Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu hagi Osaühingu BON GOUT 7 vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 035/2022/3748 ja nr 031/2022/2318
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu BON GOUT 7 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu (registrikood 80347143), seaduslik esindaja juhatuse liige RK, lepinguline esindaja Agu Eichenbaum Kostja Osaühing BON GOUT 7 (registrikood 11352943), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 30.06.2025 otsus muutmata. Jätta Osaühingu BON GOUT 7 apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu BON GOUT 7 kanda. Mõista Osaühingult BON GOUT 7 Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 800 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
5.Mõista Osaühingult BON GOUT 7 riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks välja tasumata riigilõiv 175 eurot. Välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-22-18977 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu (hageja) esitas 19.12.2022 Harju Maakohtule Osaühingu BON GOUT 7 (kostja) vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 035/2022/3748 ja nr 031/2022/2318.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on kostja kui sissenõudja algatanud hageja vastu täitemenetlused täiteasjades nr 035/2022/3748 ja 031/2022/2318, milles täitedokumentideks on 15.06.2018 maksekäsud tsiviilasjades nr 2-18-110352 ja nr 2-18-110353. Maksekäskudest nähtuvalt tekkis hagejal väidetavalt kohustus tasuda kostjale poolte vahel sõlmitud lepingu nr 325774 alusel tasumata arvetest tulenev võlg. Lepingut ega arveid ei ole hageja raamatupidamises. Hageja endine juhatuse liige GS jättis dokumendid endale. Kostja on GSi kontrolli all olev ühing. Hageja ei ole kostjalt teenuseid saanud ja hagejal ei ole võlga kostja ees.
1.2.Hageja ei olnud kuni novembrini 2022 teadlik, et kostja on algatanud tsiviilasjad nr 2-18-110352 ja 2-18-110353. Tsiviilasjade algatamise hetkel oli hageja ametliku e-posti aadressina märgitud XXX, kuhu kohus edastas makseettepanekud. Selle e-posti aadressi tegi ühistule GS ja ainult temal oli sellele juurdepääs. Tsiviilasjade algatamise ajal olid korteriühistute registri andmete kohaselt hageja juhatuse liikmeteks GSi abikaasa ES ja PS, kes oleksid pidanud esitama makseettepanekutele vastuväited hageja nimel, kuid nad ei teinud seda. Tegelikult need isikud ei olnud juhatuse liikmed, registrikanded olid ebaõiged, kuna nende aluseks olnud üldkoosoleku otsused isikute valimise kohta olid tühised. Seoses sellega puudusid hagejal registrisse kantud seaduslikud esindajad, kes oleksid saanud vastuväited esitada. Kostja kuritarvitas oma õiguseid.
1.3.Kostja esitatud koostööleping on tühine. GSl puudus õigus seda hageja nimel sõlmida, sest ta oli hageja juhatuse liige 12.09.2014–04.04.2015.
1.4.Hagejale teadaolevalt tegi hagejale katuse ehitamisega seotud töid OÜ Grip & Stone, mille ainuosanik ja juhatuse liige on GS, mitte kostja, kes nõuab arve tasumist maksekäsu alusel. Grip & Stone OÜ tegi töid lepingu nr 40019 alusel. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub ülekannete tegemine ja viide lepingule. Need ülekanded tegi GS. Sellega on hageja kohustused seoses katuse ehitamise töödega täidetud. Kogu katusetöödega seotud tegevus toimus GS juhtimise ja kontrolli all, tööd tehti õigusliku aluseta ja vastuolus seadusega.
1.5.Seoses arvega nr 09-Seeria KU 25 (arve I) märgib hageja, et ta on nõus, et kostjal oli õigus esitada hagejale arve katusele kulunud materjalide eest, kuid seda vastavalt tegelikele
2-22-18977 kulutustele, mis olid kostja siinses menetluses esitatud kuludokumentide kohaselt 5675,56 eurot. Selle summa ulatuses ja enamgi on GS kandnud 27.07.2015–30.07.2018 hageja arvelt kostjale raha. Tellinguid vajas tööde tegemiseks Grip & Stone OÜ, kes töid tegi ning pidi seetõttu ka vastutama tööks vajalike vahendite olemasolu eest. Seega oleks kostja pidanud tellingute arve esitama Grip & Stone OÜ-le, mitte hagejale.
