lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-524/2

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-524/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1060
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-524

Määruse kuupäev

14.04.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Jaak Reinomäe kaebus Rakvere linna tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebajale vabanemistoetuse maksmisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Jaak Reinomäe kaebus.
2.Jätta läbi vaatamata Jaak Reinomäe taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3.Jätta rahuldamata Jaak Reinomäe riigi õigusabi

taotlus.

4.Võtta haldusasja nr 3-24-2631 materjalide hulgast

praeguse asja materjalide juurde Rakvere linna 23.09.2024. a vastus kohtunõudele koos sellele lisatud Rakvere Linnavalitsuse 22.08.2024. a otsusega ühekordse toetuse maksmiseks. Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Jaak Reinomägi (edaspidi ka kaebaja) esitas 25.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere linna tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks väärikuse alandamise, eraelu puutumatuse rikkumise ja tervise kahjustamise eest 10 000 euro ulatuses. Kaebaja vabanes vanglast 22.08.2024. Enne vabanemist esitas kaebaja Rakvere Linnavalitsusele vabanemistõendi ja taotluse, et talle makstaks võrdselt teiste maakondadega vabanemistoetust 240 eurot. 22.08.2024 vanglast vabanedes ei olnud kaebaja pangakontole raha laekunud. Samal päeval sai kaebaja teada, et talle makstakse toetuseks 80 eurot. Kuni 26.08.2024 kaebaja kontole raha ei laekunud, mistõttu esitas kaebaja kohtule kaebuse (haldusasi nr 3-242450). Vanglast vabanedes sai kaebaja 22 eurot toetust ja kuna tal puudus elukoht, ööbis ta kodutute varjupaigas. Rakvere Linnavalitsuse tegevusetus põhjustas kaebajale kannatusi ning oli õigusvastane. Kaebaja palub teda vabastada riigilõivu tasumise kohustusest ning määrata õigusabi.

3-26-524

KOHTU SEISUKOHT

2.Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja peab talle kahju tekitanud tegevuseks Rakvere linna tegevust, mis seisnes selles, et kaebajale maksti vabanemistoetust 80 eurot 240 euro asemel, nagu kaebaja seda taotles, ning toetust ei olnud makstud veel 26.08.2024, kuigi kaebaja vabanes vanglast 22.08.2024.
3.Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja nr 3-24-2631 materjalide juurest käesoleva asja materjalide juurde Rakvere linna 23.09.2024. a vastuse kohtunõudele koos sellele lisatud Rakvere Linnavalitsuse 22.08.2024. a otsusega ühekordse toetuse maksmiseks.
5.Vaidlus puudub selles, et kaebaja vabanes 2024. aasta augustis kinnipidamisasutusest ning ta on esitanud Rakvere linnale taotluse ühekordse toetuse, nn vabanemistoetuse määramiseks. Ühekordse toetuse maksmist reguleerib Rakvere Linnavolikogu 06.10.2021. a määrus nr 16 „Rakvere linna sotsiaaltoetused“. Ühekordset sotsiaaltoetust makstakse kinnipidamisasutusest vabanenud isikule tekkinud esmaste kulude katmiseks. Toetuse suurus on 80 eurot. Seega ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda konkreetselt 240 euro suuruse toetuse määramist linnalt ning seda isegi mitte juhul, kui mõni teine kohalik omavalitsus maksab sama toetust suuremas määras. Järelikult ei riku linnalt 80 euro suuruse vabanemistoetuse saamine kaebaja õigusi. Rakvere linn on kaebajale teinud ülalmärgitud toetuse määramise otsuse ja ülekande 22.08.2024. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et toetus ei olnud talle 26.08.2024 veel laekunud. Arvestades eeltoodud põhjendusi, ei saa asuda seisukohale, et kaebaja õigusi oleks intensiivselt riivatud.
6.Kohus ei pea ka kaebuse edulootusi suureks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused seega haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku subjektiivse õiguse rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu kandja süü. Kui juba üks eeldus on täitmata, tuleb jätta kahjunõue rahuldamata. Kohtu hinnangul ei saa pidada eelkirjeldatud eeldusi suure tõenäosusega antud juhul täidetuks ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on seetõttu vähene. Asja materjalidest ei saa kohtu esmahinnangul järeldada, et Rakvere linn oleks tegutsenud õigusvastaselt. Kaebaja esitas Rakvere linnale taotluse vabanemistoetuse saamiseks ning toetus kaebajale ka määrati ja maksti välja. Toimiku materjalidest nähtub, et toetus maksti kaebajale 22.08.2024, mitte hiljem, nagu kaebaja väidab. Seega ei saa väita, et Rakvere linn oleks tegutsenud toetuse väljamaksmisel õigusvastaselt. Kohtu hinnangul on ka vähetõenäoline, et kaebajale sai tekkida hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt märkinud, et lisaks väärikuse alandamisele ja eraelu puutumatuse riivele nõuab ta kahju hüvitamist muu hulgas ka tervise kahjustamise eest. Kaebaja ei ole selgitanud, milles talle 2

3-26-524 tekkinud tervisekahju seisneb. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja on vanglast vabanemisel saanud Rakvere linnalt ühekordset sotsiaaltoetust kinnipidamisasutusest vabanenud isikule tekkinud esmaste kulude katmiseks 80 eurot, on ebatõenäoline, et kaebajale oleks linna tegevuse tagajärjel tekkinud sellist kahju, mis kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks või eraelu puutumatuse riiveks, või oleks talle tekkinud tervisekahju ja see kuuluks RVastS alusel rahaliselt hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Reinomäe kaebuse Rakvere linna tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

7.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Riigi õigusabi
8.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
9.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kohus lisab, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
10.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.02.20263-26-160/7Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja