lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3258/12

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-3258/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1317
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Tiina Pappel ja Tanel Saar 8. aprill 2026, Tartu 3-25-3258 X.X. kaebus Jõhvi valla kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja last puudutavate menetlustega X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. veebruari 2026. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Jõhvi vald

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. veebruari 2026. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus kohustada menetluse ajal Jõhvi vallaga ühendatud Toila valda algatama lastekaitseametniku tegevuse suhtes järelevalvemenetlus, väljastama kaebajale kõik kaebaja lapse kohta päringutega nõutud dokumendid ning tuvastada, et ametniku tegevus on olnud õigusvastane, ebaprofessionaalne ja erapoolik. Ühtlasi palub kaebaja mõista vallalt kaebaja kasuks välja rahalise hüvitise kohtu äranägemisel ametniku tegevusest tingitud tervisekahjustust ja vaimset kannatusega seotud mittevaralise kahju eest.
2.Tartu Halduskohus tagastas 12. detsembri 2025. a määrusega kaebuse valla ametniku suhtes järelevalve menetluse alustamiseks kohustamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselt kaebeõigus selle nõude esitamiseks. Sama määrusega jättis halduskohus kaebuse ülejäänud osas käiguta ja selgitas, et kaebuse menetlusse võtmise eeldusena tuleb kohustamisenõudelt tasuda riigilõivu 20 eurot ja hüvitamisnõudelt 350 eurot, kokku tuli tasuda lõiv kõrgema määra järgi, seega 350 eurot.

Vastavalt tuli kaebajal täiendavalt tasuda riigilõivu 335 eurot. Halduskohtu määrus jõustus edasikaebamata.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
3.Tartu Halduskohus 19. veebruari 2026. a määrusega tagastas kaebuse ka osas, milles halduskohus 12. detsembri 2025. a määrusega jättis kaebuse käiguta. Halduskohus selgitas, et kaebaja tasus täiendavat riigilõivu 5 eurot. Seega ei kõrvaldanud kaebaja kaebuse puudust, mis takistab hüvitamisnõude menetlusse võtmist ja selles osas tuleb kaebust tagastada. Kohustamisnõudega kaitstava kaebaja õiguse riive on väheintensiivne. Kaebaja soovib valla kohustamist väljastada kaebajale kõik kaebaja alaealise lapsega seotud dokumendid. Kaebaja on olnud aktiivselt haldusmenetluse osaline ning teda on kaasatud lapsega seotud haldusmenetlusse. Kaebajale on tutvustatud haldusmenetlusega seotud olulisi dokumente nagu nt lapse tegevuskava. Kaebaja õiguste riivet vähendab asjaolu, et kaebaja esitatud nõue dokumentide väljastamiseks on abstraktne. Kaebaja ei aidanud kaasa aidanud soovitud dokumentide saamisele. Vastustaja palus täpsustada ning piiritleda soovitud dokumentide hulk, kuid kaebaja jäi passiivseks ega esitanud vastustajale täpsustusi. Kuigi kaebajale on subjektiivne õigus andmetega tutvumiseks, siis ei ole vastustaja tegevus kaebaja suhtes olnud õigusvastane. Vald ei ole keeldunud kaebajale dokumentide väljastamisest, vaid palunud täpsustada soovitud dokumentide koosseisu. Eluliselt on usutav, et STAR-süsteemis juhtumimenetluse kohta talletatud dokumentide ning andmete hulk on sedavõrd mahukas, et selle tervikuna väljastamine võib osutuda nii tehniliselt väga keerukaks kui ka ebamõistlikult ressursimahukaks. Seetõttu kuulub kohustamisnõue tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
4.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 19. veebruari 2026. a määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks ja lahendamiseks halduskohtule. Kaebaja leiab, et tema kaebusega kaitstavate õiguste riive ei ole väheintensiivne ega kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja taotletud dokumendid on valla valduses. Kaebaja ei saa konkreetselt määratleda dokumente, mille olemasolust puudub tal teadmine. Riive intensiivsust kinnitab seegi, et menetluse ajal esitas valla ametnik kaebaja suhtes süüdistuse väidetava vägivalla kohta lapse suhtes. Väide ei leidnud kinnitust ja kriminaalmenetlus lõpetati. Kaebaja kohta halvustavate hinnangute andmine jätkus ka tsiviilkohtumenetluses. Ametnik viita ka elatisvaidlusele, milles vald menetlusosaline ei ole. See tekitab küsimuse, millisel viisil see teave ametnikule teatavaks sai. See asjaolu vajab kontrollimist ning ei võimalda järeldada, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Arvestades süüdistuse tõsidust, selle ametlikku ümberlükkamist ning võimalikku lubamatut ligipääsu kohtutoimiku dokumentidele, ei saa riivet käsitada väheintensiivsena.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele. Halduskohus selgitas kehtivale õigusele ja kohtupraktikale tuginedes loogiliselt jälgitavalt, miks ta peab põhjendatuks tagastada kaebuse nii kohustamis- kui ka hüvitamisnõudes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning jätab põhjendused kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Kaebaja leiab, et kohustamisnõudega kaitstava õiguse riive ei saa pidada väheintensiivseks ega kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
9.Halduskohus tuvastas, et kaebaja 2025. aasta suvel kaebaja pöördus korduvalt valla poole nõudes vastamist pöördumistes esitatud küsimustele, samuti kaebaja alaealist last 2

puudutavate dokumentide väljastamist. 15. septembri 2025. a vastuses nr 5-5/959-4 (dtl 44) vastas valda kaebaja küsimustele. Dokumentide väljastamise kohta selgitas vald vastuses, et juhtumimenetlus STAR infosüsteemis on väga mahukas ning palus täpsustada, millist konkreetset infot kaebaja soovib saada. Kaebaja ei täpsustanud, milliste dokumentide väljastamist ta soovib, jättis vallale vastamata ja pöördus kohustamiskaebusega halduskohtusse.

