Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Tanel Saar, Einar Vene 1. aprill 2026, Tartu 3-26-160 Y.Y. ja X.X. kaebus Kambja valla tegevuse vaidlustamiseks tsiviilasja menetluses Tartu Halduskohtu 5. veebruari 2026. a määrus Y.Y. ja X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitajad / kaebajad:
I Y.Y.
II X.X. , seaduslik esindaja Y.Y.
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. veebruari 2026. a määrus muutmata.
3.Võtta asja materjalide juurde Kambja Vallavalitsuse 18. juuli 2025. a seisukoht tsiviilasjas nr 2-25-3379 (dtl 427-429), kuid tagastada ülejäänud määruskaebuse lisad nende esitajatele.
5.Asendada kohtulahendis selle avaldamisel kaebajate nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruskaebuse rahuldamata jätmise ja menetluse peatamata jätmise peale (resolutsiooni p-d 1-2) võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 119 lg 1, § 71 lg 6).
1.Y.Y. ja X.X. esitasid 19. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse. Kaebajad märkisid vastustajaks Kambja Vallavalitsuse ning esitasid kaebuses arvukalt
erinevaid nõudeid ja taotlusi. Kaebusest oli järeldatav, et kaebajate arvates ei ole Kambja valla tegevus tsiviilasjas nr 2-25-3379 õiguspärane.
2.Tartu Halduskohus tagastas 5. veebruari 2026. a määrusega kaebuse järgmistel põhjendustel.
2.1.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-des 37–39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohtule esitatud kaebuse põhjal võis mõista, et X.X. soovib ühe nõudena esitada Kambja valla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohus andis 20. jaanuari 2026. a määrusega kaebajatele kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. X.X.-il tuli täpsustada, millise Kambja valla õigusvastase tegevusega seoses ta hüvitist nõuab ja miks ta peab valla tegevust õigusvastaseks. Kumbki kaebaja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas 20. jaanuari 2026. a määruses märgitud puudusi kõrvaldanud.
2.2.Kaebus tuleb ülejäänud osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus selgitas kaebajatele 20. jaanuari 2026. a määruses, et halduskohtu pädevuses on avalik õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Kuna kohtule ei olnud kaebuses esitatud teabe ja taotluste põhjal arusaadav, et kaebajatel oleks tekkinud vaidlus avalik-õiguslikus suhtes, suunas kohus kaebajaid kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oma sõnadega ja lühidalt välja tooma, millist Kambja valla avalik-õiguslikus suhtes tehtud toimingut või haldusakti nad soovivad halduskohus vaidlustada. Samuti tuli kohtule teatada, millise nõude või nõuded nad seoses vaidlusaluse haldusakti või toiminguga kohtule esitavad. Kaebajate kohtule esitatud avaldustest nähtuvalt soovivad vaidlustada Kambja valla tegevust tsiviilasjas nr 2-25-3379. Kohtumenetluses tehtud toimingutega seoses on võimalik esitada taotlusi ja edasikaebuseid konkreetses kohtumenetluses. Kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja tsiviilkohtumenetluses tehtud toiminguid ei saa vaidlustada halduskohtus. Tsiviilasja lahendab maakohus ning halduskohus ei sekku tsiviilkohtumenetlusse. Sama kehtib ka riigi õigusabi kohta.
2.4.Kaebuse täienduses paluti määrata X.X.-ile esindaja riigi õigusabi korras käesolevaks halduskohtumenetluseks (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). Kuna praeguse kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tsiviilasjas nr 2-25-3379 kaebajale määratud riigi õigusabi osutaja vahetamise otsustab kohus nimetatud tsiviilasja raames (RÕS § 20).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3.Kaebajad esitasid 20. veebruaril 2026 halduskohtu määruse peale hiljem täiendatud määruskaebuse, milles paluvad halduskohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule sisuliseks lahendamiseks. Määruskaebus sisaldab taotlust X.X.-ile riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Ringkonnakohus pidas 27. veebruari 2026 määrusega vajalikuks jätta määruskaebus käiguta ja anda kaebajatele tähtaeg määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus märkis, et kaebajatel tuleb esitada uus määruskaebus, mis on koostatud selgelt ja võimalikult lühidalt. Seejärel jättis ringkonnakohus 11. märtsi 2026. a määrusega taotluse X.X.-ile riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ja pikendas määruskaebuse esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega kuni 20. märtsini 2026. Kaebajad esitasid ringkonnakohtule 20. märtsil 2026 uue lühema määruskaebuse ja seejärel täiendasid seda.