1.6.Arve nr 30-Seeria KU 25 (arve II) esitati radiaatorite taastamisega seonduvalt. 03.05.2014 üldkoosoleku otsusega anti korteri nr 1 omanikule (ES) ja korteri nr 2 omanikule (GS) korraldus taastada oma korterites küttesüsteemi osana korteritest ebaseaduslikult eemaldatud radiaatorid. Korterite 1 ja 2 omanikud paigaldasid ilmselt radiaatorid, kuid esitasid selle eest arve tasumiseks hagejale. Tegemist ei olnud hageja kohustusega. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on kohustus kostjale küttesüsteemi rekonstrueerimisega seoses maksta, siis on see vastavalt siinses menetluses kostja esitatud kuludokumentidele 1850,95 eurot. Samas ka selle summa ulatuses ja enamgi on GS kandnud 27.07.2015–30.07.2018 hageja arvelt kostja arvele raha. Lisaks pidas kohtutäitur hageja arvelt 2022. a lõpus kinni 1026,84 eurot, mille eelduslikult (vähemalt osaliselt) kostjale edasi kandis.
1.7.Kostja on saanud 2015–2019 ülekannetena haldus- ja hooldustasu katteks koostöölepingu nr 325774 alusel kokku 14 201,47 eurot. Kuna leping oli tühine, on hagejal õigus nõuda kostjalt alusetult saadu tagastamist. Juhul kui kohus peaks leidma, et kostjal on nõuded hageja vastu, siis kostja tasaarvestab need oma alusetult saadu tagastamise nõudega. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
2.1.Täitedokumentideks on kohtulahendid, mistõttu ei saa hageja tugineda asjaoludele, millele oleks saanud tugineda kohtumenetluses. Hageja võinuks soovi korral esitada teistmisavalduse.
2.2.Kostja nõuded tulenevad poolte vahel sõlmitud koostöölepingust, mille alusel oli kostjal õigus osutada hagejale teenuseid ja tarnida kaupu. Hageja remontis 2015 korterelamu vihmavee äravoolu süsteemi ja korstnad. Kostja müüs hagejale koostöölepingu alusel remonditööde tegemiseks vajalikke kaupu (katusekate, äravoolusüsteemi tarvikud, korstnate materjalid, turvatarvikud jms). Arvest I tulenevad nõuded olid materjali eest tasumiseks, v.a tellingute rent, mis oli oma olemuselt teenus. Hageja tasus arve osaliselt. Tasumata jäänud osas rahuldati kostja nõue maksekäsuga tsiviilasjas 2-18-110352.
2.3.Hageja korraldas sügisel ja talvel 2016 korterelamus keskküttesüsteemi radiaatorite paigaldamise, sest osades korterites oli amortiseerunud süsteem ja kahes korteris tuli radiaatorid taastada. Kostja müüs hagejale tööde jaoks radiaatorid ja abimaterjalid nende paigaldamiseks. Materjalide eest esitas kostja arve II, milles sisaldus ka materjalide transport ja mahalaadimine. Hageja ei tasunud arvet. Kostja nõue rahuldati maksekäsuga tsiviilasjas 218-110353.
2.4.Kostja tarnis materjali, mitte ei ehitanud katust ega paigaldanud keskküttesüsteemi. Materjalid paigaldas Grip & Stone OÜ. Kahes korteris olid radiaatorid eemaldatud kunagise ühisuse poolt ning korteriühistu pidi need taastama, sest keskküttesüsteem on kaasomandi osa. Korterite 1 ja 2 omanikele esitatud nõue radiaatorite taastamiseks oli ebaseaduslik.
2-22-18977
2.5.Väär on hageja väide, et GS sai hageja juhatuse liikme volitused 24.07.2014 vastuvõetud üldkoosoleku otsuste alusel. GS valiti hageja juhatuse liikmeks 12.09.2014 üldkoosoleku otsusega. Seda üldkoosoleku otsust ei vaidlustatud ja see oli kehtiv.
