Andmekogud ja avalik teave › Andmekogud

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-2805 Elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 lg 1 kohaselt on sideettevõtja kohustatud säilitama andmed, et oleks võimalik teha järgmisi toiminguid: 1) sideallika seiramine ja tuvastamine; 2) side sihtpunkti tuvastamine; 3) side kuupäeva, kellaaja ja kestuse kindlaksmääramine; 4) sideteenuse liigi kindlaksmääramine; 5) sideteenuse kasutaja terminalseadme või oletatava terminalseadme kindlaksmääramine; 6) terminalseadme asukoha kindlaksmääramine. ESS § 1111 lg 2 sätestab telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja säilitatavate andmete liigid. ESS 1111 lg 3 sätestab interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja säilitatavate andmete liigid. ESS § 111 1 lg 4 kohaselt säilitatakse andmeid üks aasta, alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse osutamise käigus on loodud või neid on töödeldud. Erand on ette nähtud jälitus- või julgeolekuasutusele. ESS § 1111 jõustus 01.01.2008, v.a selle lg 3, mis jõustus 15.03.2009. Kaebaja sai kriminaalasja nr xxx raames teada, et Telia Eesti AS on säilitanud tema isikuandmeid ESS § 1111 lg 1 alusel. Kriminaalasja raames on Telia Eesti AS väljastanud prokuratuurile kaebaja abonentnumbri kohta ajavahemikul 19.11.2021–20.10.2022 kogutud andmed. Riigikohus leidis 18.06.2021 otsuses nr xxx, et ESS § 111 1 alusel andmete säilitamine on vastuolus Euroopa Liidu (EL) õigusega, kuid Eesti Vabariik, keda esindab siinses kohtuasjas vastustajana Justiits- ja Digiministeerium (JDM), ei ole seadust muutnud. Riigi tegevusetuse tõttu oli sideettevõtjatel kohustus jätkata andmete kogumist ja säilitamist ESS § 1111 alusel. Seetõttu jätkas Telia Eesti AS kaebaja isikuandmete õigusvastast kogumist ja säilitamist. Riigi tegevusetuse tõttu – EL õigusele vastava ning kaebaja isikuandmete valimatut õigusvastast säilitamist keelava õigusakti andmata jätmisega – on kaebajale tekkinud mittevaraline kahju, mis tuleb hüvitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lg 1 alusel. Kuna ESS § 1111 on vastuolus EL-i õigusega ja seda ei ole võimalik kohaldada, on Eesti Vabariik kohustanud Eesti sideteenuste osutajaid töötlema mh kaebaja isikuandmeid ilma seadusliku aluseta. Kuna ESS § 1111 lg-te 2 ja 3 õigusvastasus on tuvastatud juba 2021. a juunis (Riigikohtu 18.06.2021 otsus nr xxx ja Euroopa Kohtu (EK) otsus C-746/18), on rikkumine kestev, ilmselge ja jäme ning seega oluline RVastS § 14 lg 1 tähenduses. ESS § 1111 lg-te 2–4 kehtimiseta ei oleks sideettevõtjatel kohustust töödelda kaebaja andmeid. Seega on kahju ja rikkumise vahel põhjuslik seos. Mistahes vabandatavust ja keerukust ESS § 111 1 lg-te 2–4 muutmiseks ei nähtu. Kaebaja kuulub eriliselt kannatanud isikute rühma. Tema õigus privaatsusele kätkeb õigust andmete kaitstusele, eeskätt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) alusel. Kohustades sideteenuste pakkujaid õigusvastaselt koguma ja säilitama klientide andmeid, rikub Eesti Vabariik andmesubjektide õigust privaatsusele ja eraelu puutumatusele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

2(7)

