Korteriühistu Tallinna 25 hagi AK ́i ja MK ́i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.07.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1987,47 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AK ́i ja MK ́i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Korteriühistu Tallinna 25 (registrikood 80347143), tehinguline esindaja Dmitri Štšerbin Kostja I-II (apellatsioonimenetluses apellant I-II): AK (isikukood XXXXXXXXXXX) ja MK (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine tehinguline esindaja Irina Reva
Kohtuistungi toimumise aeg
13.01.2017.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja Dmitri Štšerbin, kostja I AK ning kostjate ühine tehinguline esindaja Irina Reva
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 21.07.2016.a otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas viivisenõude ja osas, milles maakohus rahuldas põhinõude 1516,88 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
AK ́i ja MK ́i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
1(14)
Tsiviilasi nr 2-15-15992
4.Määrata kindlaks kostjate apellatsioonimenetluse kulude suurus, mis tuleb hagejal kostjatele solidaarselt hüvitada. Apellatsioonimenetluse kulude suurus on 729,50 eurot.
5.Tasaarvestada käesoleva kohtuotsusega tunnustatav hageja nõue kostjate vastu summas 1516,88 eurot käesoleva otsusega kindlaks määratava kostjate menetluskulude nõudega hageja vastu summas 729,50. Tasaarvestuse tulemusena mõista kostjatelt AK ́ilt ja MK ́ilt solidaarselt hageja, Korteriühistu Tallinna 25 kasuks välja 787,38 eurot.
5.2.Tunnustada Korteriühistu Tallinna 25 nõuet solidaarselt AK ́i ja MK ́i vastu summas 1516,88 eurot.
5.3.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
5.4.Määrata kindlaks AK ́i ja MK ́i apellatsioonimenetluse kulud, mis tuleb Korteriühistul Tallinna 25 AK ́ile ja MK ́ile solidaarselt hüvitada, summas 729,50 eurot.
5.5.Tasaarvestada käesoleva kohtuotsusega tunnustatav hageja nõue kostjate vastu summas 1516,88 eurot käesoleva otsusega kindlaks määratava kostjate menetluskulude nõudega hageja vastu summas 729,50. Tasaarvestuse tulemusena mõista kostjatelt AK ́ilt ja MK ́ilt solidaarselt hageja, Korteriühistu Tallinna 25 kasuks välja 787,38 eurot.
7.Jätta rahuldamata hageja poolt esitatud 13.01.2017.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotlus.
8.Jätta rahuldamata hageja poolt 18.01.2017.a esitatud vastuväited kohtu tegevusele.
9.Jätta rahuldamata hageja taotlus 13.01.2017.a kohtuistungi helisalvestisega tutvumise kohta.
10.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.26.10.2015.a esitatud hagiavalduse ning 28.02.2016.a ja 06.06.2016.a täienduse kohaselt palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse perioodi oktoober 2012.a – aprill 2016.a eest 1910,69 eurot ja viivise 1193,66 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta hagi rahuldamisel poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostjad Tallinna 25-3, Loksa linn korteriomandi ühisomanikud ja hageja liikmed. Elamut asukohaga Tallinna 25, Loksa majandab hageja, kes korraldab elamu asjaajamist ja vahendab korteriomanike elutegevuseks vajalikke kommunaalteenuseid ning esitab kostjatele igakuiselt arveid tasumiseks. Kostjad ei tasu korteriühistu majandamiskulude
2(14)
Tsiviilasi nr 2-15-15992 ja kommunaalteenuste eest. Kostjatele esitatud arvetel toodud kuluartiklite eest tasumisele kuuluvad summad tulenevad hageja üldkoosolekute poolt kinnitatud suurustest. Kapitaalremondifondi tariif on kinnitatud 03.07.2013.a üldkoosoleku otsusega ja 03.05.2014.a üldkoosoleku otsusega. Hooldus- ja remondifondi tariif on kinnitatud 03.05.2014.a üldkoosoleku otsusega. Õigusabi kulude ja kohtukulude arvestusmetoodika on kehtestatud 03.05.2014.a üldkoosoleku otsusega. Vastavalt otsusele jagatakse kohtukulud ja õigusabi kulud kaheksa korteri vahel võrdsete osadena. Osamaksu arvestusmetoodika on kehtestatud 03.05.2014.a üldkoosoleku otsusega, millele vastavalt on sisseastumismaksu suurus 1200 eurot ja osakapitali suurus 3,26 eurot ruutmeetri kohta. Kütte tariifide arvestusmetoodika kohaselt jagatakse teenuseosutaja arve summa korterite ja üldkasutatavate ruumide köetava üldpinnaga arvestusliku koefitsiendi saamiseks, mis korrutatakse korteri üldpinnaga. Üldelektri tariifide arvestusmetoodika kohaselt jagatakse teenuseosutaja arve summa korterite üldpinnaga arvestusliku koefitsiendi saamiseks, mis korrutatakse korteri üldpinnaga. Prügiveo kulud jagatakse vastavalt elanike arvule vastavalt 12.10.2013.a üldkoosoleku otsusele. Teenuseosutaja arve summa jagatakse inimeste arvuga, mille tulemusel saadakse arvestuslik koefitsient ühe inimese kohta, mis korrutatakse ühes korteris elavate inimeste arvuga. Vesi ja kanalisatsiooni tariifi arvutuste alus on teenuseosutaja arvestuslik koefitsient, mis korrutatakse ühe korteri vee tarbimise kogusega. Veekao kulude saamiseks arvestatakse veekao tulemus rahalises vääringus ning see jagatakse korterite arvuga. Eelnimetatud koosolekute otsuseid pole vaidlustatud ega kehtetuks tunnistatud. Arved on kostjatele esitatud igakuuliselt. Vastavalt arvetele tuli maksed tasuda arvete esitamise kuu viimaseks kuupäevaks. Hageja ei nõustunud kostjate vastuväidetega ja märkis, et korteriomanike ühisusel tekkisid seoses arvete tasumata jätmisega võlad kommunaalteenuste osutajate ees. Kostjate väited arvete mittesaamise osas on ebausutavad, kuna kõik teised korteriomanikud said arved postkastist kätte. Võlgnevust pole varem kajastatud, sest alates juunist 2006.a kuni korteriühistu kandmiseni registrisse ajas kostja I ise korteriomanike ühisuse raamatupidamist ja esitas korteriomanikele arveid ning andis ühisuse üldkoosolekutel aru raamatupidamise kohta. Kostjate omandis on korter suurusega 44,7 m2, s.o 12,14% eluruumide kogupinnast. Hageja ei nõustunud, et kostjal I oli õigus nõuda 6,40 eurot igakuiselt asjaajamise eest. Ühisuse ajal hooldasid elanikud korterelamut iseseisvalt ja tasuta. Kostjate võlgnevus ei ole aegunud, kuna kostjad on tasunud vanu ja uusi arveid ebasüstemaatiliselt ja osaliselt, mistõttu on nad ühisuse ajal tekkinud võlgnevust korduvalt tunnustanud ja seega on aegumisetähtaeg korduvalt katkenud. Hageja on perioodil 20.03.2015.a – 05.02.2016.a kandnud kohtukulusid 1413 eurot. 