2.6.Hageja kiitis materjalide tarnimise heaks konkludentselt, paigaldades materjalid korterelamule ning tasudes võla osaliselt. Hageja ei esitanud ühtegi pretensiooni. Hageja ei vaielnud vastu, et ta on kauba saanud ja paigaldanud. Hageja seisukohad iseloomustavad hageja soovi alusetult rikastuda kostja arvel, jättes kauba eest täies ulatuses tasumata.
2.7.Hageja ei saa tasaarvestada olematut nõuet, tasaarvestuse eeldused ei ole täidetud ning on igal juhul aegunud. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 30.06.2025 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Lisaks tühistas maakohus 21.12.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled, kas hageja vastuväited on lubatavad. Maakohus asus seisukohale, et hageja saab esitada vastuväiteid mh nõuete olemasolu ja kehtivuse osas, kuna siinsel juhul oleks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaldamine vastuolus hea usu põhimõttega.
3.1.1.Maakohus tuvastas, et maksekäsu kiirmenetlustes toimetati menetlusdokumendid 09.09.2018 kätte PSale ja need jõustusid 25.09.2018. Maksekäsu kiirmenetluste toimumise ajal (21.05.2018–25.09.2018) olid hageja juhatuse liikmetena registrisse kantud ES ja PS, kuid kohus tuvastas tsiviilasjades nr 2-17-6569 ja 2-18-1761 üldkoosoleku otsuste, millega nad hageja juhatuse liikmeks valiti, tühisuse. Seega olid maksekäsu kiirmenetluste toimumise ajal registrikanded juhatuse liikmete kohta ebaõiged.
3.1.2.Maakohus tuvastas, et tegelikult olid hageja juhatuse liikmed 04.04.2015 üldkoosoleku otsuse alusel AK, JT ja JS. Vaidlus puudus, et neid ei olnud juhatuse liikmetena registrisse kantud, neid ei teavitatud maksekäsu kiirmenetlustest ja neile ei toimetatud kummagi asja materjale kätte. Seetõttu ei saanud hageja objektiivsetel temast sõltumatutel põhjustel nendes menetlustes oma õiguseid kaitsta.
3.1.3.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja ei saa eelnimetatule tugineda, sest ta oleks võinud esitada teistmisavaldused, kuid ei teinud seda. Kostja tõi välja, et hageja pidi maksekäskudest teada saama hiljemalt novembris 2022 seoses nende täitmiseks algatatud täitemenetlustega. Hageja esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 19.12.2022, st tähtaeg teistmisavalduste esitamiseks ei olnud veel möödunud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 704 lg 1 teine lause). Sissenõudja seisukohast ei ole vahet, kas võlgnik taotleb teistmist ning teistmisavalduse rahuldamise korral vaadatakse sissenõudja nõuded sisuliselt läbi esialgse kohtuasja raames, või võlgnik esitab sama tähtaja jooksul samadele asjaoludele tuginedes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
3.1.4.Maksekäskudest nähtuvalt olid esitatud nõuete aluseks arved I–II, mis esitati vastavalt 29.08.2015 ja 08.12.2016 ning millel oli märgitud tasumise tähtpäev vastavalt 12.09.2015 ja 22.12.2016. Maakohus tuvastas, et 15.01.2015–13.02.2017 oli ainsa hageja juhatuse liikmena registrisse kantud GS, kes on kostja ainuosanik ja juhatuse liige. Seega väidetavate nõuete ja võla tekkimise ajal olid nii hageja kui ka kostja GS kontrolli all.
2-22-18977
3.1.5.Üldkoosoleku otsuste tühisuse tõttu ei olnud GS juhatuse liige alates 04.04.2015. Maksekäsu kiirmenetluses nõudeid sisuliselt ei kontrollita. Nimetatud asjaoludel oleks TMS §-s 221 sätestatud piirangute kohaldamine maksekäskude alusel toimuvate sundtäitmiste vaidlustamiseks vastuolus hea usu põhimõttega.
3.2.Pooled vaidlesid selle üle, et poolte vahel 27.02.2015 sõlmitud koostööleping, millest kostja nõuded tulenesid, oli kehtiv. Maakohus asus seisukohale, et 27.02.2015 leping oli korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 24 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 5 esimene lause alusel tühine.