Kaebajad on määruskaebuses seisukohal, et asja lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kaebajad leiavad, et vastustaja poolt ametliku lastekaitse arvamuse väljastamine 18. juulil 2025 last kordagi ära kuulamata või kodukülastust tegemata on iseseisev ja pädevust ületav haldusakt. Lisaks on kaebaja jätnud teadlikult vastamata ametlikele märgukirjadele ja vastustaja jurist tegutses samaaegselt eraõigusliku juriidilise isiku esindajana. Kaebajad märkisid, et valla esindaja kasutas avalike ülesannete täitmiseks ja alaealise tundlike isikuandmete töötlemiseks eraserverit ning esindajale väljastati volikiri tagasiulatuvalt. Kaebajad lisasid, et 11. detsember kuni 18. detsember 2025 märgiti tsiviiltoimiku dokumendid 40-43 ilma kohtumääruseta staatusesse "juurdepääs keelatud". Kaebajate hinnangul on halduskohus põhjendamatult tagastanud esitatud tõendid neid uurimata. Kaebajad leiavad, et riigi poolt tsiviilasjas määratud esindaja on tegutsenud kliendi huvide vastaselt, paludes kohtul isegi oma kliendi kaebus rahuldamata jätta. See on otsene vastuolu alaealise huvide ja esindaja kohustusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Ringkonnakonnakohus lahendab esmalt määruskaebuse (I) ja seejärel võtab seisukoha ringkonnakohtule esitatud taotluste osas (II). I
6.Kaebajad esitasid halduskohtule kaebuse, milles vaidlustasid Kambja valla tegevust seoses tsiviilasjaga nr 2-25-3379. Kaebajad taotlesid muuhulgas Kambja valla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Halduskohus tagastas 5. veebruari 2026. a määrusega kaebuse, kuna mittevaralise kahju hüvitamise nõue oli esitatud puudustega ja ülejäänud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus jättis taotlused (esialgse õiguskaitse taotlus, tähtaja ennistamise taotlus, tõendite kogumise taotlus, riigi õigusabi taotlus) läbi vaatamata. Kaebajad esitasid määruskaebuse, milles vaidlustatakse halduskohtu 5. veebruari 2026. a määrust. Kuna kaebajad taotlevad halduskohtu määruse tühistamist, siis tõlgendab ringkonnakohus määruskaebust nii, et sellega soovitakse vaidlustada kaebuse tagastamist ja taotluste läbi vaatamata jätmist. Ülejäänud osas ei ole halduskohtu määrus vaidlustatav.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse tagastamine ja taotluste läbi vaatamata jätmine õiguspärane. Halduskohus põhjendas ja selgitas arusaadavalt, miks halduskohtule esitatud kaebus tuleb kaebajatele tagastada ja taotlused tuleb jätta läbi vaatamata. Määruskaebus ei sisalda asjakohaseid väiteid, mis annaks aluse määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks.
