Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 15.10.2026, Tartu 3-26-1048 X.X.-i kaebus Tartu Ülikooli kohustamiseks täitma isikuandmetele juurdepääsu taotlusi ja Tartu Ülikooli tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebaja 18.04.2025. a taotlusele vastamisel Tartu Halduskohtu 23.09.2026. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X. Vastustaja Tartu Ülikool
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23.09.2026. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata, täiendades Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 lausega „Jätta kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.“.
2.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 18.04.2025 Tartu Ülikoolile (TÜ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016. a määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art-le 15 viidates taotluse tutvuda oma isikuandmete ja nendega seotud teabega. Ta soovis juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja andmekogumitele, milles sisalduva abil on võimalik teda otseselt või kaudselt tuvastada. Eelkõige soovis ta andmeid, mis seostuvad 2024/2025 õppeaasta sügissemestril toimunuga. X.X. täpsustas 24.04.2025. a täienduses, milliste konkreetsete sündmuste ja dokumentide kontrollimist ta soovib, et saada täielik juurdepääs oma isikuandmetele ja nendega seotud teabele.
2.TÜ edastas 20.05.2025. a vastusega soovitud teabest koopiad. Turvalisuse ja mahupiirangute kaalutlustel lõi TÜ juurdepääsulingi dokumente sisaldavale kaustale taotleja e-posti kontole. IKÜM art 15 lg 4 alusel eemaldati dokumentidest teave, mille edastamine kahjustaks TÜ hinnangul kolmandate isikute õigusi ja vabadusi. TÜ teatas, et ei tuvastanud muus osas taotleja viidatud teavet ja isikuandmeid taasesitaval kujul. TÜ edastas 20.06.2025. a vastuses ülejäänud teabe ülikooli infosüsteemidest. Turvalisuse ja mahupiirangu tõttu tehti koopiad kättesaadavaks taotleja e-posti konto kausta kaudu.
3.X.X. esitas 02.03.2026 TÜ-le taotluse, milles ta palus IKÜM art 15 alusel ligipääsu järgmisele teabele: teise üliõpilase detsembris 2024. a esitatud kaebus; kõik seotud dokumendid ja kirjavahetus TÜ ning Kaitsepolitseiameti (KAPO) vahel 13.11.2024 kuni 05.11.2025, millele tema isikuandmete osas võib viidata.
4.TÜ kinnitas 20.03.2026. a vastuskirjas nr 1-12/SU/7571-2, et taotleja viidatud dokumendid KAPO-le ei sisaldanud tema isikuandmeid. Tema soovitud teise üliõpilase kaebus sisaldab tema isikuandmeid, kuid ülikool ei väljasta dokumendist koopiat tervikuna ega redigeeritud kujul IKÜM art 15 lg 4 alusel, et tagada kolmandate isikute õiguste kaitse.
5.X.X. esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 12.03.2026 rikkumisteate TÜ tegevuse peale ning 25.03.2026 täienduse. AKI lõpetas 29.06.2026 menetluse X.X.-i isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-1/26/468-994-7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse. Halduskohus võttis 17.08.2026. a määrusega haldusasjas nr 3-26-1093 menetlusse X.X.-i kaebuse AKI 29.06.2026. a kirja õigusvastasuse tuvastamiseks ja AKI kohustamiseks.
6.X.X. esitas 02.07.2026 Tartu Halduskohtule kahjunõude TÜ vastu seoses tema õigusvastase tegevuse ja tegevusetusega, s.h isikuandmete töötlemisega (haldusasi nr 3-26-1979).
7.X.X. esitas 07.04.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-26-1048), milles ta palus tuvastada, et TÜ rikkus juurdepääsuõigust tema isikuandmetele ja isikuandmetega seotud teabele. TÜ keelduvate otsuste aluseks on 18.04.2025. a ja 02.03.2026. a taotlused. Kaebaja palus kohustada TÜ-d täitma kaebaja taotlused isikuandmete ja nendega seotud teabe saamiseks; registreerima 02.03.2026. a taotlus ja taotlusele antud vastus dokumendiregistris.
8.Tartu Halduskohus tagastas 08.04.2026. a määrusega kaebuse.
9.Tartu Ringkonnakohus jättis 27.05.2026. a määrusega Tartu Halduskohtu 08.04.2026. a määruse muutmata.
10.Riigikohus tühistas 01.09.2026. a määrusega Tartu Halduskohtu 08.04.2026. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2026. a määruse ning saatis kohtuasja halduskohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Riigikohus märkis, et kaebaja 18.04.2024. a juurdepääsutaotluse osas on kaebaja kohustamiskaebuse esitanud pärast kaebetähtaja möödumist ning tuvastamiskaebuse eelduseks olevat põhjendatud huvi ei ole kaebaja senises menetluses selgitanud.