27.04.2015.a kandis hageja õigusabikulusid summas 600 eurot. 08.08.2014.a kandis hageja kohtukulu 300 eurot. Harju Maakohtu 18.12.2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-55669 mõistis kohus hagejalt kostja I kasuks menetluskuluna välja õigusabikulud 697 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2016.a otsusega jäeti Harju Maakohtu 18.12.2015.a määrus muutmata. Selle alusel teostas hageja ümberarvestuse kostjatele esitatud arves nr 227 (periood jaanuar 2016.a) summas -180,38 eurot. Hageja tasaarvestas kostjate võla (perioodil 30.11.2006.a – 27.10.2012.a) kostja menetluskulude nõudega hageja vastu (summas 697 eurot). Kostjate võlgnevuse saldo seisuga 27.10.2012.a moodustab 808,39 eurot. Pärast tasaarvestamist jääb kostjatel üles nõue perioodi 30.11.2006.a – 27.10.2012.a eest 111,39 eurot. Hageja soovis hüvitada kostja I poolt hageja (sh Tallinna 25 korteriomanike ühisuse) raamatupidamise korraldamisega seonduvad paberi ja printeri tooneri kulud 111,39 eurot. 06.06.2016.a menetlusdokumendi kohaselt on hageja küttekulude eest perioodil oktoober 2012.a kuni aprill 2016.a arvestanud kokku 2532,47 eurot (2502,57 eurot + 29,90 eurot). Võttes arvesse kostjate korteri üldpinna suurust 44,70 m2, moodustab see 12,14% elamu köetavast pinnast (44,70 / 368,3). Kuivõrd hageja on lähtunud küttearvestuse puhul mitte tegelikust
3(14)
Tsiviilasi nr 2-15-15992 köetava pinna suurusest 368,3 m2, vaid suurusest 326,90 m2. Sellest tulenevalt on kostjate korteri osakaal tegelikust suurem – 13,67% (44,70 / 326,9). Elamu kütte kogukulu peaks perioodi eest oktoober 2012.a – aprill 2016.a olema 18 525,76 eurot (2532,47 × 100 / 13,67), millest kostjate korteri tegelik osa moodustab 2248,44 eurot (18 525,76 × 0,1214), st 284,03 eurot vähem kui hageja poolt arvestatud ja nõutud (2532,47 – 2248,44). Seega hageja vähendas perioodil oktoober 2012.a – aprill 2016.a kütte eest tasumiseks kuuluvat summat 2532,47 eurost 2248,44 euroni. Õigusabikulude puhul peab hageja hinnangul võtma arvesse, et 20.03.2015.a kuni 05.02.2016.a on hageja kandnud kohtukulusid 1413 eurot, millest 372,52 eurot puudutavad kohtuasja kostjate vastu. Seega kostjatelt nõutav põhjendatud õigusabikulu perioodi november 2014.a – jaanuar 2015.a osas 17,75 eurot + 130,06 eurot ((1413-372,52) / 8) + 75 eurot (600 / 8) + 60 eurot (300 / 5) + 3,13 eurot (25 / 8) + 28,13 eurot (225 / 8), st kokku 314,06 eurot. Seega hageja vähendab õigusabi ja kohtukulude kogunõuet 360,63 eurot (273,13+267,88-180,38) 46,57 euro võrra (360,63 – 314,06). Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad palusid menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja asutati 18.09.2012.a. Korteriühistu asutamise ajaks kostjatel ei olnud mingeid täitmata kohustusi korteriomanike ühisuse ees. Kostja I pöördus 21.01.2015.a hageja poole palvega esitada temale arved ja korteriühistu tegevusega seotud informatsioon e-posti teel, kuna ta kolis. Seepeale lõpetas hageja arvete kostjatele esitamise nii e-posti teel kui ka postkasti kaudu. Alates aprillist 2015.a (arve aprilli eest) kuni käesoleva ajani ei ole kostjad saanud ühtegi hageja arvet. Korteriühistu liikmed said teada, et korteriühistu ei maksa arveid kütte eest ja hagejal on tekkinud suured võlad küttefirma OÜ N.R.Energy ees. Kütmise teenust osutav firma teatas, et neil ei õnnestu ühendust võtta juhatuse liikmega Gennady Shcherbiniga olukorra selgitamiseks. Loksa Linnavalitsuse vahendusel leppisid korteriühistu liikmed ja OÜ N.R.Energy OÜ kokku, et nad hakkavad maksma kütte eest otse firmale, et vähendada hageja kohustusi ja takistuseta alustada uut kütteperioodi. Kostjad maksavad kütte eest otse teenuse osutajale alates juunist 2015.a. Hageja nõue 1809,09 eurot kapitaalremondi eest on alusetu. Hageja üldkoosoleku otsusega ei ole kütte arvutusmetoodikat vastu võetud ega kinnitatud. Kostjad ei vaidlusta hooldustasu, remondifondi, osamaksu, üldelektrit ja prügivedu. Kostjad ei nõustu kapitaalremondi fondi, kütte-, vee-, kanalisatsiooniveekao- ja õigusabikuludega. Kostjate kohustuste omanike ühisuse ees arvestamisel ei võtnud hageja arvesse omanike kokkulepet, mille alusel omanikud pidid igakuiselt kostjale I tasuma 6,40 eurot (100 Eesti krooni) asjaajamiskulude eest (muru niitmine, heki pügamise, printeri kasutamine, asjaajamiskulud jne). Kostja I ei ole kunagi tegelenud omanike ühisuse raamatupidamisega ja ei olnud selle eest ka vastutav. Ta aitas majavanemal MK ühisuse asjaajamises. Kostjad leidsid, et nõuded kuni 31.12.2011.a on aegunud. Kostjad on regulaarselt, 2-3 korda nädalas kontrollinud postkasti, kuid maist 2015.a ei ole arveid esitatud. Kostjad ei vaidle vastu 03.05.2014.a üldkoosoleku otsuse kohtukulude ja õigusabi kulude jagamisele, vaid keelduvad tasuma nendele kuuluvat osa õigusabikuludest. Hageja peab esitama küttekuludega ja õigusabikuludega seotud dokumendid. Hagejale ei lähe üle korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused ning seega on hagejal õigus esitada liikmete vastu nõudeid alates 18.09.2012.a. Hageja põhikiri ei näe ette seadusest erinevat küttekulude arvestust. Küttekulude arvestusel tuleb lähtuda korterite üldpinna 368,3 m2 suurusest (vastavalt kinnistusraamatu andmetele). Hageja üldkoosolekud ei ole võtnud vastu otsuseid liikmete vastu varalise nõude esitamiseks. Koosolekutel ei ole otsustatud ka apellatsioonkaebuste ega kassatsiooni esitamist kohtuvaidlustes. GS juhatuse liikmena otsustas kõike ainuisikuliselt, ületades oma juhatuse liikme pädevusi.