10.Seega kujunenud olukorras vald ei keeldunud kaebajale dokumentide väljastamisest, vaid palus täpsustada, millise teabe väljastamist kaebaja teabenõudega soovib. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja soovitud teabe puudutab kaebaja alaealise lapsega seotud menetlust, milles ka kaebaja ise on menetlusosaline. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras (HMS § 37 lg 4). Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 14 lg 1 kohaselt tuleb teabenõudes muu hulgas ära näidata taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid. AvTS § 23 lg-s 2 on sätestatud teabenõude täitmisest keeldumise alused. Keeldumise aluseks on näiteks see, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda (p 1), samuti kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Lisaks näeb AvTS § 25 lg 2 üldreeglina ette, et Paberkandjal koopiate valmistamise ja väljatrükkide eest tasub teabenõudja kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest.
11.Kahtlemata saanuks vald 15. septembri 2025. a vastuses kaebajale täpsemalt selgitada teabenõude esitamise ja täitmisega seonduvat. Vastuses esitatu pinnalt ei selgunud kaebajale üheselt, et teabenõude esitamisel tuleb piiritleda millist teavet soovitakse. Kui kaebajale ei ole teada, millist kaebajat huvitavat teavet vastustaja valdab, siis on kaebajal õigus tutvuda haldusmenetluse toimikuga, s.h STAR infosüsteemis säilitatava teabega. Asjakohane on valla osundus, et STAR infosüsteemi kantud dokumentide hulk on suur. Ühelt poolt on ilmne, et dokumentide hulgas on neid dokumente, mis kaebajale kui menetlusosalisele on juba väljastatud. Nende uuesti väljastamise soovi tuleks kaebajal eraldi põhjendada. Teisalt on teabenõude täpsustamine kaebaja enda huvides, kuna arvukate dokumentide väljastamine paberkandjal võib kaasa tuua arvestatava kulu kaebajale.
12.Kokkuvõttes saab järeldada, et kuigi vald ei täitnud kohaselt selgitamiskohustust oli kaebajal siiski võimalik mõista 15. septembri 2025. a vastusest, et tal tuleb teabenõuet täpsustada. Teabenõude täpsustamine oli võimalik haldusmenetluse toimikuga tutvumise kaudu. Seega ei keeldunud vald kaebaja teabenõude täitmisest. Olukorras, kus kaebajale oli osa dokumente haldusmenetluses juba väljastatud ning ülejäänud osas oli võimlik teabe koosseis kindlaks teha haldusmenetluse toimikuga tutvudes, ei riivanud valla 15. septembri 2025. a vastus nr 5-5/959-4 intensiivselt kaebaja õigust teabele. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses väitnud, et dokumentide väljastamata jätmise tõttu oleks tal oluliselt takistatud oma või oma alaealise lapse õiguste kaitsmine. Nõustuda tuleb halduskohtuga selleski, et kaebusega soovitud kohustava ettekirjutuse tegemine vallale kohtumenetluses ei ole tõenäoline, kuna kaebaja teabenõue ei vasta AvTS § 14 lg-s 1 tulenevatele nõutele, sest ei piiritle nõutava teabe koosseisu.
13.Määruskaebuse kohaselt vaidlustab kaebaja halduskohtu 19. veebruari 2026. a määrusega kaebuse tagastamist tervikuna. Seega hõlmab määruskaebus lisaks kohustamisnõudele ka kaebuses esitatud hüvitamisnõude tagastamise. Samas ei selgita 3

kaebaja määruskaebuses, miks hüvitamisnõude tagastamine ei ole õiguspärane. Eelkõige ei sea kaebaja kahtluse alla, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel kohtu õiglasel äranägemisel tuleb tasuda riigilõiv 350 eurot, kaebaja ei ole lõivu tasunud ega taotlenud riigilõivutasumise kohustusest vabastamist. Riigilõivu tasumine on halduskohtumenetluses kaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Seetõttu on riigilõivu tasumata jätmine kaebuse puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. Kuna halduskohus andis kaebajale 12. detsembri 2025. a määrusega tähtaja kaebuse puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks, siis on täidetud HKMS § 121 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldused. Vastavalt tuli halduskohtul kohaldada normis sätestatud tagajärge ja tagastada kaebus. Õigusnormi eelduste esinemise korral puudus halduskohtul õigus otsustada teisiti, seega on hüvitamisnõude tagastamine õiguspärane.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.02.20263-26-160/7Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja