Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Kaire Orion ja Tanel Saar 26. mai 2026, Tartu 3-23-2105
Haldusasi
A.A. kaebus Valga Vallavalitsuse 26. mai 2023. a korralduse nr 211 ja 20. juuli 2023. a korralduse nr 289 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 28. novembri 2025. a otsus A.A. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant A.A. esindaja Kätlin Hinnov Vastustaja XXX esindaja vandeadvokaadi abi Janar Kuus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. novembri 2025. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. juuni 2026.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Valga Vallavalitsus jättis 26. mai 2023. a korraldusega nr 211 rahuldamata kaebaja taotluse hajaasustuse programmist toetuse saamiseks, et rajada puurkaev xxx kinnistule. Vallavalitsus märkis, et korralduse aluseks on riigihalduse ministri 22. veebruari 2018. a määruse nr 14 „Hajaasustuse programm“ (määrus nr 14) § 11 lõige 13 (taotlus ei vasta nõuetele) ja § 4 lõike 1 punkt 2 (taotleja elukoht ei ole majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse).
Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, Valga Vallavalitsuse 26. mai 2023. a korralduse nr 211 ja 20. juuli 2023. a korralduse nr 289 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi. Kaebaja selgitas, et toetuse taotlemisel kehtib kaebajale kaks olulist nõuet: 1) tal on hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine; 2) see majapidamine on tema alaline elukoht. Vastustaja on tegelikult tunnistanud, et majapidamine on olemas ja kaebaja elab selles. Kaebaja elab praegusel ajal majapidamise juurde kuuluvas abihoones põhjusel, et kinnistul paiknev enne 22. juulit 1995 õiguslikul alusel ehitatud elamu on hetkel rekonstrueerimisel (lammutatud vundamendini).
3.Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.28. juuli 2025. a otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu (riigilõiv) 20 eurot.
5.Halduskohtu hinnangul on vaidlus selles, kas kaebaja puhul on täidetud tingimus, et ta elukoht on majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse. Määruse nr 14 § 2 lõikest 13 saab loogiliselt järeldada, et üldjuhul peaks taotleja tõepoolest elama hoones, mille kasutusotstarve on elamu.
6.Määruse nr 14 § 2 lõike 13 teises lauses toodud lauseosast „või sellele peab olema väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks“ saab järeldada, et nõuetele vastab ka selline taotleja, kelle kinnistul käivad parasjagu ehitustööd kinnistul asuva elamu rekonstrueerimiseks ja kes ehitustööde tõttu elab ajutiselt elamu teenindamiseks mõeldud abihoones. On paratamatu, et elamu rekonstrueerimine võib teatud ajaperioodil välistada elamus elamise võimalikkuse. Sellist sundolukorda ei saa aga tõlgendada taotleja kahjuks, kui on selge, et ta jätkab ka ehitustööde ajal samal kinnistul elamist (küll abihoones) ja tema kaugem eesmärk on elamu valmimise järel sinna elama asuda.
7.Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 20 eurot ja õigusabikuludest 2092,50 eurot. Riigilõivu on tasunud kaebaja ise, kuid õigusabikulude arved on esitatud FIE Igor A.A.-le. HKMS § 109 lõike 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik, kuid menetlusosaline peab kohtule tõendama, et tal on kohustus õigusabikulud hüvitada isikule, kes need tasus (vt Riigikohtu 27. novembri 2025. a otsus asjas nr 3-23-885, punkt 111). Kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et tal on kohustus õigusabikulud FIE Igor A.A.-le hüvitada. Seetõttu pole õigusabikulud vastustajalt väljamõistetavad.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas ja uue otsuse tegemist, millega kohustada vastustajat hüvitama õigusabikulud kaebajale. Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et sõlmis kaebaja eest õigusabikulud tasunud isikuga juba 2023. aasta septembris suulise kokkuleppe, mille kohaselt tekib kaebajal õigusabikulude hüvitamise kohustus selle isiku ees asjas kohtuotsuse jõustumisel. Seda asjaolu kinnitab apellatsioonkaebusele lisatud kinnituskiri. Isikul oli huvi kaebajat kulude ajatamisega aidata, kuna vaidlusega seonduv kinnistu on ka tema registreeritud asukoht. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt tuleb kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitada kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Menetluskulusid ei mõisteta välja kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral. Kaebaja ei jätnud
kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitamata. Kui kohtul tekkis kahtlus kulude kandmise kohustuse tekkimise osas, siis oleks ta pidanud kaebaja tähelepanu juhtima sellele.
9.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja märgib, et kaebaja ei esita apellatsioonkaebuses ühtegi põhjendust, miks ei olnud tal võimalik esitada apellatsioonkaebusele lisatud kinnituskirja juba halduskohtule. Seega on kaebaja minetanud aluse esitada uut dokumentaalset tõendit apellatsioonimenetluses ja see tuleb kaebajale tagastada. HKMS § 109 lg 5 reguleerib hoopis teist faktilist olukorda ehk arve esitatakse ikkagi kaebajale, kuid arve tasub hoopis kolmas isik (sarnaselt võlaõigusseaduse § 78 lg-le 1, mille kohaselt võib kohustuse täita kolmas isik). Seega ei saa teisele isikule esitatud arveid ja talle tekkinud arve tasumise kohustust kuidagi siduda kaebaja menetluskuludega. Asjakohatu on väide, et kokkuleppe sõlmimiseks ei näe seadus ette kohustuslikku vormi. Arusaamatuks jääb, kuidas pidi kohus teadma kaebaja ja teise isiku suulisest kokkuleppest. Kohtupraktika kohaselt on eelkõige kaebaja kohustus hoolitseda selle eest, et menetluskulude tegelikku kandmist tõendavad dokumendid saaksid kohtule õigeaegselt esitatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on kehtivale õigusele tuginedes selgitanud, miks õigusabikulusid kaebaja kasuks välja ei saa mõista vaatamata sellele, et kaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.