4(14)
Tsiviilasi nr 2-15-15992 Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 21.07.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis solidaarselt kostjatelt välja 3104,35 eurot, millest 1910,69 eurot moodustub põhivõlg ja 1193,66 eurot viivis. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse kohaselt jõustus korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 11 pärast hageja õigusvõime tekkimist. Kohus märkis 24.03.2016.a määruses, et hagejale ei saanud korteriomanike ühisusele kuuluvad nõuded üle minna enne KOS § 8 lg 11 jõustumist, s.o 23.03.2016.a. Kohus märkis, et Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-192-12 ei tulene asjaolu, et korteriomanike ühisuse võlad lähevad korteriühistule üle, vaid Riigikohus selgitas kaasomaniku kohustust võlg tasuda. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, millest tulenevalt saab kohus asuda seisukohale, et korteriomandi ühisuse võlgnevus on hagejale üle läinud. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et hagejal ei ole kostjatelt võimalik nõuda võlgnevust, mis on tekkinud enne hageja asutamist, s.o 18.09.2012.a. Kohus selgitas hagejale 24.03.2016.a määruses, millest tulenevalt kohus leidis, et kõik enne 31.12.2011.a sissenõutavaks muutunud nõuded on aegunud. Hageja ei ole ka pärast kohtu selgitusi toonud kohtu ette asjaolusid, millest tulenevalt oleks kohtul võimalik asuda vastupidisele seisukohale. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et enne 31.12.2011.a sissenõutavaks muutunud nõuded on aegunud. Kohus luges hageja nõuded sissenõutavaks muutunuks, kuna kostjad ei ole neile esitatud arveid tähtaegselt tasunud. Kohus analüüsis, kas ja millises ulatuses on kostjad kohustatud tasuma kütte, vee ja kanalisatsiooni ning veekao kulusid. Kohus märkis, et Tallinna 25 elamu köetavate korteriomandite pinna arvestuses tuleb lähtuda köetavate korterite üldpinnast, s.o 368,3 m2 nagu leiavad kostjad. Soojusmüügilepingus on märgitud korterite üldpind samuti 368,3 m2. Hageja 03.05.2014.a üldkoosoleku protokolli punkti 5 kohaselt on alates 2014.a sügisest arvestatud korterite nr 1 ja 2 kütte eest 100% m2 hinnast ning enne seda perioodi arvestada 30% m2 hinnast. Kohus leidis, et kuna korteriühistu ei ole küttekulude osas vastu võtnud eraldi otsust, siis küttekulude arvutamisel lähtumine korterite üldpinnast (368,3 m2) on kooskõlas ka korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg-s 11 sätestatuga. Hageja on arvestanud kostjate küttekulude võlgnevusena perioodil oktoober 2014.a kuni aprill 2016.a 2248,44 eurot. Kohus leidis, et hageja arvutuskäik on arusaadav ning kulud põhjendatud, ka kostjad ei ole sellele vastuväiteid ega vastukaaluna enda arvutuskäiku esitanud. Kostjad ei ole muid vastuväiteid vee ja kanalisatsiooni ning veekao kulude kohta esitanud, millest tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostjad eelnimetatud kulude ning nende arvestusmetoodikaga nõustuvad. Kohtu hinnangul ei olnud ka vee ja kanalisatsiooni ning veekao kulude arvutusmeetod vastuolus KÜS §-ga 15. Kostjad leidsid, et kuna nad on tasunud otse küttettevõttele 942,67 eurot, tuleb hageja nõue kostja nõudega eelnimetatud osas tasaarvestada. Kohus leidis, et antud juhul ei esine võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaldamise asjaolusid. Kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kostjad tasuvad küll kütte eest otse kütteteevõttele, kuid hageja on kütteteenuse osutamiseks elamus sõlminud kütteteenuse osutajaga lepingu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja ja kostjad on teenuse osutamise tasu tasumises otse teenuse osutajale kokku leppinud. Kohus leidis, kostjate käitumine ei ole põhjendatud, kuna just hageja eesmärk on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (KÜS § 2 lg 1) ning olukorras, kus hageja ja kostjate vahel puudub teistsugune kokkulepe, ei ole kostjatel tasaarvestatavat nõuet. Seoses õigusabi ja kohtukuludega nõustus kohus hageja arvutuskäiguga ning märkis, et kuna kostjad ei ole summa ja arvutuskäigu osas vastuväiteid esitanud, on nõue põhjendatud. Hageja vähendas 06.06.2016.a menetlusdokumendis enda nõuet perioodi eest oktoober 2012.a kuni aprill 2016.a summani 1910,69 eurot, mis kohtu arvates vastas otsuses kohtu poolt
5(14)
Tsiviilasi nr 2-15-15992 märgitud seisukohtadele ning on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostjad ei esitanud vastuväiteid ega omapoolset nägemust võlgnevuse kujunemiseks. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid viivisenõude osas, seega rahuldas kohus hageja viivisenõude. Seoses hageja tasaarvestusavaldusega, märkis kohus, et kohtule ringkonnakohtu 04.02.2016.a otsust tsiviilasjas nr 2-14-55669 esitatud ei ole. Kostjad leidsid, et kuna kostjad on esitanud vastuväite tasaarvestatava nõude osas, ei saa hageja tassaarvestust nõuda (VÕS § 200 lg 4). VÕS § 200 lg 1 p 3 sätestab, et tasaarvestada ei saa teise poole nõuet, mille tasaarvestamine seadusest tulenevalt ei ole lubatud. Seega leidis kohus, et hageja taotlus kostja I nõude tasaarvestamiseks hageja nõudega ei ole põhjendatud. Hageja palus 06.06.2016.a menetlusdokumendis menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus, lähtudes hageja taotlusest, jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna olukorras, kus hageja ei ole soovinud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, oleks see kohtu hinnangul ebamõistlik. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada põhinõude osas 793,81 euro ulatuses ja viivisenõude 1193,66 eurot ja teha selles osas vastavalt uus otsus ilma esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kostjad vaidlustasid maakohtu otsuse osaliselt - ulatuses, millega maakohus rahuldas hageja nõude 793,81 euro ulatuses kütet puudutavate kulude osas ja viivise osas. Kohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõigusnorme, jättes kogutud tõenditele objektiivse hinnangu andmata, mis on toonud kaas ebaõiglase otsuse. Kostjad väitsid menetluse käigus järjepidevalt, et nad ei nõustu hageja küttekulude nõude suurusega ning küttekulude arvestusmetoodikaga ning seega on selles osas kohtu seisukoht eksitav. Kostjad nõustusid kohtu järeldusega, et küttekulude arvutamine peab lähtuma korterite üldpinnast, s.o 368,3 m2, milles kostjate osa on 44,7 m2, kuid ei nõustunud sellega, et nad võlgnevad hagejale kütte eest 2248,44 eurot perioodil oktoober 2014.a kuni aprill 2016.a. Kohus jättis täielikult tähelepanuta kostjate poolt esitatud tõendid ning selgitused, et kuni jaanuarini 2015.a arvestati küttekulud lähtudes korterite üldpinnast 368,3 m2, ning kostjad tasusid selle ajani arved, sh ka küttekulud täies