3.2.1.Maakohus leidis, et 27.02.2015 leping, millega hageja kohustus sisuliselt tähtajatult ostma kõikvõimalikud teenused ainult kostjalt, ei kujuta endast korteriühistu igapäevast majandustegevust. Seetõttu oli lepingu kehtivuse eelduseks üldkoosoleku otsus. Kostja ei esitanud kohtule andmeid üldkoosoleku otsuse kohta, millega oleks otsustatud lepingu sõlmimine.
3.2.2.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et leping oleks heaks kiidetud konkludentselt sellega, et hageja paigaldas materjalid, tasus arve osaliselt ning ei esitanud pretensioone. Osaline tasumine toimus 30.07.2018, s.o ajal, kui registrikanded hageja juhatuse liikmete kohta olid ebaõiged. Remonditööde tegemise ajal oli hageja juhatuse liikmena registrisse kantud GS. Pooled ei vaielnud, et katusetöid tegi Grip & Stone OÜ, s.o GS kontrolli all olev ühing. 27.02.2015 lepingut ei saanud heaks kiita GS ega muu isik, kelle kontrolli all hageja tegutses, vaid tehingu tegemise nõusoleku andmiseks pädev organ, s.o hageja üldkoosolek. Kostja ei tõendanud, et üldkoosolek oleks lepingu heaks kiitnud.
3.3.Maakohus asus seisukohale, et kostjal tekkis hageja vastu seoses tühise tehingu alusel üle antud katuseremondi materjalidega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1032 lg 2 alusel nõue 5675,56 eurot.
3.3.1.Arve I oli 8458,86 eurot (7049,05 eurot käibemaksuta), millest 6533,05 eurot oli katuseremondi materjal ning 516 eurot tellingute rent ja transport. Materjal oli täpsemalt nimetatud 28.07.2015 üleandmise aktis. Materjali ostmise tõendamiseks esitas kostja tšekke ja arveid 5675,56 euro ulatuses. Hageja võttis 24.04.2025 menetlusdokumendis omaks, et kostjalt saadud katusematerjalide väärtus oli 5675,56 eurot.
3.3.2.Kostja ei tõendanud, et ta oleks hagejale üle andnud enamat kui viidatud kuludokumentides kajastatud materjali ega enama harilikku väärtust. Maakohus leidis, et 28.07.2015 üleandmise akt ei ole usaldusväärne tõend ning fotod ei võimalda tuvastada teavet selle kohta, kelle ja missuguse väärtusega materjal, millal ja kuhu on paigaldatud.
3.3.3.Katusetöid ei teinud mitte kostja, vaid GS kontrolli all olev Grip & Stone OÜ, kellele hageja katuse remonditööde eest ka tasus. Kostja ei tõendanud, et remonditööde tegemine ja/või lepingu sõlmimine Grip & Stone OÜ-ga otsustati üldkoosoleku otsusega. Seoses tellingutega esitas kostja täiendavalt Honger OÜ 02.09.2015 arve, millel oli kajastatud tellingute rent ja transport 516 eurot. Olukorras, kus remonditöid tegi Grip & Stone OÜ, ei tõendanud arve, et kostja poolt tellingute kasutamise võimaldamine oleks kujutanud endast hagejale tehtud sooritust.
3.3.4.Arve I osas asus maakohus hageja arvelduskonto väljavõtteid analüüsides seisukohale, et enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist oli hageja kostjale hüvitanud seoses katuseremondi materjalidega 4230 eurot ja hüvitamata oli 1445,56 eurot (5675,56 – 4230).
2-22-18977 Hageja tasus 30.07.2018 kostjale viitega maksekäsule 2-18-110352 lisaks 1000 eurot, st hüvitamata osaks jäi 445,56 eurot.
3.4.Maakohus asus seisukohale, et kostjal tekkis hageja vastu seoses tühise tehingu alusel üle antud radiaatorite ja nende paigaldamise materjalidega VÕS § 1032 lg 2 alusel nõue 1788,01 eurot.