3-24-2805 Riigikohus on 18.06.2021 otsuses kriminaalasjas nr xxx (p 45) selgitanud, et ESS § 1111 on vastuolus EL-i õigusega. EL-i õigusega vastuolus olevat õigust ei ole võimalik Eestis kohaldada (samas, p 47). Seega on Eesti Vabariik kohustanud sideteenuste osutajaid töötlema kaebaja isikuandmeid seadusliku aluseta. Kaebaja andmeid on kogutud ja säilitatud õigusvastaselt. Riik on tunginud kaebaja privaatsfääri ülemäärases ulatuses. Sellega on tekitatud kaebajale mittevaralist kahju. Kaebaja õigus privaatsusele kätkeb õigust andmete kaitstusele, eeskätt IKÜM-i alusel. Kaebaja taotleb temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 14 lg 1 alusel. Vastustaja on olnud tegevusetu õigustloova akti andmata jätmisel. ESS § 1111 kehtib alates 17.12.2007. Seadust ei ole asjassepuutuvas osas muudetud, sh pärast Riigikohtu 18.06.2021 otsust nr xxx. Valminud ei ole isegi väljatöötamiskavatsust või eelnõud. Kaebajal on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning sõnumisaladusele. ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 loetletud andmete säilitamine riivab neid põhiõigusi. Kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumisega. Kestev rikkumine on ilmselge ja jäme, seega oluline RVastS § 14 lg 1 tähenduses. Kahju tekkimise ja rikkumise vahel on põhjuslik seos. ESS § 1111 lg-te 2–4 kehtimiseta ei esineks sideettevõtjatel kohustust töödelda kaebaja andmeid. Kaebaja kuulub eriliselt kannatanud isikute rühma.

3-24-2805 (mida ta ei ole), siis on ta seda alates jõustumisest 01.01.2008, mitte alates Riigikohtu 18.06.2021 lahendist. Kui väidetavalt kahju tekitanud või tekitava õigusnormi vastuvõtmisest või jõustumisest (sündmus RVastS § 17 lg 3 mõttes) on möödunud enam kui 10 aastat, ei saa hüvitamiskaebust enam esitada sõltumata sellest, millal kaebaja väidetavast kahjust teada sai või pidi teada saama. Kui heidetakse ette tegevusetust, siis sätestab HKMS isikule võimaluse vaidlustada haldusorgani tegevusetus iseseisva kohustamiskaebusega (HKMS § 37 lg 1 p 2). Sellist kaebust ei ole kohtule esitatud. Kui haldusorgan on tegevusetu, peab isik olema ise aktiivne ning haldusorgani tegevusetusele teatud aja jooksul kaebusega reageerima (Riigikohtu 09.05.2008 määrus nr 3-3-1-22-08, p 14). Kaebaja ei ole seda teinud.

3-24-2805 kaebused kohtule 09.10.2024 ja 10.10.2024. Mõlemad kaebajad on välja toonud, et nad said teada sellest, et Telia Eesti AS on nende sideandmeid töödelnud, alles 19.01.2024, mil kaebajatele tutvustati kriminaalasja toimikut. Kaitsepolitseiameti päringu sisust said kaebajad teada alles juulis 2024. Kohus nõustub kaebajatega, et alles sel hetkel, kui kaebajad said teada, et nende ebaseaduslikult kogutud ja säilitatud sideandmeid on lisaks ebaseaduslikult edastatud Kaitsepolitseiametile, oli kaebajatele teada konkreetse ja siinses vaidluses asjassepuutuva kahju tekitamine. Piisava edulootusega kaebuse esitamise võimalus tekkis kaebajatel siis, kui neile edastati Kaitsepolitseiametile edastatud sideandmete andmekogu. Seega ei olnud kaebuse esitamise ajal möödunud ka RVastS § 17 lg-st 3 tulenev kolmeaastane tähtaeg. Kuna vaidluse all on väidetav kahju tekitamine kaebajate sideandmete kogumise ja säilitamisega ajavahemikul 19.11.2021–20.10.2022 ning sideandmete 25.10.2022 Kaitsepolitseiametile edastamisega, oleksid kaebused tähtaegsed ka siis, kui arvestada kaebetähtaja kulgemist konkreetsete sideandmete kogumise ajast arvates. Kaebajad ei ole esitanud kaebust mittevaralise kahju hüvitamiseks otse ESS § 111 1 lg-te 1–4 alusel. Selline kaebus ei oleks tähtaegne, sest õigustloova akti andmisest on möödunud 10-aastane tähtaeg (vt HKMS § 46 lg 4, RVastS § 17 lg 3 ja Riigikohtu 26.09.2024 määrus nr 3-22-717).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

3-24-2805

6(7)

3-24-2805

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.