ulatuses ja kostjatel võlg korteriühistu ees jaanuarini 2015.a puudub. Hagi esitati võlgnevuse koondtabeli alusel, mis on koostatud tagantjärgi, GS äranägemise järgi ja milleks ei olnud õiguslikku alust. Nimetatud asjaolud on kohtu poolt tuvastatud. Kostjad ei ole tasunud hagejale kütte eest vaid perioodil jaanuar 2015.a – aprill 2016.a, mille eest hageja poolt kostjatele oli esitatud tasumiseks 1113,72 eurot. Hageja tunnistas 06.06.2016.a menetlusdokumendis, et küttekulude arvutusmeetod on vastuolus KÜS §-ga 151 ja viies arvestuse vastavusse seaduse nõuetega, vähendas arvestatud summasid, tunnistades, et kostjatele tasumiseks kuuluv osa moodustab 12,14% elamu kütte kogukuludest. Ajavahemiku jaanuar 2015.a – aprill 2016.a eest küttefirma N.R.Energy OÜ esitas hagejale arved üldsummas 7628,52 eurot. Kostjatele tasumisele kuuluv osa sellest on 926,10 eurot ((2824,64 + 4803,88) × 12,14%). Kostjad tasusid kütte eest otse hagejale 69,29 eurot detsembris 2015.a ning 79,57 eurot jaanuaris 2016.a, kokku 148,86 eurot. Eeltoodust tulenevalt, hageja nõue kostjate vastu küttekulude tasumise osas ei või olla suurem, kui 777,24 eurot (926,10 eurot – 148,86 eurot). Kostjad tasusid otse küttefirmale sama perioodi eest 793,81 eurot. Seega kostjad tasusid täielikult nendele kuuluva osa küttekuludest. Kohtuotsuses märkis kohus, et see, et kostjad tasuvad kütte eest otse kütteettevõttele ei ole põhjendatud ja seega pole kostjatel
6(14)
Tsiviilasi nr 2-15-15992 tasaarvestatavat nõuet. Maakohus ei ole piisavalt analüüsinud ega hinnanud kogutud tõendeid ning jättis tähelepanuta kostjate poolt antud selgitused. Kohtu järeldus on eksitav. Hageja esitas 28.02.2016.a seisukoha lisana N.R Energy OÜ arved ning kohtudokumendis 20.11.2015.a maksekorralduse ühe arve tasumise kohta. Hageja samas ise kinnitas, et ei maksnud korralikult küttefirma arveid. Esitatud arvetest tuleneb, et kuni jaanuarini 2015.a ei olnud hagejal N.R Energy OÜ ees võlgnevusi soojusenergia tasumise osas. Võlg hakkas tekkima veebruarist 2015.a - ajast, millal GS astus juhatuse liikmeks ja hakkas kasutama oma poolt väljamõeldud metoodikat soojuskulude jaotamiseks liikmete vahel. Võlgnevus ei ole suurenenud kogu aeg. Mõnedel kuudel vähenesid hageja kohustused küttefirma ees, sõltumata sellest, et hageja ei ole midagi soojusenergia eest tasunud. Seda tõendab asjaolu, et küttefirma arvestas omanike poolt otse tehtud makseid vähendades selles ulatuses hageja kohustusi. See tähendab, et küttefirma ja omanike vahel on olemas vastav kokkulepe küttekulude tasumiseks. Kostjad olid sunnitud tasuma otse küttefirmale kütte eest maja kütmise jätkamiseks. Seega on kostjatel tekkinud küttefirmale otse tasutud summa näol tasaarvestatav nõue hageja vastu. Hageja ei müü kostjatele soojust. Hageja tegutseb vahendajana küttefirma ja omanike vahel oma ülesannete täitmisel kaasomandi ühise majandamise raames. Kostjatel lasub kohustus tasuda ostetud teenuste eest KÜS § 151 lg 1 alusel. Juhul, kui korteriühistu ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, on omanikel, sh ka kostjatel, õigus KOS § 15 lg 2 alusel teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning nõuda teiselt korteriomanikelt (antud juhul hagejalt, kui omanike ühiste huvide esindajalt) tehtud kulude hüvitamist. Olukorras, kus kütteperioodi alguses võis maja jääda kütmata hageja võlgnevuse tõttu, kasutasid kostjad nendele seadusega antud õigust. Kostjate poolt tehtud makseid otse küttefirmale tuleb lugeda vajalikeks kuludeks hoone säilitamiseks. Eelnimetatust tulenevalt ning KOS § 15 lg 2 alusel, on kostjate tasaarvestuse nõue põhjendatud. Olukorras, kus hageja ei maksa korralikult küttearveid, ei ole nõutav hageja nõusolek selleks, et kostjad hakkaksid otse tasuma tarbitud kütte eest teenust osutatavale firmale. Kostjad tegutsesid kõikide omanike huvide eesmärgil, täites oma kohustusi majandamiskulude tasumise osas. Selle tulemusel, et osa omanikest hakkasid tasuma küttekulusid otse teenust osutavale firmale, on hagejale esitatavad viivisarved ka väiksemad. Hageja ei tasunud küttearveid. Olukorras, kus viis liiget maksid küttekulusid otse teenust osutavale firmale, oli hageja kohustus maksta arveid vaid osaliselt, vähemalt ülejäänud kolme korteri eest. Hageja ei arvestanud tahtlikult küttekulusid talle ja tema endisele abikaasale kuuluvale korterile, millega hageja rikkus üldkoosoleku otsuseid. Hagejal, kui küttefirmaga lepingu poolel, on õigus nõuda teiselt poolelt kogu vajalikku informatsiooni ja andmeid arvete tasumise osas, mis oli tehtud otse omanike sh ka kostjate poolt. Hageja ei kasutanud oma õigusi ja võimalusi tahtlikult. Hageja nõuab kostjatelt küttekulude korduvat tasumist vaatamata sellele, et soojusfirma vähendas oma nõudeid hageja vastu omanike, sh kostjate poolt tasutud osa võrra. Kohus kohaldas valesti VÕS § 78 lg-t 4, viidates otsuses, et kostjatel on õigus esitada nõue soojusfirma vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Kohtuotsuse jõustumisel tekib olukord, kus alusetu rikastumise sätteid tuleks kohaldada hageja, mitte soojafirma vastu. Kostjad koos teiste omanikega pöördusid soojusfirma N.R. Energy OÜ poole palvega esitada andmed hageja kohustuste ning arvete tasumise kohta. Kohtuistungil 17.06.2016.a kostjad taotlesid kohtult küttefirmalt saadud tõendite vastuvõtmist. Kostjad soovisid nende tõenditega tõendada, et hageja kohustus kütteettevõtte ees on vähenenud selle summa võrra, mis kostjad on ise kütteettevõttele tasunud. Kohus jättis tõendid juurde võtmata, kuna need olid esitatud hilinenult ning täiendavate tõendite asja juurde võtmine oleks põhjustanud menetluse venimise. See polnud põhjendatud. Kostjatel on olnud piiratud võimalused oma seisukohtade tõendamiseks, kuna nemad ei ole soojusmüügilepingu pool ning olid veendunud, et nimetatud andmete esitamise kohustus lasub hagejal ja kohus kindlasti nõuab hagejalt nimetatud andmete esitamist oma nõude
7(14)
Tsiviilasi nr 2-15-15992 tõendamiseks. Kohus jättis tähelepanuta kostjate selgitused, et hageja keeldub kostjatele informatsiooni ja andmete ning tõendite esitamisest, hageja ei ole koostanud ega esitanud liikmetele majanduskavasid alates 2015.a ja hageja ei ole korraldanud sellest ajast alates ka aastakoosolekuid. Liikmed, sh ka kostjad ei tea võimalikest kuludest, mida võiks hageja nendelt nõuda. Kõik otsused võtab vastu GS ainuisikuliselt ja suhtleb liikmetega vaid kohtu kaudu. Maakohus ei ole ka menetluse käigus tõendamiskoormist pooltele selgitanud. 04.04.2015.a valiti kolmeliikmeline hageja juhatus koosseisus JT, JS ja AK. Endine juhatus, GS isikus ei ole andnud uuele juhatusele üle ühistu dokumentatsiooni ning ei ole kindlustanud juurdepääsu ühistu arvelduskontole. 13.04.2015.a ES (GS endine abikaasa ning korteri nr 1 omanik) esitas hagi 04.04.2015.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 215-5599). Harju Maakohtu 29.02.2016.a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Käesoleval ajal on ES apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Eelnimetatust tulenevalt, 28.09.2015.a JSi poolt OÜ-le N.R.Energy tasutud 1250 eurot korterite nr 3, 4 ja 6 eest tuleb lugeda kui hageja ja kostjate vahelise kokkuleppe teenuse osutamise tasu tasumiseks otse teenuse osutajale. 22.10.2015.a said ühistu liikmed seoses tsiviilasja 2-15-5599 menetlemisega teada, et väidetavalt 28.08.2015.a korduval üldkoosolekul kolmeliikmeline juhatus oli tagasikutsutud ja uuesti valitud juhatuse liikmeks GS. Viis liiget kaheksast sellest koosolekust midagi ei teadnud, nad olid sunnitud vaidlustama 28.08.2015.a korduva koosoleku otsused, tunnistades need tühiseks. Harju Maakohtu otsusega 27.05.2016.a tsiviilasjas nr 2-15-18944 hagi rahuldati, kuid hageja esitas apellatsioonkaebuse, mis on käesoleval ajal Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Ebaõigesti hinnatud tõendid mõjutasid oluliselt lahendit. Maakohus märkis, et kostjad ei ole esitanud vastuväiteid viivisenõude osas, seega kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjad sellega ei nõustu. Kohus jättis tähelepanuta kostjate mittenõustumise viivise arvestusega. Hagejal ei ole õigust viivist arvestada tagantjärele, kuna jaanuarini 2015.a viivised arvetes puudusid. Arvestades, et KÜS § 7 lg 4 tulenevalt kuulub viivise arvestuse otsus juhatuse pädevusse, tekkis hagejal õigus nõuda viivist alates 15.01.2015.a alates GS juhatuse liikmeks saamisest. Kuna ei ole põhjendatud põhinõude väljamõistmine täies ulatuses, ei ole põhjendatud ka kohtu poolt väljamõistetud viivise suurus. Kostjatel oli põhjendatud õigus alates veebruarist 2015.a keelduda oma kohustuste täitmisest VÕS § 110 alusel, kuna hageja ei ole nendele esitanud vajalikku informatsiooni kohustuse tekkimise ja kohustuse suuruse kohta, millele on leitud kinnitus antud menetluses. Seega viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kostjad tegid ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga, millega nad tasuvad nendelt nõutavad õigusabikulud 314,06 eurot ning tasumata jäänud kapitaalremondi tasud 723,07 eurot, kokku 1037,13 eurot. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, so osas, milles maakohus rahuldas põhivõlanõude 1516,88 eurot ületavas osas, samuti osas, milles maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja viivisenõude. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja kanda. Maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 1910,69 eurot põhivõlga ja 1193,66 eurot viiviseid. Kostjad vaidlustasid maakohtu otsuse üksnes osaliselt, so osas, milles
8(14)
Tsiviilasi nr 2-15-15992 maakohus rahuldas põhivõlanõude 793,81 euro ulatuses ja osas, milles maakohus rahuldas viivisenõude. Seega ei saa käesolev apellatsioonimenetlus mõjutada muus osas vaidlustatud maakohtu otsuse kehtivust.
7.Kostjad vaidlustasid maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas põhivõla nõude 793,81 euro ulatuses. Kostjad tuginesid apellatsioonkaebuses sellele, et selle nõude osas oleks maakohus pidanud hageja nõude kostjate nõudega tasaarvestama. Kostjad tuginesid apellatsioonkaebuses sellele, et nad tasusid korteriühistu ehk hageja eest osa maja soojaarvetest otse soojatootjale ja selle võrra korteriühistu kohustused soojatootja ees vähenesid. Kostjatel soojatootja ees soojusenergia eest tasumise kohustust ei olnud, sest soojusenergia müügileping oli hageja ehk korteriühistu ja soojatootja vahel. Nendel asjaoludel võiks kostjatel olla hageja suhtes rahaline nõue VÕS §-st 1041 tulenevalt. Vastavast normist tulenevalt võiks kostjatel olla hageja suhtes rahaline nõue eeldusel, et kostjad täitsid hageja nõude, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, kostjad tegid kohustuse täitmiseks kulutusi ja hageja rikastus kostjate poolse kulutuste tegemise tõttu.
8.Kostjad tõid juba maakohtu menetluses kohtu ette asjaolu, mille kohaselt nad tasusid soojatootjale kortermaja soojusenergia eest 793,81 eurot. Selle tõendamiseks esitasid kostjad juba maakohtus dokumentaalse tõendina soojatootja, s.o N.R. Energy OÜ arvete nimekirja kokkuvõtte (t III kd lk 62 jj) ja sama soojatootja raamatupidamisprogrammist perioodilise kliendi väljavõtte hageja kohta (t III kd lk 63 jj), samuti arvete nimekirja ja laekumiste nimekirja (t III kd lk 65 jj). Laekumiste nimekirjast on näha, et K on tasunud Tallinna 25 KÜ eest 393,81 eurot. Viidatud tõendi alusel loeb kohus tõendatuks, et kostjad tasusid hageja eest, hageja ja Tallinna 25 maja suhtes soojusenergiat müüva soojatootja vahel sõlmitud lepingu täitmiseks viidatud rahasumma, täites sellega hageja kohustuse. Kostjad soovisid viidatud tõendiga tõendada ka seda, et tasusid lisaks nimetatud summale veel 400 eurot (t II kd lk 65 kirje nr 54760 28.09.2015.a laekumine summas 1250 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostjate poolt esitatud tõendite alusel sellist järeldust siiski teha ei saa. Viidatud kirjest ei nähtu, et raha oleks tasunud kostjad. Vastavast kirjest ei nähtu makse tegija üldse. See asjaolu, et kostjad tasusid korteriühistu eelmise juhatuse liikme isiklikule arvele 400 eurot ja palusid selle siis soojatootjale edasi maksta, ei anna alust lugeda tõendatuks, et kostjad täitsid selle summa osas hageja kohustuse. Selle järelduse tegemiseks, et kostjad täitsid kolmanda isiku vahendusel hageja kohustuse, ei ole piisavalt tõendeid. Tõenditest ei nähtu, et kolmas isik oleks makse tegemisel teinud makse mitte enda eest, vaid kostjate eest. Seega saab ringkonnakohus kostjate poolt hageja kohustuse täitmise kolmanda isiku ees lugeda tõendatuks üksnes 393,81 euro ulatuses.
9.Kostjad esitasid vastavad tõendid juba maakohtu menetluses. Maakohus keeldus tõendite vastuvõtmisest. Kostjad esitasid tõendid apellatsioonimenetluses uuesti, hageja sai tõendite osas oma vastuväited esitada, hageja ei esitanud tõendite juurdevõtmise osas vastuväidet kohtuistungil, kus kohus tõendite vastuvõtmise kohta määruse tegi, samuti kinnitas hageja esindaja 13.01.2017.a kohtuistungil, kus tõendid vastu võeti ja kus tõendeid uuriti, et ta on nõus asja arutamise lõpetamisega. Menetlusökonoomiliselt oleks põhjendamatu, kui kostjad peaksid esitama hageja suhtes eraldi nõude olukorras, kus hageja sai kostjate tasaarvestusavalduse ja selle aluseks olevate asjaolude ning tõendite osas seisukohta väljendada ning hagejal ei olnud vastuväiteid asja arutamise lõpetamisele.
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud vastuväited ei anna alust lugeda tõendamata asjaoluks kostjate poolt soojatootja ees hageja kohustuse katteks 393,81 euro
9(14)
Tsiviilasi nr 2-15-15992 tasumist. Hageja ei ole tõendanud ega usutavaks muutnud, et soojatootjal oleks võltsitud raamatupidamine. Kõnealuse kostjate tõendite ebausaldusväärseks lugemist ei võimalda ka see, et kostjad ei esitanud oma pangaarve väljavõtteid. Seda, et kolmas isik on raha saanud, saab tõendada ka kolmanda isiku raamatupidamisandmete väljatrükiga. Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtul alust kahelda vastava tõendi õigsuses. Hagejal kui korteriühistul oli võimalik esitada kohtule tõendid selle kohta, et soojatootja on tegelikkuses nõudnud hagejalt siiski ka nende summade tasumist, mille osas kostjad väitsid, et kohustused on täidetud kostjatepoolse soorituse arvelt. Hageja seda teinud ei ole. Kostjate poolt esitatud tõendi ebausaldusväärseks lugemiseks ei anna alust ka see hageja väide, et arvete nr 105095 ja 191 tasumine on kajastatud tõendil kahes osas. Selle üle, et vastavad arved on tasutud, pooled ei vaidle. Samas ei ole hageja tõendanud, et soojatootja oleks kõnealuste rahade maksmist nõudnud kaks korda.
11.Ringkonnakohus loeb eespool käsitletud tõendite alusel tõendatuks selle, et kostjate poolt soojatootjale käsitletud summade tasumisega täitsid kostjad hageja kohustusi. Soojatootja võttis kostjatepoolseid makseid hageja kohustuste täitmisena arvesse ning hageja kohustusi soojatootja ees vähendati vastava rahasumma võrra.
12.Tuleb asuda seisukohale, et kostjad, täites hageja kohustusi soojatootja ees, ei olnud selleks kohustatud, sest soojusenergia müügileping oli sõlmitud hageja ja soojatootja vahel ning korteriomanikel sellest lepingust tulenevalt soojatootja ees maksekohustusi ei lasunud.
13.Kostjate poolt hageja kohustuse täitmise tõttu rikastus hageja, sest hageja kohustused soojatootja ees vähenesid 393,81 euro võrra.
14.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostjatel on hageja suhtes VÕS §-st 1041 tulenev rahaline nõue hageja suhtes summas 393,81 eurot. Kui hagejal on kostjate suhtes rahaline nõue ja kui kostjatel on hageja suhtes rahaline nõue, võivad hageja ja kostjad vastastikused nõuded kattuvas ulatuses tasaarvestada. Tasaarvestusavalduse võib esitada ka kohtumenetluses. Kostjate tasaarvestusavalduseks tuleb lugeda seda avaldust, milles kostjad väljendasid, et nad peavad hagejale sellevõrra vähem raha maksma, mille ulatuses nad hageja kohustuse soojatootja ees täitsid ja mille tõttu hageja soojatootjale vähem raha maksma peab. Tasaarvestusavalduse puhul on oluline, et sellest nähtuks tasaarvestava poole tahe nõuet tasaarvestada. Vastav tahe kostjate poolt väljendatust selgesti nähtus.
15.Kuna ringkonnakohus leiab, et kostjatel on hageja suhtes nõue summas 393,81 ja see nõue tuleb maakohtu poolt kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud põhivõlanõudega tasaarvestada, tuleb maakohtu poolt välja mõistetud põhivõlanõudest tasaarvestatav summa maha arvata. Selle tagajärjel tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 1516,88 eurot.
16.Viivisenõude osas leidsid kostjad, et maakohus rahuldas viivisenõude ebaõigesti, põhjendades viivisenõude rahuldamist üksnes sellega, et kostjad viivisenõudele vastu ei vaielnud. Kostjad rõhutasid, et nad vaidlesid viivisenõudele maakohtu menetluses vastu ning esitasid viivisenõude osas ka sisulised vastuväited. Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas viivisenõue saab rahuldamisele kuuluda. Maakohus seda sisuliselt üldse ei teinud. Selle raames tuleb kohtul kontrollida, kas hageja tõi maakohtu menetluses kohtu ette asjaolud, mille esinemise korral saab kohus viivisenõude rahuldada. See asjaolu, et kostjatelt mõistetakse hageja kasuks välja võlgnevus, ei tähenda iseenesest, et kohus saaks kostjatelt hageja kasuks välja mõista ka viivise. Viivisenõude rahuldamiseks tuleb hagejal maakohtu menetluses kohtu ette tuua asjakohased asjaolud, st hagejal tuleb kohtule esitada faktiväited, millest nähtub, millises summas olid kostjad hagejale võlgu, mis kuupäeval muutus kostjate võlgnevus hageja
10(14)
Tsiviilasi nr 2-15-15992 ees sissenõutavaks ja mitu päeva olid kostjad hageja ees konkreetse summa maksmisega viivituses. Juhul, kui hageja nõuab kostjatelt mitme erineva summa tasumist, näiteks erinevatel kuudel sissenõutavaks muutunud, erinevate kuude majandamiskulude maksete tasumist, tuleb hagejal maakohtus kohtu ette tuua see, milline summa täpselt, millisel kuupäeval sissenõutavaks muutus. Juhul, kui hageja vastavaid asjaolusid maakohtu menetluses kohtu ette ei too, ei saa kohus viivisenõuet rahuldada. Ringkonnakohus selgitas seda hageja tehingulisele esindajale ka 13.01.2017.a ringkonnakohtu istungil. Sellest hoolimata ei olnud hageja tehingulisel esindajal vastuväiteid asja arutamise lõpetamisele ning ta kinnitas, et on nõus asja arutamise lõpetamisega.
17.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus viivsenõude rahuldada. Hagilises tsiviilkohtumenetluses tuleb iga nõude, sh ka viivisenõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud kohtu ette tuua hagejal. Kostjad vaidlesid viivisenõudele juba maakohtu menetluses selgesti vastu (t I kd lk 37). Seega tuli hagejal kõik eespool nimetatud asjaolud viivsenõude rahuldamise eeldusena kohtu ette tuua. Hageja kinnitas, et asjaolud, mille alusel ta palub viivisenõude rahuldada, on esitatud kohtule toimikus (t III kd lk 13 ja 14) olevas tabelis ja toimiku (t II kd lk 188) oleva menetlusdokumendi punktis
4.1.Ringkonnakohus märgib, et selliselt esitatud asjaolude alusel ei saa viivisenõue rahuldamisele kuuluda. Esiteks, toimikus (t III kd lk 13-14) olev tabel kajastab erinevaid summasid, mille osas on hageja avaldanud, et nendest summadest ta kõiki makseid ei nõua. Hageja möönis, et osad tabelis kajastuvad summad on põhjendamatud ja nende nõudmisest ta loobus. Seejuures loobus hageja mitte mingite konkreetsete kuude maksete nõudmisest tervikuna vaid erinevatel kuudel nõutud kuumaksete raamesse kuulunud teatud kulukomponentide osalisest nõudmisest (vt hageja 06.06.2016.a menetlusdokumendi p 4 t II kd lk 188, mille lisa on II kd lk 13-14 olev tabel). Seega, hageja esitas 06.06.2016.a hagi muutmise avalduse, milles teatas, et ta ei nõua teatud kuluartikleid osaliselt ning sama menetlusdokumendi lisana esitas makseid ja viiviseid kajastava tabeli, mis ei kajasta seda, mida hageja menetlusdokumendis nõutavate nõuetena avaldas. Veelgi enam, hageja esitas hagi 26.10.2015.a ja hageja avaldas hagiavalduses, et ta nõuab kostjatelt viiviseid seisuga 12.10.2015.a. Hageja avaldas 13.01.2017.a toimunud kohtuistungil ringkonnakohtule, et tema nõude, sh viivisenõude aluseks olevad asjaolud on kohtule esitatud tabelis (t III kd lk 13-14). Selles tabelis on aga kostjate suhtes esitatud nõuded esitatud kuni aprill 2016.a kaasa arvatud. Ka seda viivisenõude rahuldamist välistavat küsimust ringkonnakohus hageja tehingulise esindajaga 13.01.2017.a kohtuistungil arutas. Hageja esindajal oli võimalik viidata menetlusdokumendile, millega ta hagi muutis. Ringkonnakohtu hinnangul sellist avaldust, mida saaks käsitleda sellena, et hageja soovib esialgselt hagetu asemel esitada kostjate suhtes osaliselt rahalised nõuded teiste nõuete (teiste perioodide) eest, ei ole kohtule esitatud.