11.Kaebaja teatas 03.09.2026. a avalduses, et ta ei soovi enam esitada nõuet avaliku teabe seaduse alusel TÜ kohustamiseks registreerida 02.03.2026. a taotlus ja sellele antud vastus avalikus dokumendiregistris. Kaebaja palus kohustada TÜ-d lahendama uuesti tema 18.04.2025. a ja 02.03.2026. a taotlused, s.h osas, milles TÜ kordas keeldumist 2026. a suvel. Kaebaja palus kaebetähtaeg ennistada, kui kohus leiab, et 18.04.2025. a taotlust puudutav
kohustamisnõue on esitatud tähtaega ületades. Kui kohustamisnõude menetlus selles osas lõpetatakse, palus kaebaja tuvastada TÜ tegevuse õigusvastasus 18.04.2025. a taotlusele vastamisel. Kaebaja soovis tuvastamiskaebuse esitada preventiivsel eesmärgil, kuna TÜ jätkab sama halduspraktika kasutamist. Kaebaja esitas taotluse tõendite kogumiseks.
12.Tartu Halduskohus lõpetas 23.09.2026. a määrusega haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab TÜ kohustamist lahendada uuesti tema 18.04.2025. a taotlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse tuvastamisnõuet puudutavas osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 2); võttis kaebuse menetlusse osas, milles kaebaja nõuab TÜ kohustamist lahendada uuesti tema 02.03.2026. a taotlus isikuandmete väljastamiseks (resolutsiooni p 4); jättis kaebaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata (resolutsiooni p 8). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja esitas 18.04.2025 hiljem täiendatud taotluse oma isikuandmete ja nendega seotud teabele juurdepääsu saamiseks. TÜ vastas kaebaja pöördumistele 20.05. ja 20.06.2025. Kuna kaebaja taotlus tervikuna lahendati 20.06.2025, tuleb arvestada kaebetähtaega hilisema vastuse kättesaamisest. Kaebaja sai 20.06.2025. a vastuse kätte samal päeval. Seega hakkas kaebetähtaeg kulgema 21.06.2025 ja möödus 21.07.2025. Kaebaja esitas kaebuse 07.04.2026. Vastustest on üheselt mõistetav kaebaja suhtes tehtud negatiivne otsus. Seega on tegemist otsusega, millest alates hakkab kulgema kohustamisnõude kaebetähtaeg. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Isikuandmete ja nende kohta teabe väljastamine on olemuselt toiming, mitte haldusakt, mistõttu ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt asjakohane. Käesoleval juhul ei saa vaidlustamisviite puudumist käsitleda mõjuva põhjusena. Kaebaja esitas kaebuse rohkem kui 9 kuud pärast keelduva otsuse saamist ja rohkem kui 8 kuud pärast kaebetähtaja möödumist. Arvestades TÜ-le esitatud pöördumiste detailsust, on usutav, et kaebaja mõistis, et tal on võimalus keelduvat otsust kohtus vaidlustada. Kaebetähtaja sedavõrd pikka ületamist ei saa õigustada vaidlustamisviite puudumine. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et TÜ 20.05. ja 20.06.2025. a vastustes esitatud põhjendused olid sedavõrd puudulikud, et kaebajal ei olnud võimalik mõista andmete osalist väljastamata jätmist. Väited, et kaebaja ei teadnud dokumentide olemasolust ja sai nendest teada alles 20.03.2026. a kirjaga, ei ole usutavad. Kaebaja ei ole avaldanud muid objektiivseid takistusi, mis välistaksid kaebuse tähtaegset esitamist. Kaebaja suutis algses kaebuses eristada tuvastamis- ja kohustamisnõuet ning mõistis, et 2025. a vastuste osas ei ole kaebetähtaega järgitud. Ei esine mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. 2) Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Üksnes abstraktne oht, et TÜ jätkab varasema halduspraktika kasutamist või võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Ei nähtu, et kaebajal esineks põhjendatud huvi eraldisesiva tuvastuskaebuse esitamiseks. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-26-1979 TÜ vastu hüvitamiskaebuse, mille üheks osaks on kaebaja 18.04.2025. a taotluse õigusvastase lahendamisega tekitatud kahju ja isikuandmete töötlemise õiguspärasus. Hüvitamiskaebuse lahendamise eelduseks on m.h TÜ tegevuse õigusvastasuse tuvastamine, mille käigus antakse hinnang ka kaebaja 18.04.2025. a taotluste lahendamise ning andmete väljastamise või väljastamata jätmise õiguspärasusele. Haldusasjas nr 3-26-1979 esitatud kahjunõue hõlmab tervikuna 18.04.2025. a taotluse lahendamise tuvastusnõuet. Eraldiseisva tuvastamiskaebuse
esitamine ei ole seetõttu kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta kahju hüvitamise menetluse raames. Teiseks on jätkuvalt haldusasjas nr 3-261093 pooleli kohtuvaidlus AKI järelevalve menetluse lõpetamise kohta, mis hõlmab TÜ tegevust kaebaja 18.04.2025. a pöördumise lahendamisel. Seega on kaebajal ka selle menetluse raames võimalik oma õigusi kaitsta. Asjaolu, et 02.03.2026. a pöördumise lahendamisel on TÜ tuginenud samadele õiguslikele põhjendustele ei õigusta iseseisvalt tuvastamiskaebuse esitamist. TÜ õigusvastase tegevuse tuvastamine kaebaja 18.04.2025. a pöördumisele vastamisel ei kohusta TÜ-d ka uute taotluste lahendamisel teistsugusel viisil käituma. 3) Kaebaja soovitud ulatuses tõendite kogumine ei ole vajalik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kaebaja esitas 28.09.2026 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 23.09.2026. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 8. Määruskaebuse põhjendused: 1) Art 12 lg 4 kohustab vastutavat töötlejat meetmete võtmata jätmisel teatama põhjused ning selgitama võimalust esitada kaebus järelevalveasutusele ja kasutada õiguskaitsevahendeid. 2025. a vastustes ei olnud kumbagi. Kohus seda küsimust ei käsitlenud. 2) Kohustamis- ja tuvastamisnõue on sisuliselt sama. Tuvastamiskaebuse tähtaeg on 3 aastat. Kohustamisnõude eraldamine tähtaja kaudu ei kaitse õiguskindlust ega TÜ usaldust. Ka ei saavuta kaebetähtaeg eesmärki, milleks on ette nähtud. Kui jääb üksnes tuvastamisnõue, peab kaebaja kohtuotsuse järel või menetluse ajal esitama samade andmete kohta kohtuvälise taotluse, millele saab eelduslikult samasuguse vastuse ja on 30 päeva jooksul sama TÜ ja sama esemega samas kohtus tagasi. Ennistamise kaalumisel tuleb arvestada tõhususe põhimõtet. Kohus seda ei kaalunud. 3) Kohus tagastas tuvastamisnõude, sest kaebaja õigusi kaitsevad haldusasjad nr 3-26-1979 ja 3-26-1093. Sellele ei olnud kaebajal võimalik vastu vaielda. Haldusasjas nr 3-26-1093 on esitatud kaebus AKI otsuse peale, mitte kaebus vastutava töötleja vastu. Kohus järgis Riigikohtu määruse p-i 15.1 ja jättis kõrvale p-i 14.3. Haldusasi nr 3-26-1979 on kahju hüvitamise kaebus, mis on teise kohtuniku menetluses ja mille menetlusse võtmine on otsustamata. Väide, et see hõlmab tuvastusnõuet, on prognoos teises kohtuasjas tehtava lahendi kohta, mitte ilmselge asjaolu. Hüvitamisnõue ei pruugi õigusvastasuseni jõuda, kui kahju või põhjuslik seos puudub. Kordumise oht ei ole siin abstraktne. TÜ kohaldas sama käsitlust 2025. a, 20.03.2026 ja uuesti 2026. a suvel.
14.Tartu Ringkonnakohus tagastas 01.10.2026. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 23.09.2026. a määruse resolutsiooni p 8 peale läbivaatamatult.