3.4.1.Arve II oli 2413,87 eurot (2011,55 eurot käibemaksuta), millest 1961,55 eurot oli radiaatorid koos nende paigaldamiseks vajalike materjalidega ning 50 eurot transport ja mahalaadimine. Materjal oli täpsemalt nimetatud 08.12.2016 üleandmise aktis. Materjali ostmise tõendamiseks esitas kostja tšekke ja arveid 1788,01 euro ulatuses.
3.4.2.Kostja ei tõendanud, et oleks hagejale üle andnud enamat kui viidatud kuludokumentides kajastatud materjali ega enama harilikku väärtust. Sarnaselt arvega I jäi maakohus ka arve II osas seisukohale, et üleandmise akt ei ole usaldusväärne tõend ning fotod ei võimalda tuvastada kostja soovitut.
3.4.3.Pooled ei vaielnud, et radiaatorid paigaldati korteritesse 1 ja 2. 03.05.2014 korteriomanike üldkoosolekul otsustati anda korterite 1 ja 2 omanikele tähtaeg taastada oma korterites ebaseaduslikult eemaldatud radiaatorid hiljemalt 01.08.2014, st otsustati nõude esitamine. Korteriühistul oli seadusest tulenev kohustus tagada kaasomandi osa majandamine, sh selle korrashoid ning säilitamine. Kuna kaasomandi eseme (s.o küttesüsteemi) korrashoidmise kohustus oli hagejal, oli hageja kohustuseks vajadusel korraldada ka radiaatorite taastamine. Juhul, kui radiaatorid olid omavoliliselt eemaldatud, sai vastavate isikute vastu tekkida küll kahju hüvitamise nõue (sh endise olukorra taastamise viisil), kuid kuna kostja täitis oma sooritusega hageja kohustuse, siis rikastus hageja vastava väärtuse võrra.
3.5.Seega oli kostjal hageja vastu nõue kokku 2233,57 eurot (445,56 + 1788,01). Maakohus tuvastas, et hageja tasus tühise koostöölepingu alusel kostjale 2015. a 1434,87 eurot ja 2016. a 1701,59 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte omavahelised nõuded ja tunnistas sundtäitmise täitemenetlustes nr 035/2022/3748 ja 031/2022/2318 täies ulatuses lubamatuks. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
4.1.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja jõudis ekslikule järeldusele, et hageja ei saanud objektiivsetel temast sõltumatutel põhjustel maksekäsu kiirmenetlustes oma õiguseid kaitsta ja et maksekäsu kiirmenetluses nõudeid sisuliselt ei kontrollita ning seetõttu on TMS § 221 sätestatud piirangute kohaldamine maksekäskude alusel toimuvate sundtäitmiste vaidlustamiseks vastuolus hea usu põhimõttega ja hageja saab esitada vastuväiteid mh nõuete olemasolu ja kehtivuse osas. Kuigi TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus, asus maakohus ekslikult hageja väiteid analüüsima seoses korteriühistu siseste lahkarvamustega ja vaidlustega maja juhtimise üle.
4.2.Kuigi kostja on seisukohal, et mõlemad täitedokumendid toimetati kätte õigele isikule, siis isegi juhul, kui hageja arvas teisiti, oleks kohane õiguskaitsevahend olnud teistmine, kuna jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu.
2-22-18977 Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et sissenõudja seisukohast ei ole vahet, kas võlgnik taotleb teistmist või esitab sama tähtaja jooksul samadele asjaoludele tuginedes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sisuliselt omistas maakohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjale teistmise menetluse eesmärke ja rolli, mis kostja hinnangul on seadusega vastuolus.
4.3.Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga, et koostööleping ei olnud kehtiv. Maakohus jättis kostja seisukohad tähelepanuta ja ei analüüsinud kostja esitatud alternatiivset õiguslikku argumentatsiooni.
