AK, LK, IA, AP ja KK hagi Korteriühistu Tallinna 25 vastu 28.08.2015 korduva üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Tallinna 25 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (vastustaja I): AK (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II (vastustaja II): LK (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja III (vastustaja III): IA (sünniaeg XX.XX.XXXX) Hageja IV (vastustaja IV): AP (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja V (vastustaja V): KK (isikukood XXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Irina Reva Kostja (apellant): Korteriühistu Tallinna 25 (registrikood 80347143), seaduslik esindaja GŠ, lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 27.05.2016 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
Korteriühistu Tallinna 25 apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-18944
3.Jätta AK, LK, IA, AP ja KK menetluskulud ringkonnakohtus Korteriühistu Tallinna 25 kanda ja Korteriühistu Tallinna 25 menetluskulud tema enda kanda.
4.Mõista välja Korteriühistult Tallinna 25 ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks AK kasuks 36 eurot, LK kasuks 36 eurot, IA kasuks 36 eurot, AP kasuks 36 eurot ja KK kasuks 36 eurot.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagejad paluvad tuvastada kostja 28.08.2015 Korteriühistu Tallinna 25 korduva üldkoosoleku otsuse tühisus ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagejad on aadressil Tallinna 25, Loksa linnas asuvate korteriomandite omanikud ja Korteriühistu Tallinna 25 liikmed. Hagejad said 28.08.2015 korduva koosoleku ja sellele eelneva, 20.08.2015 koosoleku toimumisest teada 22.10.2015 seoses tsiviilasjaga 2-15-5599. Hagejad ei teadnud eelnevalt koosolekute toimumisest ega ole esitanud 04.04.2015 valitud korteriühistu kolmeliikmelisele juhatusele taotlust erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks.
3.Üldkoosolekute 20.08.2015 ja 28.08.2015 kokkukutsumisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest kokkukutsujad ei esitanud nõuetekohaselt vormistatud kirjalikku taotlust üldkoosoleku kokkukutsumiseks korteriühistu juhatusele. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 5.2 tuleb üldkoosolekust kirjalikult teavitada vähemalt 7 päeva ette enne koosoleku toimumist.
4.Hagejad on seisukohal, et kui oletada, et liikmete taotlus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks oli juhatusele (GS-le) üle antud 24.03.2015, ei ole üldkoosoleku taotlejatel õiguspärane kutsuda koosolek kokku viis kuud pärast nõude esitamist olukorras kus 04.04.2015, s.o 13 päeva pärast nõude esitamist toimus korteriühistu koosolek sama päevakorraga ja taotlejad isiklikult võtsid sellest koosolekust osa. 20.08.2015 ja 28.08.2015 kutsetest ei ole aru saadav, kes kutsub koosoleku kokku. Hagejad on seisukohal, et kui koosolek kutsutakse kokku liikmete poolt, tuleb seda kindlasti kutses märkida.
5.Eelnevast tulenevalt on hagejad seisukohal, et 28.08.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ja 28.08.2015 koosoleku otsused on seetõttu tühised.
Kostja vastuväited
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. 28.08.2015 kostja üldkoosoleku otsuse ja mittetulundusühingute- ja sihtasutuste registri kohaselt on kehtivaks kostja seaduslikuks esindajaks GS.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-18944
7.Kostja leiab, et hagejad olid 28.08.2015 üldkoosolekust teadlikud ja 20.08.2015 ning 28.08.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Vormikohane taotlus üldkoosoleku kokkukutsumiseks on korteriühistu juhatuse liikmele kättetoimetatud 24.03.2015, kuid juhatus jättis taotletud päevakorraga üldkoosoleku kokku kutsumata. Kuna juhatus ei ole liikmete taotletud üldkoosolekut kokku kutsunud, läks korteriühistu liikmetele üle õigus ise kutsuda kokku kostja üldkoosolek.
8.Korteriühistu liikmed kutsusid üldkoosoleku kokku 12.08.2015. Liikmed riputasid 12.08.2015 väljakujunenud korra kohaselt Tallinna 25 trepikoja infoseinale ülesse üldkoosoleku kokkukutsumise teate. Kuna 20.08.2015 puudus koosolekul vajalik osavõtjate arv, korraldati korduv üldkoosolek 28.08.2015. Vastav teade riputati trepikoja infoseinale 20.08.2015. Hageja AK rebis üldkoosoleku teated infoseinalt maha. Kostja tõendab väidet 24.08.2015 tehtud videosalvestisega, millelt on näha teate maha rebimist.
9.Alates 2015 algusest ei ela ükski hageja aadressil Tallinna 25 ega tunne kostja tegevuse kohta huvi. Kostja on seisukohal, et hagejad on esitanud hagi korteriühistu ees olevatest võlgnevustest vabanemiseks. Hagejad on võlgnevuste tõttu korteriühistu ees viinud maja lagunevasse seisukorda. Seetõttu ka 5 kuud pärast nõude esitamist on üldkoosoleku kokkukutsumine õiguspärane. Muu hulgas oli see põhjendatud ja vajalik kostja võlausaldajate kaitseks, kostja jätkusuutlikkuse säilimiseks ja kostjale kahju tekitamise vältimiseks.
10.Hagejad on esitanud hagi KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Esimese astme kohtu otsus
11.Harju Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas 28.08.2015 korteriühistu Tallinna 25 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse, menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud 635 eurot võrdsetes osades (127 eurot).
12.Maakohus on seisukohal, et 20.08.2015 ja 28.08.2015 üldkoosoleku kokkukutsumisel ei saanud ühistu liikmed tugineda 24.03.2015 juhatusele esitatud taotlusele, sest peale 24.03.2015 taotluse esitamist üldkoosoleku kokkukutsumiseks toimus 04.04.2015 kostja üldkoosolek. Nimetatud üldkoosolekul otsustasid ühistu liikmed muuhulgas juhatuse liikmete ümbervalimise. Seega sai ühistu liikmete 24.03.2015 esitatud taotlus juhatuse liikmete ümbervalimiseks sisuliselt rahuldatud. Kohus märkis, et isegi kui 04.04.2015 ei oleks üldkoosolekut toimunud, ei olnud liikmetel 24.03.2015 esitatud taotluse alusel õigus viia koosolek läbi viis kuud hiljem taotluse esitamisest. Kuna korteriühistu liikmetel puudus seadusest tulenev alus üldkoosoleku kokkukutsumiseks 20.08.2015 ja 28.08.2015, siis puudub vajadus hinnata poolte esitatud asjaolusid koosolekust teatamise kohta. Kokkukutsumise korra õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust hagejate elukohad, huvi ühistu juhtimise vastu, kortermaja seisukord ega võlgnevuste olemasolu ühistu ees. Vastavasisulised väited jätab kohus tähelepanuta.
13.Kuna hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejad on kandnud menetluskulusid 635 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hagejate menetluskulud esitatud vajalikus ja põhjendatud ulatuses ja need tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hagejatele võrdsetes osades välja mõista.
Apellatsioonkaebus
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-18944
14.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle täies ulatuses tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada või kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
15.Kostja leiab, et vaidlustatud otsuses ei võtnud maakohus piisaval määral arvesse kostja olulisi seisukohti ja vastuväiteid. Maakohus jättis tähelepanuta kostja esitatud tõendi, mis kinnitab hageja AK pahausklikku tegevust, mis oli suunatud kõikvõimaliku teabe maha rebimisele kostja infoseinalt. Maakohus jättis arvestamata kostja väite, et hagejad peavad hoolitsema korteriühistu liikmetena seonduvate teadete ja nendele reageerimise eest. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta 20.08.2015 ja 28.08.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise teateid ja muid tõendeid. Maakohus ei põhjendanud, miks üldkoosoleku kokkukutsumine 5 kuud pärast üldkoosoleku kokkukutsumiseks taotluse esitamist on ebamõistlik.