18.06.06.2016.a menetlusdokumendis avaldas hageja, et ta soovib nõuda kostjatelt põhivõlga summas 1910,69 eurot. Sellele menetlusdokumendile lisas hageja tabeli, milles kajastati üksikuid makseid, nõuete väidetavat sissenõutavaks muutumist, laekumisi, laekumiste võlgnevuste katteks arvestamist, maksete tasumisega viivitatud päevi ning arvestatud viiviseid. Tabelist nähtub, et põhivõlg on mitte 1910,69 eurot vaid hoopis 2241,28 eurot ja võlgnevus on arvestatud muu perioodi eest, kui see, mida hageja hagiavalduses näitas. Seega ei saa tabelis olevad andmed olla õiged.
19.Hageja tehinguline esindaja leidis, et kui ta vähendas põhinõuet seetõttu, et ta väidetavalt loobus osade, erinevatel kuudel sissenõutavaks muutunud maksete osade nõudmisest, võiks viivisenõude aluseks olevad asjaolud kohtu ette tuua selliselt, et hageja vähendab proportsionaalselt viivisenõuet võrreldes sellega, millises summas hageja algselt
11(14)
Tsiviilasi nr 2-15-15992 viivist oli arvestanud. Ringkonnakohus rõhutab, et selline hageja tehingulise esindaja käsitlus ei põhine kehtival õigusel. Iga tsiviilõigusliku nõude, sh ka viivisenõude puhul on kindlad eeldused, mis peavad olema täidetud selleks, et vastavat nõuet esitada. Viivisenõude eeldusi selgitas ringkonnakohus hageja tehingulisele esindajale 13.01.2017.a, samuti viitas ringkonnakohus vastavatele eeldustele ka käesolevas otsuses eespool. Asjakohaseid eeldusi hageja kohtu ette toonud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et viivisenõude eeldused pidid olema hageja tehingulisele esindajale selged juba maakohtu menetluses. Isegi, kui need hageja tehingulisele esindajale selged ei olnud, selgitas ringkonnakohus vastavaid eeldusi ja seda, et eeldused ei ole täidetud, hageja tehingulisele esindajale ka 13.01.2017.a kohtuistungil ja sellest hoolimata kinnitas hageja tehinguline esindaja 13.01.2017.a kohtuistungil, et ta on nõus asja arutamise lõpetamisega. Eespool toodud põhjustel tuleb jätta viivisenõue rahuldamata.
20.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda tulenevalt hageja taotlusest ning hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja kanda. Apellatsioonimenetluse tulemusena rahuldatakse hagi 1516,88 euro ulatuses. 13.01.2017.a kohtuistungil avaldasid kostjad valmisolekut sõlmida kompromiss selliselt, et kostjad maksavad hagejale 1517 eurot, menetluskulud jäävad poolte kanda ja kostjatel ei ole õigust vaidlusaluseid nõudeid hageja nõuetega tasaarvestada. Seega rahuldab kohus hagi sisuliselt samas ulatuses, mis osas väljendasid kostjad 13.01.2017.a kohtuistungil kompromissi sõlmimise valmidust. TsMS § 163 lg-st 2 tulenevalt saab sellises olukorras jätta menetluskulud kas tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluse kulud jätta suuremas osas, s.o apellatsioonimenetluse kulude osas, hageja kanda. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et TsMS § 163 lg-st 2 tulenevalt ei ole määrav, kas kompromissiettepaneku tegi kohus või menetlusosaline, oluline on see, et kostjad väljendasid valmisolekut sõlmida kompromiss tingimustel, mis osas kohus lõppkokkuvõttes ka hagi rahuldab.
21.Ringkonnakohus leiab, et hagejalt tuleb kostjate menetluskulud välja mõista kostjate kasuks solidaarselt. Hageja esitas kostjate suhtes nõude solidaarselt. Kostjad osalesid menetluses läbi ühise tehingulise esindaja, kostjad koostasid ja esitasid ühised menetlusdokumendid ja tuginesid hagile vastu vaieldes ja menetluses osalemisel samadele vastuväidetele. Kostjad esitasid 12.01.2017.a oma apellatsioonimenetluse kulude nimekirja, milles palusid hagejalt välja mõista riigilõivu summas 225 eurot ja kostjate tehingulise esindaja kulud summas 320 eurot. Esindaja kulud moodustusid sellest, et kostjate esindaja tutvus maakohtu otsusega ja koostas apellatsioonkaebuse kolme tunni vältel ning valmistus kohtuistungiks ja osales kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjate tehingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ja kuuluvad sellisena hagejalt väljamõistmisele. Viidatud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud ning nende toimingute tegemisele kulunud aeg ei olnud samuti liiga pikk. 26.01.2017.a esitasid apellandid ringkonnakohtule täiendavate menetluskulude nimekirja, sest vastaspoole tehinguline esindaja esitas peale 13.01.2017.a terve rea menetluslikke taotlusi, mis jäid küll kõik rahuldamata, kuid mille esitamine põhjustas vastaspoolele täiendavaid menetluskulusid. Ringkonnakohus leiab, et vastavate menetlusdokumentide läbitöötamine ja nende osas seisukoha esitamine oli põhjendatud ja vajalik ning sellega seoses tehtud tehingulise esindaja tööga seotud kulud tuleb vastaspoolelt välja mõista. Seda nii seetõttu, et apellatsioonimenetluse kulud jäävad vastustaja kanda aga ka seetõttu, et vastustaja esindaja esitas põhjendatud taotlused. 26.01.2017.a taotluse kohaselt tegi
12(14)
Tsiviilasi nr 2-15-15992 apellantide tehinguline esindaja seoses peale 13.01.2017.a kohtuistungit vastustaja esindaja poolt põhjendamatute taotluste esitamisega tööd 2,05 tunni vältel ja esindaja tasu selle eest oli 184,50 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul oli töö põhjendatud ja vajalik, see ei olnud ülepaisutatud mahus ja ka tasu töö eest ei olnud lubamatult kõrge. Seetõttu tuleb ka see rahasumma vastustajalt apellantide kasuks välja mõista. Seega tuleb kokku vastustajalt apellantide kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude eest 729,5 eurot.
22.Kuna hagejal on kostjate suhtes rahalised nõuded, mida kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistab ja kuna kohus mõistab hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud, tuleb hageja ja kostjate nõuded käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis tasaarvestada (TsMS § 445 lg 1).