11.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et tema halduskohtu menetlusega seotud õigusabi kulud tuleb siiski hüvitada, kuigi õigusabiteenuse osutaja ees oli teenuse eest tasumise kohustus menetlusvälisel kolmandale isikul. Nimelt oli kaebaja selle kolmanda isikuga juba 2023. aasta septembris sõlminud suulise kokkuleppe, et kaebaja hüvitab õigusabi eest tasutud summad kolmandale isikule pärast kohtumenetluse lõppemist. Liiati jättis halduskohus täitmata selgitamiskohustuse olukorras, kus ta leidis kaebaja esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide põhjal, et ei saa õigusabikulusid kaebaja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
12.Vastavalt HKMS § 109 lg-le 11 on menetlusosalise esindaja kulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Riigikohus on oma praktikas lugenud õigusabikulude vastaspoolelt väljamõistetavuse eelduste kohtule nähtavaks tegemise kohustuse selgelt kulude väljamõistmist taotleva menetlusosalise ülesandeks ja riskiks. Nii näiteks jättis Riigikohus kaebajate kasuks õigusabikulud välja mõistmata osas, milles kaebajad ei olnud tõendanud kohustust õigusabikulud nende eest tasunud isikule hiljem hüvitada 1. Riigikohus selgitas seejuures sedagi, et HKMS § 109 lg 5, mille järgi menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik, ei anna alust menetluskulude väljamõistmiseks, kui menetlusosaline ei ole tõendanud menetluskulude hüvitamise kohustust selle isiku ees. Kohtuinfosüsteemi andmetest nähtub, et selles asjas ei selgitanud Riigikohus eelnevalt kaebajale, et tema esitatud kuludokumentide alusel jääb õigusabikulu kaebaja kasuks välja mõistmata.
13.Kaebajat esindas menetluses õigusteadmistega isik. Tema esitas 9. oktoobril 2025 halduskohtule ka menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kui kaebaja esindaja seejuures ei selgitanud kaebajale, et kaebaja poolt menetlusvälise kolmanda isiku ees õigusabikulude hüvitamise kohustust tõendamata ei ole kohtul HKMS § 109 lg 11 kohaselt alust vastustajalt
Vt RKHK 9. juuni 2023. a otsus asjas nr 3-20-2247 (p 27).
kaebaja kasuks õigusabikulusid välja mõista, siis võib see olla asjaolu, mille põhjal hinnata kaebajale osutatud õigusabiteenuse kvaliteeti. Halduskohtumenetluse menetluskulude väljamõistmise regulatsioonist ei saanud kaebajale ega tema esindajale tekkida eeldust, et halduskohus kontrollib enne otsuse tegemist menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ja osutab seejärel asjaoludele, mis võivad takistada menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmist. Vastupidi, HKMS § 109 lg 1 ls 4 järgi toob menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmine kaasa selle, et menetluskulusid välja ei mõisteta. Menetluskulude välja mõistmata jätmise eelduseks ei ole seejuures, et kohus oleks tähtaegselt menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid esitamata jätnud menetlusosalisele eelnevalt selgitanud, et seetõttu menetluskulusid selle menetlusosalise kasuks välja mõista ei saa. Seega on ka seadusandja ette näinud, et menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide korrektne esitamine on menetlusosalise ülesanne ja risk.
14.Mööda ei saa vaadata sellestki, et 7. novembri 2025. a menetlusdokumendis tõi vastustaja välja, et kaebaja esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide alusel ei saa vastustajalt kaebaja kasuks õigusabikulusid välja mõista. Vastustaja selgitas, et põhjuse selleks annab asjaolu, et õigusabiteenuse arve saajaks on menetlusväline kolmas isik ja seega ei ole kaebajal tekkinud kohustust õigusabiteenuse eest tasuda. Seega pidi kaebaja jaoks hiljemalt vastustaja menetlusdokumendiga tutvumisel selguma, et tema taotlus vastustajalt õigusabikulude väljamõistmiseks võib jääda rahuldamata ka juhul, kui kaebus rahuldatakse. Kohtuinfosüsteemi andmetel toimetati vastustaja 7. novembri 2025. a menetlusdokument kaebaja esindajale kätte 13. novembril 2025. 8. juuni 2025. a määrusega määras halduskohus asjas kohtuotsuse teatavaks tegemise tähtpäevaks 28. novembri 2025. Seega jäi kaebajale vastustaja 7. novembri 2025. a menetlusdokumendi kättetoimetamise ja kohtuotsuse teatavakstegemise vahele 14 päeva. Kuigi halduskohtu määratud tähtpäev menetlusdokumentide esitamiseks oli möödunud, ei olnud see absoluutseks takistuseks, et siiski tõendada kaebaja kohustust hüvitada õigusabikulu menetlusvälisele kolmandale isikule. Nii näeb HKMS § 51 lg 4 ette, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Seega olnuks kaebajal võimalus täiendada halduskohtule esitatud kuludokumente ja selgitada, miks ta dokumente varem ei esitanud. Seejärel pidanuks halduskohus otsustama, kas HKMS § 51 lg-s 4 sätestatut arvestades saab hilinenult esitatud tõendit arvestada või mitte. Kuna kaebaja jättis halduskohtu menetluses selle võimaluse kasutamata ega ole apellatsioonkaebuses selgitanud, miks ta apellatsioonkaebusele lisatud tõendit juba halduskohtule ei esitanud, siis ei ole alust arvestada seda tõendit ka apellatsioonimenetluses (HKMS § 198 lg-d 2 ja 3).
15.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.