15.TÜ palub 12.10.2026. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kohustamiskaebus on esitatud tähtaega ületades. Kohtumenetluses kujuneks tuvastamisnõude menetlus TÜ tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, mis ei ole piisav selleks, et tuvastamiskaebus oleks lubatav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 23.09.2026. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale (I) ja seejärel määruse resolutsiooni p-i 2 peale (II). I
18.Tartu Halduskohus lõpetas 23.09.2026. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab TÜ kohustamist lahendada uuesti tema 18.04.2025. a taotlus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Halduskohus sedastas, et kaebetähtaeg möödus 21.07.2025, kuid kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 07.04.2026, seega rohkem kui 8 kuud pärast kaebetähtaja möödumist ning ilmselgelt tähtaega ületades. Halduskohus asus kokkuvõttes seisukohale, et ei esine mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks ning jättis kaebaja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Kaebaja väitel on kohustamis- ja tuvastamisnõue sisuliselt sama. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. Õigusalases kirjanduses (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 172 ja 174) on selgitatud, et kohustamiskaebuse nõue on suunatud haldusakti andmise või toimingu tegemise kohta kohtuliku ettekirjutuse tegemisele (HKMS § 37 lg 2 p 2). Tuvastamiskaebuse nõudeks on sõltuvalt tuvastamiskaebuse alaliigist haldusakti või toimingu (s.h tegevusetuse ja viivituse) õigusvastasuse kindlakstegemine kaebajat puudutavas osas, haldusakti tühisuse tuvastamine või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava asjaolu kindlakstegemine (HKMS § 37 lg 2 p 6). Seega on kohustamis- ja tuvastamisnõuete puhul tegemist sisult erinevate nõuetega ning nendes nõuetes kaebuse esitamiseks halduskohtule näeb HKMS ette erinevad tähtajad. Ringkonnakohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et kaebetähtaja järgimine on kaebuse lubatavuse eelduseks ning kaebetähtaja ületamine välistab kaebuse sisulise läbivaatamise (HKMS § 124 lg 2). Eeltoodut silmas pidades on sisutu kaebaja etteheide, et kohus ei kaalunud tõhususe põhimõtet. Kaebetähtaegade eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust ning mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 20). Seetõttu on kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks isiku kaebeõiguse kaotus. Seega kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal kohtu poole tähtaegselt pöörduda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja ka määruskaebuses esile toonud selliseid objektiivseid või subjektiivseid põhjuseid, mis takistasid kaebuse õigeaegselt esitamist. Kuivõrd kaebaja ei ole kaebust tähtaegselt esitanud ega tõendanud mõjuva põhjuse esinemist kaebetähtaja ennistamiseks, siis jättis halduskohus põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
20.Kaebaja etteheide, et halduskohus ei käsitlenud küsimust, et 2025. a vastustes ei ole märgitud võimalust esitada kaebus järelevalveasutusele ja kasutada õiguskaitsevahendeid, on asjakohatu, kuna käesoleval juhul ei lahendanud halduskohus kohustamiskaebust seonduvalt kaebaja 18.04.2025. a taotlusega sisuliselt, vaid kontrollis üksnes kaebetähtajast kinnipidamist ning kaebetähtaja ennistamise aluste esinemist.
21.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 23.09.2026. a määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata. Arvestades, et halduskohus jättis vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 2 p 1 ja § 124 lg 2 alusel, kuid halduskohus ei märkinud määruse resolutsioonis kaebaja taotluse osas tehtud lahendust (HKMS § 162 lg 1), siis täiendab ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 sõnastust lausega „Jätta kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.“ II
22.Tartu Halduskohus tagastas 23.09.2026. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja kaebuse tuvastamisnõuet puudutavas osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus leidis, et üksnes abstraktne oht, et TÜ jätkab varasema halduspraktika kasutamist või võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Halduskohtule ei nähtunud, et kaebajal esineks põhjendatud huvi eraldiseisva tuvastuskaebuse esitamiseks ning seetõttu ei pidanud halduskohus tuvastamisnõude esitamist lubatavaks. Halduskohus viitas haldusasjadele nr 3-26-1979 ja 3-26-1093, milles on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi väidet, mis annaks aluse eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks kaebuse eeltoodud osas valesti tagastanud. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Kaebaja etteheide, et halduskohus jättis kõrvale Riigikohtu 01.09.2026. a määruse p-i 14.3, on sisutu, kuivõrd Riigikohus sedastas eelmainitud punktis, et kehtiv õigus ei võimalda halduskohtul kaebust tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu põhjusel, et kaebaja algatatud vabatahtlik kohtueelne menetlus teabevaldaja või töötleja vastu on pooleli. Käesolevalt määruskaebemenetluses vaidlustatud halduskohtu 23.09.2026. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt ei tagastanud halduskohus kaebust tuvastamisnõude osas põhjusel, et kaebaja algatatud vabatahtlik kohtueelne menetlus teabevaldaja või töötleja vastu on pooleli, vaid tagastas kaebuse põhjusel, et kaebajal puudub põhjendatud huvi eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks.
24.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 23.09.2026. a määruse resolutsiooni p-i 2 muutmata.
25.Ringkonnakohus peab kaebaja isikuandmete kaitseks vajalikuks asendada kaebaja nimi kohtumääruse avaldamisel tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.