16.Maakohus jättis täitmata eelmenetluse ülesanded, kuna ei selgitanud pooltele, et poolte seisukohad ei ole piisavalt tõendatud. Maakohus jättis arvestamata, et hagiavaldus esitati ületades KÜS § 13 lõikes 3 sätestatud tähtaega. Ekslik on maakohtu seisukoht selles, et kuna 04.04.2015 toimus kostja üldkoosolek, millel otsustati juhatuse liikmete ümbervalimine, siis 24.03.2015 taotlus rahuldati. 04.04.2015 üldkoosolekut ei ole kokku kutsunud juhatus, kelle poole pöördusid 24.03.2015 taotluse koostajad, vaid see kutsuti kokku initsiatiivgrupi poolt, mille eestvedajaks on AK. Kuna 04.04.2015 üldkoosoleku korraldajaks ja kokkukutsujaks ei olnud 24.03.2015 juhatus, siis ei kaotanud taotluse esitanud liikmed õigust kokku kutsuda oma üldkoosolek. Seadus ei keela paralleelsete üldkoosolekute kokkukutsumist. Lisaks on 04.04.2016 üldkoosolek kohtus vaidlustatud.
17.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. MTÜS § 20 lg 1 ja 3 eesmärgiks ei ole piirata korteriühistu liikmete õigusi koguneda, langetada korteriühistu tegevust puudutavaid otsustusi, eriti juhtudel, mil ühistu kaitse seada selgelt nõuab. Maakohus on jätnud ebaõigesti tähelepanuta, et MTÜS § 20 lg 1 ja 3 rikkumine ei olnud selline, mis oleks pidanud kaasa tooma otsuse tühistust, kuna nimetatud asjaolu ei rikkunud hagejate õigusi ega takistanud neil koosolekust osa võtta. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Vastustajad vaidlesid apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et kostja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud samad väited, mis ta esitas maakohtule ja maakohus on käsitletud ulatuses neid piisavalt analüüsinud. Analüüsimata on jäänud kostja väide selle kohta, et hagejad esitasid hagi KÜS § 13 lgs 3 sätestatud tähtaega rikkudes, kuid selles osas saab ringkonnakohus maakohtu minetuse kõrvaldada. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Maakohus tuvastas, et kuni 04.04.2015 oli kostja ainus juhatuse liige GS, kellele LH ja ES esitasid 24.03.2015 taotluse kostja üldkoosoleku kokkukutsumiseks juhatuse liikmete ümbervalimiseks. Kostja üldkoosoleku protokolli kohaselt (tlk 9-16) toimus
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-18944 04.04.2015 koosolek ning sellest nähtuvalt kutsuti üldkoosolek kokku korteriühistu liikmete poolt, kuna juhatus ei kutsunud üldkoosolekut kokku hoolimata liikmete taotlusest. Protokolli järgi osalesid üldkoosolekul ühistu 8-st liikmest kõik 8 liiget või nende esindajat ning üldkoosolekul võeti vastu otsus kutsuda tagasi senine juhatus ja valiti uuteks juhatuse liikmeteks JT, JS ja AK.
22.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei kutsunud 04.04.2015 üldkoosolekut kokku samad isikud, kes esitasid 24.03.2015 juhatusele taotluse koosoleku kokkukutsumiseks ning seetõttu oli 24.03.2015 juhatusele taotluse esitanud ühistu liikmetel paralleelselt õigus kokku kutsuda teine ühistu üldkoosolek. Maakohtus kostja selliseid väiteid ei esitanud, et 04.04.2015 koosolekut ei kutsunud kokku samad isikud kes 24.03.2015 esitasid juhatusele taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kostja ei põhjendanud, miks ta need väited alles apellatsioonimenetluses esitas, mistõttu ei arvesta ringkonnakohus nendega TsMS § 652 lg-st 4 tulenevalt.
23.Maakohus on õigesti leidnud, et kuna uus juhatus valiti 04.04.2015 üldkoosolekul, sai sisuliselt lahenduse ka 24.03.2015 esitatud taotlus üldkoosoleku kokkukutsumiseks, sest ka 24.03.2015 esitatud taotluses nõutakse üldkoosoleku kokkukutsumist põhjendusega et juhatus on vaja ümber valida. Hagejad on õigesti osutanud (tlk 123), et kuna 24.03.2015 oli kostja juhatuse liikmeks GS, siis soovisid 24.03.2015 taotluse esitajad juhatuse liikmete ringis muudatuste tegemist. 04.04.2015 kostja üldkoosolekul võetigi vastu otsused, millega muudeti juhatuse liikmete koosseisu.