4.4.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja võttis osaliselt omaks katuse materjali eest nõutud summa (5675,56 eurot) ja selle, et kostjal on õigus nõuda hagejalt raha radiaatorite ja nende paigaldamise eest. Maakohus lahutas aga alusetult katusematerjali summast tellingute rendi ja transpordi kulu (516 eurot), aktsepteerides hageja tõendamata seisukohta, et väidetavalt ei olnud tegemist hagejale tehtud sooritusega. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1032 lg 2 ja tasaarvestas nõuded ebaõigesti, rikkudes TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangut. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
7.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mida apellatsioonkaebuses ei vaidlustata ja mille ringkonnakohus võtab otsuse tegemisel aluseks:
täitmisel on Pärnu Maakohtu 15.06.2018 maksekäsud tsiviilasjades nr 2-18-110352 ja nr 2-18-110353; maksekäsud on loetud kättetoimetatuks 09.09.2018, dokumendid on avanud korteriühistute registrisse kantud hageja juhatuse liige PS; maksekäskude aluseks olevad nõuded tulenevad 27.02.2015 hagejaga sõlmitud koostöölepingust (dtl 274–281). Kostja nõuab 29.08.2015 arve nr 09-Seeria KU25 (dtl 282) ja 08.12.2016 arve nr 30-Seeria KU25 (dtl 299) tasumist; GS oli hageja juhatuse liikmena kantud korteriühistute registrisse ajavahemikus 15.01.2015–13.02.2017; 04.04.2015 hageja üldkoosoleku otsusega kutsuti GS juhatusest tagasi ja valiti juhatusse AK, JT ja JS. Otsuse kehtivus on tuvastatud Harju Maakohtu 29.02.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5599. Otsus jõustus, kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2026 otsus (s.o 03.11.2016); 28.08.2015 üldkoosoleku otsusega valiti GS uuesti juhatuse liikmeks, AK, JT ja JS kutsuti tagasi. Harju Maakohus tuvastas otsuse tühisuse 27.05.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-18944. Otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2017 otsuse jõustumisega (s.o 14.04.2017);
2-22-18977
29.01.2017 hageja üldkoosoleku otsusega valiti juhatuse liikmeks ES ja kutsuti tagasi AK, JT ja JS, kuid Harju Maakohus tuvastas otsuse tühisuse 04.05.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-6569. Otsus jõustus, kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2018 määrus (s.o 28.12.2018). 11.12.2017 hageja üldkoosoleku otsusega valiti juhatuse liikmeks ka PS ja kutsuti tagasi AK, JT ja JS, kuid Harju Maakohus tuvastas selle otsuse tühisuse 07.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-1761 (määrus jõustus 22.02.2019); GS on kostja ainuosanik ja juhatuse liige, samal ajal oli ta lepingu sõlmimise ajal ainsa juhatuse liikmena registrisse kantud .
8.Eeltoodud asjaolude pinnalt on maakohus õigesti tuvastanud, et maksekäskude kättetoimetamise ajal olid korteriühistute registri andmed juhatuse liikmete kohta ebaõiged ning juhatuse liige, kellele maksekäsud kätte toimetati, ei olnud esindusõiguslik isik.
9.Kostja leiab, et hagi sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest sundtäidetakse kohtulahendeid (maksekäske). Hageja oleks pidanud esitama maksekäskude osas teistmisavalduse, kui leidis, et tal puudus võimalus kohtumenetluses nende osas seisukohti avaldada. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Siinse menetluse erakordsetel asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul lubatav sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.
9.1.Riigikohtu korduva praktika kohaselt, kui hagi esitamise alus tekkis küll kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks saanud selle kohta kohtulahendis seisukoha võtta, on võimalik sellele alusele tuginedes siiski esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 10, 11; RKTKm 24.10.2018, 216-17776/39, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib sama põhimõte ka olukorras, kus hageja ei saanud maksekäsu kiirmenetluses vastuväidet esitada, st oma õiguseid tõhusalt maksma panna.
9.2.Maksekäsud on tehtud ja registrijärgsele juhatuse liikmele kätte toimetatud ajal, mil oli jõustunud kohtulahenditega juba tuvastatud 04.04.2015 üldkoosoleku otsuse kehtivus ja 28.08.2015 üldkoosoleku otsuse tühisus. Maksekäsud vastu võtnud juhatuse PS valiti juhatuse liikmeks 11.12.2017 üldkoosoleku otsusega, mille tühisuse osas oli pooleli kohtuvaidlus, mis lõppes otsuse tühisuse tuvastamisega. Ringkonnakohtu hinnangul võib siinse vaidluse asjaolusid, et maksekäskusid ei toimetatud kätte hageja esindusõiguslikele isikutele, pidada objektiivseks menetlusosalisest sõltumatuks põhjuseks. Seejuures oli kostja, kes hageja vastu maksekäsud esitas, teadlik, et jõustunud on lahend, mille kohaselt olid esindusõiguslikeks isikuteks AK, JT ja JS ning üldkoosoleku otsus, millega valiti juhatusse PS, on vaidlustatud.