8.Halduskohus tagastas kaebuse mittevaralise kahju nõuet 10 000 eurot puudutavas osas, kuna kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus jättis 20. jaanuari 2026. a määrusega (dtl 9) kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajad ei selgitanud kohtu määratud tähtajaks, millise väidetud Kambja valla õigusvastase tegevusega seoses nad hüvitist nõuavad ja miks nad peavad valla tegevust õigusvastaseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ilma nimetatud teabeta ei ole kohtul võimalik hüvitamiskaebust lahendada. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel osas, milles kaebajad esitasid Kambja valla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
9.Halduskohus tagastas kaebuse ülejäänud osas, kuna asja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt soovivad kaebajad vaidlustada Kambja valla tegevust tsiviilasjas nr 2-25-3379. Kaebajad vaidlustavad tsiviilkohtumenetluses antud valla 18. juuli 2025. a seisukohta nr 7-10/1478-1. Selles oli kirjeldatud, et Y.Y. on enda sõnul tasunud enda ja oma laste elamuks oleva maja eest 2015. a kevadest liisingu- ja muid makseid 30643,39 euro ulatuses. Kuna tal ei ole aga õigust saada maja omanikuks, on tal õigus esitada alusetu rikastumise nõue. Seetõttu palus Y.Y. maakohtul lubada koormata kinnisasi, millest tema alaealisele pojale kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa, hüpoteegiga Y.Y. kasuks kinnistu omanike eest tasutud liisingumaksete, maamaksu ja kohustuslike kindlustusmaksete tagasinõude tagamiseks. Samuti palus ta lubada koormata see kinnisasi isikliku kasutusõigusega Y.Y. kasuks, et tal oleks õigus kasutada kinnistut elukohana koos kinnistu igakordse omanikuga. Kambja vald asus seisukohale, et kinnistu hüpoteegiga ja isikliku kasutusõigusega koormamine ei ole Y.Y. alaealise lapse huvides. See seisukoht ei ole haldusakt ega toiming HKMS § 6 tähenduses, vaid haldusorgani poolt kohtule tsiviilkohtumenetluses antud seisukoht. Sellel puudub iseseisev tähendus väljaspool tsiviilkohtumenetlust ning tsiviilkohtumenetluses küsiti seisukohta TsMS § 552 lg 2 alusel, mis näeb ette üksnes seisukoha küsimise ning kuskilt ei tulene, et sellel oleks tsiviilkohtumenetluses määrav tähendus. Tsiviilkohus võib teha ka sellest seisukohast erineva otsustuse. Seega, ehkki kohalik omavalitsus võib seisukohta andes täita avalik-õiguslikku, st kohtumenetlust reguleerivast õigusaktist tulenevat kohustust, lahendatakse kõik sellega seotud vaidlused tsiviilkohtumenetluse korras ning HKMS § 4 lg 1 järgi ei kuulu see vaidlus halduskohtu pädevusse. Kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tagastas halduskohus põhjendatult kaebuse vastavas osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
10.Kaebusest ja määruskaebusest nähtuvalt ei ole kaebajad rahul tsiviilasjas riigi õigusabi korras X.X.-ile määratud esindajaga. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmisega seotud taotlusi lahendab kohus, kelle pädevuses on põhivaidluse lahendamine (RÕS § 10 lg 1). Halduskohus on õigesti selgitanud, et tsiviilasjas riigi õigusabi korras määratud advokaadi menetlusest kõrvaldamise taotlust ei saa lahendada halduskohus.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuse tagastamisest lähtuvalt esinesid alused esialgse õiguskaitse taotluse, tähtaja ennistamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks rikkunud uurimispõhimõtet ja tagastanud asja lahendamiseks vajalikud tõendid põhjendamatult või jätnud alusetult tõendid kogumata. Kui kohus ei pea vajalikuks tõendite asja juurde võtmist ja tõendite kogemust, jäetakse need vastu võtmata ja kogumata (HKMS § 62 lg 2).
12.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. veebruari 2026. a määrus muutmata. II
13.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha ringkonnakohtule esitatud taotluste osas.