24.Maakohus on õigesti leidnud, et 24.03.2015 esitatud taotlust aluseks võttes ei ole võimalik korduvalt liikmete poolt üldkoosolekut kokku kutsuda ning ka ajaliselt ei olnud võimalik 24.03.2015 taotlust kasutada 20.08.2015 ja 28.08.2015 üldkoosolekute kokkukutsumiseks. 04.04.2015 toimunud üldkoosolekul valiti uued juhatuse liikmed. Seega, alates nimetatud ajast tuli ühistu liikmetel üldkoosoleku kokku kutsumiseks MTÜS § 20 lg 4 alusel pöörduda kehtivaid volitusi omavate juhatuse liikmete poole. Käesolevas asjas ei ole kostja isegi esitanud väidet, et 04.04.2015 valitud juhatusele taotlus esitati. Seega leidis maakohus lõppkokkuvõttes õigesti, et 20.08.2015 ja 28.08.2015 üldkoosoleku kokku kutsumisel ei saanud ühistu liikmed tugineda 24.03.2015 juhatusele esitatud taotlusele.
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõigusnorme, jättes hindamata väited selle kohta kes, millal, kuhu ja millisel viisil 20.08.2015 ja 28.08.2015 kutsed kostja üldkoosolekule üles riputas. Kuivõrd maakohus tuvastas, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti seetõttu, et üldkoosolekut ei kutsunud kokku selleks seaduse järgi õigustatud isik(ud) ja see tõi see kaasa vaidlustatud üldkoosoleku otsuste tühisuse, siis puudus maakohtul menetlusökonoomiat järgides vajadus esitada seisukoht hagejate alternatiivsetele väidetele üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse kohta. Kuna hageja alternatiivsete väidete analüüsimiseks puudus vajadus, ei ole põhjendatud ka kostja etteheited, et maakohus ei arvestanud AK tegevust teadete maharebimisel infotahvlilt ning, et ebaõigesti jäeti tunnistaja ülekuulamise taotlus rahuldamata.
26.Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et maakohus oleks pidanud talle selgitama, et tema vastuväited ei ole piisavalt tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei ole põhjendatud. Isegi juhul, kui eeldada, et kostja väited kohtu selgitamiskohustuse puudulikkuse kohta on õiged, ei ole kostja apellatsioonkaebuses esile toonud, milliseid tõendeid ta oleks soovinud esitada, et tõendada vaidlustatud üldkoosoleku kokkukutsumist selleks õigustatud isikute poolt.
27.Õige on apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et maakohus ei analüüsinud seda kas hagejad esitasid hagi kooskõlas KÜS § 13 lõikes 3 sätestatud tähtajaga. KÜS § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-18944 tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hagejad on väitnud, et nad said vaidlustatud otsusest teada 22.10.2015 kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-15-5599. Kostja vastupidist ei tõendanud. Kuna hagi esitati 16.12.2015, siis ei olnud selleks ajaks KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tähtaeg möödunud. Seega ei muuda maakohtu minetus kostja väidete analüüsimisel valeks maakohtu lõppjäreldust selle kohta, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus
28.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb hagejate menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kostja kanda.
29.Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejad apellatsioonimenetluses kandnud lepingulise esindaja kulusid kokku 180 eurot. Esindaja kulu moodustub apellatsioonkaebusega tutvumisest ning vastuse koostamisest apellatsioonkaebusel, ajamahuga 2 tundi. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 90 eurot.
30.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus ning kohtutele on antud kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb analüüsida sarnaselt õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele (TsMS § 175 lg 1) ning seda olenemata sellest, kas tunnitasu suurusele on esitatud vastuväiteid.
31.Ringkonnakohus leiab, arvestades vaidluse olemust, lepingulise esindaja poolt esindamiseks kulutatud ajamahtu ning esindaja tunnitasu suurust, et hagejate menetluskulude nimekirjas loetletud kulud on täies ulatuse põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks võrdsete osamaksetega nimetatud summa välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.