9.3.Kuigi hagejal oli võimalik esitada teistmisavaldus, ei tähenda see seda, et tal ei olnud õigust esitada TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuna ka selle sätte kohaldamise eeldused olid täidetud.
10.Maakohus on õigesti tuvastanud, et 27.02.2015 sõlmitud koostööleping on tühine, kuivõrd see on vastuolus MTÜS § 27 lg 5 I lausest tuleneva nõudega, et mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahelise lepinguga peab selle kehtivuseks olema üldkoosoleku nõusolek. Üksnes asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli hageja juhatuse liikmeks GS ning kostja esindajana allkirjastas lepingu teine kostja juhatuse liige, ei kõrvalda MTÜS § 27 lg 1 I lausest tulenevat tühisuse alust. Samuti ei too asjaolu, et lepinguga pidi kostja osutama
2-22-18977 teenuseid mh küsimustes, mis kuulusid korteriühistu igapäevase majandustegevuse hulka, kaasa selle lepingu sõlmimist korteriühistu igapäevases majandustegevuses. Koostöölepingu sõlmimine, mille alusel kohustatakse kõikvõimalikud teenused eksklusiivselt tellima üksnes kostjalt, ei ole tehing, mida korteriühistu teeks igapäevaselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lepingut pidada korteriühistu igapäevase majandustegevuse raames sõlmituks, millele võiks kohalduda MTÜS § 27 lg 5 II lauses sätestatud erand. Lahendades küsimust, kas koostööleping on sõlmitud korteriühistu igapäevase majandustegevuse raames, ei tule hinnata mitte neid teenuseid, mida kostja hagejale osutama pidi, vaid seda, kas sellese koostöölepingu sõlmimine on korteriühistu jaoks igapäevane. Seetõttu ei oma tähtust apellatsioonkaebuse väited seoses koostöölepingu esemeks olevate tööde iseloomuga. Samuti ei kõrvalda lepingu tühisust see, et hageja ei ole kokku kutsunud üldkoosolekut, millel oleks otsustatud, et kostja ei või teenuseid hagejale osutada. Üldkoosoleku otsuse puudumine või teenuse osutamise mittetakistamine ei too kaasa lepingu kehtivust. Maakohus on ka põhjendatult rõhutanud, et ajal, mil töid tehti, ei olnud korteriühistute registris andmed juhatuse liikmete kohta õiged. Remonditööde tegemise ajal oli juhatuse liige GS, kellega seonduvad äriühingud töid tegid.
11.Apellatsioonkaebuses vaidleb kostja vastu ka maakohtu tuvastatud rahaliste nõuete suurusele. Ringkonnakohus nende vastuväidetega ei nõustu, märkides järgmist.
11.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kui lahutas katusematerjali maksumusest tellingute rendi ja transpordikulu. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus on otsuse p-s 17 tuvastanud, et arve 09Seeria KU25 (dtl 282) aluseks on kostja esitanud materjalide kuluna tšekkidel ja arvetel (dtl 284–298) kajastatud katusematerjale väärtuses 5675,56 eurot. Maakohus tuvastas õigesti, et katusetöid tegi GS kontrolli all olev teine ettevõte (Grip & Stone OÜ), kellele hageja ka otse tasus. Tellingute arve, millega kostja soovib tõendada tellingute kulu, on esitanud Honger OÜ. Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus lahutas katusematerjali hinnast tellingute üüri ja transpordikulu üksnes hageja tõendamata väite alusel, et tegemist ei ole hagejale tehtud sooritusega, ei ole põhjendatud. Maakohus on oma 04.12.2023 kohtumääruses kostjale selgitanud, et koostöölepingu alusel osutatud teenuste asjaolud tuleb esile tuua kostjal (dtl 437). Seega ei pidanud hageja tõendama mitte väidet, et tegemist ei ole hagejale tehtud sooritusega, vaid kostja pidi tõendama seda, et soorituse hagejale tegi kostja.
11.2.Samuti leiab kostja, et maakohus on ebaõigesti jätnud analüüsimata, milline on hageja saadu harilik väärtus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja arve 09-seeria KU25 kohaselt oli kostja tarninud materjale ja abiseadmeid katusekatteks, vihmaveesüsteemiks ja katuse turvatarvikuid ning korstnate materjali ja abitarvikuid. Kostja arve nr 30-Seeria KU25 kohaselt on tarnitud kiirliitmikud, koonusliitmikud, kolmikud, otseliitmikud, põlved, kaksiknippelid, kuulventiilid, MSP pex/al/pex torud 255 ja 20 mm, lina keras, torukitt, radiaatorite konksud, korkide komplektid, nailontüüblid, toruklambrid, muhvid, standard vaht ja sissevoolu klapp. Maakohus tuvastas saadu hariliku väärtuse ostuarvete ja -tšekkide alusel, mida kostja maakohtule esitas (dtl 284–298 ja 301–309). Kostja esitatud arved ja tšekid, mis kajastavad hinda, millega kostja kaubandusvõrgust seadmeid ja materjale ostis, kajastavadki vastavate esemete turuhinda. Seega tegi maakohus saadu hariliku väärtuse kindlaks.
11.3.Apellatsioonkaebuse etteheited sellest, et kohus oleks pidanud lähtuma tehtud tööde ja hariliku väärtuse määramisel kostja esitatud üleandmise aktidest, ei ole põhjendatud. Siinses asjas on maakohus põhjendatult leidnud, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine. Seega ei
2-22-18977 pidanud maakohus lähtuma esitatud aktidest, vaid on põhjendatult tuvastanud tarnitud materjalide ja seadmete turuhinna.
11.4.Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väide sellest, et hageja tasaarvestuslik vastuväide oleks siinses asjas lubamatu. Kuigi reeglina ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses tugineda neile asjaoludele, mis olid tekkinud juba varasema kohtumenetluse asjal, on ringkonnakohus eelnevalt leidnud, et siinse menetluse erandlikel asjaoludel on see võimalik. Samadel põhjustel, millel ringkonnakohus pidas lubatavaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist, peab ringkonnakohus võimalikuks ka tasaarvestava vastuväite esitamist. Oma varasemalt esitatud seisukohtasid ringkonnakohus ei korda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.1.Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjalt välja menetluskuluna õigusabikulu 800 eurot (käibemaksuta). Kostja vastuväiteid ei esitanud.
13.2.Hageja 09.06.2026 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal kulunud õigusabile kokku 8 tundi. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja selle õiguslikuks analüüsiks ning maakohtu otsuse põhjenduste võrdlevaks hindamiseks 1,5 tundi, vastuse koostamiseks 1 tund, ringkonnakohtu kompromissettepanekuga tutvumiseks, analüüsiks ja kliendi nõustamiseks 0,5 tundi, seisukoha koostamiseks 1,5 tundi, lõppseisukohtade koostamiseks 3 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi, on menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik.
13.3.TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Hageja õigusteenuse tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
13.4.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 800 eurot (8 × 100).
14.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
15.Ringkonnakohus selgitas 11.08.2025 apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määruses, et maakohus määras ebaõigesti hagi hinnaks 3500 eurot, ning määras tsiviilasja hinnaks 6000 eurot. Kuni 6000 euro suuruse hinnaga hagilt tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 595 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja tasus
16.Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses (TsMS § 147 lg 3 esimene lause). Tasumata või vähem tasutud riigilõivu võib asja lahendav kohus kohustatud isikult välja mõista asjas tehtavas lahendis (TsMS § 179 lg 1). Kuivõrd maakohtus hageja kantud menetluskulud jäid kostja kanda, siis tuleb ka hagiavalduselt vähem tasutud riigilõiv 175 eurot (595 – 420) välja mõista riigi kasuks kostjalt kui menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult. Kohus saadab lahendi ärakirja pärast lahendi jõustumist valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele (TsMS § 179 lg 4).
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.