14.Ringkonnakohus jättis kaebajate määruskaebuse 27. veebruari 2026. a määrusega (dtl 855-857) käiguta ja andis kaebajatele seitse päeva alates määruse kättesaamisest määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et määruskaebus on ebaselge, põhjendamatult mahukas ja raskesti jälgitav. Ringkonnakohus märkis, et kaebajatel tuleb esitada uus määruskaebus, mis on koostatud selgelt ja võimalikult
lühidalt. Ringkonnakohus pidas 11. märtsi 2026. a määruses põhjendatuks anda kaebajatele määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 20. märtsini 2026 (dtl 919921). Kaebajad taotlesid 19. märtsil 2026 ringkonnakohtult tähtaegade pikendamist. Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebajatel piisavalt aega puuduste kõrvaldamiseks ja seda kinnitab kaebajate 20. märtsil 2026 esitatud määruskaebus. Kuna ringkonnakohtu antud tähtaeg 20. märts 2026 on möödunud, siis sellest lähtuvalt ei ole võimalik kohtu antud tähtaega pikendada. Kohus ei pea vajalikuks anda ka uut tähtaega, kuna kaebajad esitasid tähtaegselt lühema ja selgema määruskaebuse. Kaebajate poolt 23. märtsil 2026 esitatud dokument, mis on pealkirjastatud kui taotlus uute tõendite lisamiseks ja määruskaebuse täiendamiseks, on esitatud seega määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja rikkumisega ning ringkonnakohus jätab selles esitatud uued põhjendused tähelepanuta. Lisaks tähtaja rikkumisele lähevad need uued põhjendused vastuollu ka ringkonnakohtu 27. veebruari 2026. a ja 11. märtsi 2026. a määruses esitatud nõudega koostada määruskaebusena võimalikult lühike ja selge dokument. Selles dokumendis esitatud taotlused jätab ringkonnakohus rahuldamata, kuna need ei ole põhiküsimuse – et halduskohus tagastas kaebuse õigesti – lahendamiseks vajalikud.
15.Kaebajad paluvad 19. märtsi 2026. a avalduses menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 225-3379 lahenduste selgumiseni. HKMS § 91 lg 2 kohaselt võib kohus haldusasja menetluse peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt taotlevad kaebajad menetluse peatamist teise menetluse tõttu HKMS § 95 lg 1 alusel. HKMS § 95 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Viidatud sätte alusel on kohtul menetluse peatamise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse ulatus sõltub sellest, kui tugev on kohtuasjade vaheline seos ja kui suur on oht eksliku otsuse või vastuoluliste otsuste tegemiseks asja edasise menetlemise korral. HKMS § 2 lg 2 kohaselt tuleb kohtumenetlus läbi viia mõistliku aja jooksul. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus võib tõepoolest lahendamisel olevat asja mõjutada (RKHKm 3-15-1590/58, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole HKMS § 95 lg-s 1 sätestatud tingimused käesolevas haldusasjas menetluse peatamiseks täidetud. Lisaks on kaebajad tsiviilasjas samuti esitanud menetluse peatamise taotluse ning seda kuni haldusasjas saabub piisav selgus. Nii tsiviil- kui ka haldusasjas samaaegselt samasisuliste taotluste esitamine on enda menetlusõiguste pahatahtlik kasutamine. Selliselt käitumist tuleb kaebajatel vältida. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas haldusasjas menetluse peatamine põhjendatud ega vajalik. Ringkonnakohus jätab kaebajate taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
16.Kaebajad esitasid ringkonnakohtu 11. märtsi 2026. a määruse peale Riigikohtule määruskaebuse osas, millega jäeti taotlus X.X.-ile riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista 11. märtsi 2026. a määruse peale määruskaebuse esitamine ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse lahendamist.
17.Kaebajad esitasid ringkonnakohtule määruskaebuse ja selle täienduste juurde rohkelt lisasid. Kaebajad esitasid määruskaebuse juurde tsiviilasjas nr 2-25-3379 esitatud avaldusi ja eelnevalt haldusasja toimikus olevaid dokumente (nt halduskohtu määrused). Kaebajad paluvad esitatud tõendite asja juurde võtmist. Kaebajad taotlesid tõendite kogumist.
HKMS § 62 lg 2 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Kambja Vallavalitsuse 18. juuli 2025. a seisukoha tsiviilasjas nr 2-25-3379 (dtl 427-429), kuna seda dokumenti pole asja materjalides ning selle üle asjas vaidlus põhiliselt käibki. Ülejäänud määruskaebemenetluses esitatud määruskaebuse lisad ringkonnakohus tagastab, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust või on asja materjalides juba olemas. Kaebajate taotluse uute tõendite kogumiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata, kuna kaebajate soovitud uued tõendid ei mõjutaks asja lahendust ja neil ei ole seega asjas tähtsust.
18.Kaebajate isikuandmete, eeskätt alaealise lapse isiku- ja eraeluliste andmete kaitseks peab ringkonnakohus vajalikuks asendada kohtulahendis selle avaldamisel kaebajate nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.