Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
27.05.2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Peeter Pällin
Tsiviilasja number
2-15-18944
Tsiviilasi
Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxxhagi Korteriühistu Xxxxvastu 28.08.2015 korduva üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja 1 Xxxx(isikukood xxxx) Hageja 2 Xxxx(isikukood xxxx) Hageja 3 Xxxx (sünniaeg xxxx) Hageja 4 Xxxx(isikukood xxxx) Hageja 5 Xxxx(isikukood xxxx) Hagejate lepinguline esindaja Irina xxxx ( EKÜL Korteriühistute Liit, e-post [email protected])
Viimase kohtuistungi toimumise aeg
Kostja Korteriühistu Xxxx(registrikood xxxx, e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja Dmitri Xxxx (isikukood xxxx) 10.05.2016
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagejate nõue ja esitatud asjaolud Hagejad paluvad tuvastada kostja 28.08.2015 korteriühistu Xxxx korduvad üldkoosoleku otsuse tühisus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejad on aadressil xxxx asuvate korteriomandite omanikud ja Korteriühistu Xxxx liikmed. Hagejad said 28.08.2015 korduva koosoleku ja sellele eelneva 20.08.2015 koosoleku toimumisest teada 22.10.2015 seoses tsiviilasjaga 2-15-5599. Hagejad ei teadnud eelnevalt koosolekute toimumisest ega ole esitanud 04.04.2015 valitud korteriühistu kolmeliikmelisele juhatusele taotlust erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Üldkoosolekute 20.08.2015 ja 28.08.2015 kokkukutsumisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest kokkukutsujad ei esitanud nõuetekohaselt vormistatud kirjalikku taotlust üldkoosoleku kokkukutsumiseks korteriühistu juhatusele. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 5.2 tuleb üldkoosolekust kirjalikult teavitada vähemalt 7 päeva ette enne koosoleku toimumist. Hagejad on seisukohal, et kui oletada, et liikmete taotlus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks oli juhatusele (Xxxx) üle antud 24.03.2015, ei ole üldkoosoleku taotlejatel õiguspärane kutsuda koosolek kokku viis kuud pärast nõude esitamist olukorras kus 04.04.2015, s.o 13 päeva pärast nõude esitamist toimus korteriühistu koosolek sama päevakorraga ja taotlejad isiklikult võtsid sellest koosolekust osa. 20.08.2015 ja 28.08.2015 kutsetest ei ole aru saadav, kes kutsub koosoleku kokku. Hagejad on seisukohal, et kui koosolek kutsutakse kokku liikmete poolt, tuleb seda kindlasti kutses märkida. Eelnevast tulenevalt on hagejad seisukohal, et 28.08.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ja 28.08.2015 koosoleku otsused on seetõttu tühised. Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. 28.08.2015 kostja üldkoosoleku otsuse ja mittetulundusühingute- ja sihtasutuste registri kohaselt on kostja kehtivaks kostja seaduslikuks esindajaks Xxxx. Kostja leiab, et hagejad olid 28.08.2015 üldkoosolekust teadlikud ja 20.08.2015 ning 28.08.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Vormikohane taotlus üldkoosoleku kokkukutsumiseks on korteriühistu juhatuse liikmele kättetoimetatud 24.03.2015, kuid juhatus jättis taotletud päevakorraga üldkoosoleku kokku kutsumata. Kuna juhatus ei ole liikmete taotletud üldkoosolekut kokku kutsunud, läks korteriühistu liikmetele üle õigus ise kutsuda kokku kostja üldkoosolek. Korteriühistu liikmed kutsusid üldkoosoleku kokku 12.08.2015. Liikmed riputasid 12.08.2015 väljakujunenud korra kohaselt Xxxx trepikoja infoseinale ülesse üldkoosoleku kokkukutsumise
teate. Kuna 20.08.2015 puudus koosolekul vajalik osavõtjate arv, korraldati korduv üldkoosolek 28.08.2015. Vastav teade riputati trepikoja infoseinale 20.08.2015. Hageja Xxxx rebis üldkoosoleku teated infoseinalt maha. Kostja tõendab väidet 24.08.2015 tehtud videosalvestisega, millelt on näha teate maha rebimist. Alates 2015 algusest ei ela ükski hageja aadressil Xxxx ega tunne kostja tegevuse kohta huvi. Kostja on seisukohal, et hagejad on esitanud hagi korteriühistu ees olevatest võlgnevustest vabanemiseks. Hagejad on võlgnevuste tõttu korteriühistu ees viinud maja lagunevasse seisukorda. Seetõttu ka 5 kuud pärast nõude esitamist on üldkoosoleku kokkukutsumine õiguspärane. Muu hulgas oli see põhjendatud ja vajalik kostja võlausaldajate kaitseks, kostja jätkusuutlikkuse säilimiseks ja kostjale kahju tekitamise vältimiseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte seisukohtadest lähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et: • • • • •
