimepanijate puhul on isikuandmete avaldamine pikema aja vältel põhjendatud.“
39.Arvestades eelnevaid seisukohti, ei ole NS-i ja KarRS-i vastavad sätted omavahel vastuolus. NS kohustab haldusorganit kaaluma nimevahetamise võimalusi, sh ei saa eirata KarRS-s sätestatud aluseid. KarRS § 28 eesmärk on tagada õiguskorra kaitse. Kohus nõustub vastustajaga, et seadusandja eesmärk hoida avalikkuse jaoks tähelepanu all teatud kuritegusid sooritanud isikute andmeid ei oleks täidetav, kui isiku soovil uue isikunime andmise menetluses antakse isikule uue nimega uus identiteet.
40.On usutav, et kaebajal on raskusi töö leidmisega ning lastele elatise maksmisega kuritegeliku mineviku tõttu. Samas ei näe kohus, et üksnes nimevahetus aitab kaasa nimetatud probleemi lahendamisele. Nagu kaebaja ka ise välja tõi, ei muutu nimevahetusel inimese isikukood, mistõttu on tööandjal ka nimevahetuse korral võimalik saada teada inimese eelnevast elukäigust. Samuti ei veena kaebaja väited kohut selles, et nimevahetus aitab kaasa isiku soovile vältida uute kuritegude toimepanemist. Inimese identiteet ei muutu üksnes nimevahetamisega. Vastav soov peab tulenema inimesest endast, olenemata nimest.
41.Kaebaja toob välja, et ta soovib nime vahetada esmakordselt. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja suhtes ei ole NS 16 lg 4 asjakohane, kuna kaebaja ei ole varem isikunime muutnud. Samas ei anna NS § 16 lg 4 kaebajale automaatset õigust võtta omale uus vabalt valitud isikunimi vaid sel põhjusel, et ta seda varem teinud ei ole.
42.Asjakohased ei ole kaebaja viited Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele Johansson vs Soome ja Burghartz vs Šveits. Viidatud lahendites toodud asjaolud erinevad kaebaja olukorrast, eelkõige sellega, et tegemist ei olnud inimestega, keda on karistatud kuriteo (kuritegude) toimepanemise eest.
43.Kaebaja viitab õiguskantsleri kirjale, mille kohaselt NS-s ei ole sätestatud, et isikunime muutmist ei ole õigust taotleda isikul, kes on süüdi mõistetud teatud kuritegude eest (dtl 29). Nagu ka kohus eelnevalt välja tõi, vastav keeld tõepoolest puudub. Samas on ka õiguskantsler selgitanud, et nimevahetus toimub kaalutlusotsuse alusel, arvestades kõiki asjaolusid.
44.Kuni 30.06.2010 kehtinud NS seletuskiri täpsustab, et paragrahvis 17 nimetatud alused jaotatakse § 171 ja 19 vahel. Eelnõuga jäetakse välja senistes § 17 lõikes 2 ja § 19 lõikes 2 sätestatud piirangud, mille kohaselt ei ole isikul, kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud, võimalik nime (nii perekonna- kui ka eesnime) muuta sooviga vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi. Nimetatud piirang ei täida praktikas oma eesmärki, kuna samaaegselt on kehtiva karistusega isikul võimalik oma nime muuta § 17 ja § 19 sätestatud muudel alustel. Nimeseaduse kehtivuse jooksul (e. alates aastast 2005) on taotletud ainult ühel juhul nime muutmist majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel isiku poolt, kellel on kehtiv karistus. Nimeseaduse §-s 171 on toodud nime muutmise alused, mille puhul nime muutmise otsuse tegemiseks piisab lisatud tõendite hindamisest haldusorgani poolt (lg 1) ning niisugused alused, mis nõuavad põhjalikku kaalutlusotsuse langetamist (lg 2). Seega on ekslik kaebaja hinnang, et seadusandja otsus eemaldada karistusregistrile viitav piirang peegeldab muutunud suhtumist, mille kohaselt tuleks isiku rehabilitatsiooni ja sotsiaalset reintegratsiooni toetada ka nimevahetuse kaudu.
45.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.