23.Hageja tehinguline esindaja esitas 18.01.2017.a ringkonnakohtule vastuväite kohtu tegevuse peale. Vastuväitest nähtuvalt ei olnud hageja tehinguline esindaja rahul 13.01.2017.a kohtuinstungil toimunuga. 13.01.2017.a kohtuistungil hageja tehinguline esindaja kohtu tegevuse peale vastuväidet ei esitanud. TsMS § 333 lg-st 2 tulenevalt kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus väidetav rikkumine toimus, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Sellest tulenevalt on 18.01.2017.a vastuväite esitamine lubamatu. Kuigi TsMS § 333 lg 2 näeb ette võimaluse esitada vastuväide kohtu tegevusele ka esimeses, rikkumisele järgnenud menetlusdokumendis, mis kohtule menetlusosalise poolt esitatakse, siis vastav võimalus käesoleval juhul ei kohaldu. TsMS § 333 lg-s 2 sätestatud võimalus esitada vastuväide kohtu tegevusele kirjalikult, esimeses rikkumisele järgnenud menetlusdokumendis, kehtib üksnes juhul, kui väidetav kohtupoolne menetlusnormide rikkumine leidis aset väljaspool kohtuistungit. Vastavale järeldusele tuleb asuda TsMS § 333 normi eesmärgist tulenevalt. Vastuväide kohtu tegevuse peale on instrument, mis on loodud selleks, et juhul, kui kohus peaks tegema menetluse juhtimisel vea, oleks seda viga võimalik võimalikult ruttu ja esimesel võimalusel parandada ning lõppkokkuvõttes seaduslik menetlus läbi viia. Normi eesmärk on see, et juhul, kui menetlusosaline märkab või peab kohtupoolset viga märkama, tuleb tal sellest koheselt kohtule teada anda ja kui ta seda esimesel võimalusel ei tee, kaotab ta kohtupoolsele menetlusnormi võimalikule rikkumisele tuginemise võimaluse. TsMS § 333 lõikes 2 sätestatud ajaline piirang kaotaks oma mõtte, kui menetlusosaline saaks võimaliku kohtuistungil toiminud kohtupoolsele rikkumisele vastuväite esitada ka peale kohtuistungi toimumist, sest kohtuistungil aset leidnud võimalikud rikkumised saaks kohus ökonoomselt kõrvaldada samal istungil. Väärtused, mille kaitsmiseks TsMS § 333 lg-s 2 sätestatud piirangud on kehtestatud, ilmnevad eriti ilmekalt käesoleval juhul, sest hageja tehinguline esindaja oleks saanud ja pidanud märkama võimalikke kohtupoolseid rikkumisi, millele ta tugineda soovib, juba kohtuistungil. Sellest hoolimata hageja tehinguline esindaja kohtuistungil vastuväite esitamise õigust ei kasutanud, kinnitas kohtupoolsele eraldi küsimusele vastates, et ta on nõus asja arutamise lõpetamisega ning alles peale seda, kui kohus asja arutamise lõpetas, kohtuistungi lõpetas ja peale seda, kui kohus läks otsust tegema, esitas hageja esindaja vastuväite kohtu tegevuse peale. Lisaks sellele, et hageja kaotas selliselt käitudes TsMS § 333 lg-st 2 tulenevalt õiguse esitada vastuväidet kohtu tegevuse peale, ei saa sellist hageja käitumist pidada ka menetlusõiguste heauskseks käsutamiseks. Menetlusosalised, eriti menetlusosaliste tehingulased esindajad, kes osutavad õigusteenust oma majandustegevuse raames, peavad kaasa aitama sellele, et tsiviilasja saaks lahendada ilma venitusteta, võimalikult lühikese aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Eespool toodust tulenevalt kaotas hageja õiguse esitada vastuväidet kohtu tegevuse peale.
24.Eespool toodule lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja esindaja poolt esitatud vastuväide kohtu tegevusele on ka sisuliselt põhjendamatu. Hageja tehinguline esindaja heitis
13(14)
Tsiviilasi nr 2-15-15992 kohtule ette seda, et kohus käsitles istungil seda, et kostjatel võib olla hageja suhtes nõudeid, mida kostjad võivad saada hageja suhtes maksma panna. Vastavate küsimuste käsitlemine oli tingitud sellest, et kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles nad palusid maakohtu otsuse osaliselt tühistada põhjusel, et kostjad tasusid kolmandale isikule hageja kohustuse ning leiavad sellest tulenevalt, et nad ei pea hagejale selle summa ulatuses raha maksma. Kohus selgitab hageja tehingulisele esindajale, et kohtul on kohustus hinnata, kas menetlusosalise poolt kohtumenetluses esitatud väide tingib selle, et asi tuleks lahendada teisiti. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et kirjeldatud kostjate vastuväide tingis maakohtu otsuse osalise tühistamise ja osalise hagi rahuldamata jätmise. Kohtul tuleb arutada menetlusosalistega mh ka vastuväidete võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni. Kohus selgitab, et selline kohtu roll on kohtupraktikas sügavalt juurdunud alates kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumisest 01.01.2006.a. Hageja ei saa peale asja sisulise arutamise lõpetamist esitada kohtu tegevuse peale esitatud vastuväite sildi all sisulisi väiteid, mis tulnuks hagejal esitada asja sisulise arutamise käigus. Konkreetsel juhul ei ole hageja tehinguline esindaja toonud esile ka mitte ühtegi sisulist põhjust, miks ta ei oleks saanud neid asjaolusid esitada enne asja sisulise arutamise lõpetamist. Põhjus, miks menetlusosalised saavad asja arutamise lõpetamisel esitada taotluse selleks, et kohus lükkaks asja arutamise edasi ja määraks menetlusosalistele täiendavad tähtajad, seisneb selles, et menetlusosalised peavad saama hinnata, kas asja arutati ammendavalt või mitte. Täiendavaid väiteid saavad menetlusosalised esitada üksnes juhul, kui kohus peaks asja arutamise uuendama. Asja arutamise uuendamist võivad menetlusosalised taotleda üksnes siis, kui peale asja arutamise lõpetamist ilmneb mõni seaduses sätestatud uuendamise alus. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid hageja kohtu ette toonud ei ole. Hageja tehinguline esindaja ei esitanud uute tõendite vastuvõtmisele vastuväidet sellel kohtuistungil, kus tõendid toimikusse võeti ja ka peale kohtuistungit, hilinenult esitatud vastuväites ei väida hageja, et ta ei saanud nende tõendite ja väidete osas, mida apellandid ringkonnakohtu menetluses esitasid, vastuväiteid esitada.
25.Hageja tehinguline esindaja esitas 18.01.2017.a kohtule taotluse 13.01.2017.a kohtuistungi helisalvestisega tutvumiseks. Ringkonnakohus selgitab, et 13.01.2017.a toimunud kohtuistungit ei helisalvestatud TsMS § 52 tähenduses, vaid kohtuistungist koostati protokoll TsMS § 51 lg 1 lause 2 tähenduses, dikteerimisega. Kuna kohtuistungit ei salvestatud TsMS § 52 tähenduses, ei lisata ka salvestust protokollile ning sellega ei saa tutvuda.
26.Hageja tehinguline esindaja esitas 13.01.2017.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse. Ringkonnakohus, tutvunud taotlusega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungi protokoll vastab seaduses sätestatud nõuetele ning kajastab piisavalt ja tegelikkusele vastavalt kohtuistungil toimunut.
Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.