Hagejad on Korteriühistu Xxxx liikmed; Korteriühistul on kokku 8 liiget; 24.03.2015 esitasid xxxx ja xxxx juhatusele taotluse kostja üldkoosoleku kokkukutsumiseks juhatuse liikmete ümbervalimiseks. Kuni 04.04.2015 oli Xxxx (isikukood xxxx) kostja ainus juhatuse liige; 04.04.2015 toimus korteriühistu üldkoosolek, millel valiti kostja juhatuse liikmeteks Xxxx, Xxxx
Pooled vaidlevad selle üle, kas ühistu liikmete algatatud erakorraline korteriühistu üldkoosolek 20.08.2015 ja 28.08.2015 korduv üldkoosolek oli kokku kutsutud õiguspäraselt ehk kokkukutsumise korda järgides. Kuna hagi on esitatud mittetulundusühingu (korteriühistu) üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise alusel, siis kohalduvad vaidluse lahendamisel eelkõige mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätted. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Lõige 2 kohustab juhatust üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Lõige 3 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Lõge 4 ütleb, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut MTÜS § 20 lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Lõige 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Lõige 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku
toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kohus on seisukohal, et 20.08.2015 ja 28.08.2015 üldkoosoleku kokku kutsumisel ei saanud ühistu liikmed tugineda 24.03.2015 juhatusele esitatud taotlusele, kasutades MTÜS § 20 lg-s 4 antud õigust üldkoosolek ise kokku kutsuda juhul kui juhatus ei rahulda liikmete taotlust üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja seda alljärgnevatel põhjustel. Kohus on tuvastanud, et 04.04.2015 ja seega peale 24.03.2015 taotluse esitamist üldkoosoleku kokkukutsumiseks toimus kostja üldkoosolek, millel ühistu liikmed otsustasid muuhulgas juhatuse liikete ümbervalimise. Sellega sai ühistuliikmete 24.03.2015 esitatud taotlus juhatuse liikmete ümbervalimiseks sisuliselt rahuldatud. Järelikult 20.08.2015 ja 28.08.2015 üldkoosoleku kokkukutsumiseks puudus ühistu liikmetel MTÜS § 20 lg-st 4 tulenev alus. Ainuüksi seik, et ümbervalimise tulemused ei ole kõigile ühistu liikmetele meelepärane, ei anna neile võimalust ühekordselt esitatud taotlust mitmekordselt kasutada. Kohus märgib, et isegi kui 04.04.2015 ei oleks toimunud üldkoosolekut, millega täideti ühistu liikmete eesmärk valida uus juhatuse koosseis, siis 20.08.2015 ja 28.08.2015 toimunud üldkoosolekut ei korraldatud mõistliku aja jooksul arvestades taotluse esitamise aega (5 kuud varem). Ka viimati nimetatud põhjusel ei olnud ühistu liikmetel õigust koosolekut läbi viia 28. augustil ehk viis kuud hiljem taotluse esitamisest. Kuna korteriühistu liikmetel puudus seadusest tulenev alus üldkoosoleku kokku kutsumiseks 20.08.2015 ja 28.08.2015, siis puudub vajadus hinnata poolte esitatud asjaolusid koosolekust teatamise kohta. Kohus jätab poolte vastavad seisukohad tähelepanuta. Kuivõrd käesoleval juhul oli üldkoosoleku kokkukutsumise õigus vaid juhatusel (MTÜS § 20 lg lg 1), mitte ühistu liikmetel, siis rikuti 20.08.2015 ja 28.08.2015 üldkoosolekul kokkukutsumise korda. Kokkukutsumise korra õiguspärasuse hindamisel ei oma asjas tähtsust hagejate elukohad, huvi ühistu juhtimise vastu, kortermaja seisukord ega võlgnevuste olemasolu ühistu ees. Vastavasisulised väited jätab kohus tähelepanuta. Eelnevast tulenevalt ja MTÜS § 241 lg 1 alusel tuvastab kohus kostja 28.08.2015 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses
Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejad kandnud menetluskulusid 635 eurot ilma käibemaksuta järgnevalt: •
Riigilõiv 300 eurot
•
Dokumentidega tutvumine ja hagi koostamine 230 eurot (70 eurot tunnis)
•
Kostja vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja seisukoha koostamine 1,5 t 105 eurot.
Kuna hagejate esindajal kulus kostja vastusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja seisukoha koostamiseks 1,5 t maksumusega 105 eurot, saab järeldada, et hageja lepingulise esindaja tunni hind on 70 eurot. Seega hagi koostamisele pidi hagejate esindajal kuluma 3,29 tundi (230 / 70). Kohtu hinnangul on hagejate menetluskulud esitatud vajalikus ja põhjendatud ulatuses ja need tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hagejatele välja mõista.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.