Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina Lõbus Puudutatud isik, kelle suhtes haldustoiminguks loa andmist – X. X
Asja läbivaatamine
X.
X ́i tähtaja
taotletakse
Lihtmenetluses, 08.04.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus haldusasjale materjalide juurde võtmiseks.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning pikendada X. X ́i (X) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 8. maini 2026 (kaasa arvatud).
3.Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
4.Tõlkida puudutatud isikule määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused inglise keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud isikule.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud kontrollisid 18.03.2026 Tartus Valga-Tallinn rongis viibinud X. X’i (edaspidi ka puudutatud isik) reisidokumente. X. X esitas politseiametnikele Läti Vabariigi (Läti) isikutunnistuse, mis ei ole reisidokument. Isikutunnistuse kohaselt on ta Somaalia kodanik ning sündinud xx.xx.xxxx.
3-26-841
2.PPA pidas X. X’i 18.03.2026 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel kinni.
3.X. X esitas 18.03.2026 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse.
4.PPA esitas 19.03.2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada VRKS § 36 1 lg 2 p 7 alusel luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks. Pärast Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist tuvastas PPA, et X. X oli esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Lätis. PPA on saanud Läti ametivõimudelt kinnituse, et X. X on rahvusvahelise kaitse taotleja. Läti on kinnitanud, et seal tehti tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta keelduv otsus, kuid otsus pole veel jõustunud. Otsust on võimalik ühe kuu jooksul edasi kaevata. PPA on alustanud isiku tagasivõtumenetluse Lätti. Puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik tema tagasivõtumenetluse ajaks, kuna esineb tema põgenemise oht väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p 9 tähenduses. Puudutatud isikul oli kohustus viibida Lätis, kuid ta lahkus Lätist ilma sealsete ametivõimude loata. X. X ei pruugi vabaduses viibides olla Lätile üleandmiseks PPA-le kättesaadav, vaid võib omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni ala riiki. X. X soovis kasutada Eestit transiitriigina, et lahkuda Lätist mõnda teise Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 19.03.2026 määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks, s.o 19.04.2026 (kaasa arvatud). Kohus leidis, et puudutatud isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 7 sätestatud kinnipidamise alus.
6.PPA esitas 06.04.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 36 2 lg 5 alusel kuni üheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p 7 sätestatud kinnipidamise alus, kuna vastavalt VRKS § 36 1 lg 21 esineb VSS §-s 68 p 9 nimetatud asjaolud. Samuti taotleb PPA võtta asja menetluse juurde haldusasjas 3-26-841 PPA 19.03.2026 taotlus ja selle lisad: Isiku kinnipidamise protokoll VRKS alusel_X. X; 2. Läti väljastatud dokumendid_X. X; 3. Päringute vastused Lätist_X. X; 4. Isikuandmete ankeet rahvusvahelise kaitse menetluses_X. X; 5. Täiendavad andmed rahvusvahelise kaitse menetluses_X. X; 6. Andmed lähedaste sugulaste ja pereliikmete kohta_X. X; 7. Haavatavuse hindamise akt_X. X; 8. EURODAC-i vastus HIT_X. X; 9. Isiku ja tema asjade läbivaatuse protokoll_X. X; 10. Läti otsus RVK taotlusele_X. X. Tartu Halduskohtu 19.03.2026 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 20..03.2026) kohtumäärus haldusasjas 3-26-841. Taotluse põhjendused:
6.1.PPA tegi 25.03.2026 tegi puudutatud isiku suhtes tagasivõtu palve Läti ametivõimudele. 01.04.2026 vastasid Läti ametivõimud, et võtavad isiku vastu ning vastutavad tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Üleandmine on võimalik esmaspäevast neljapäevani ajavahemikul 08.00 kuni 14:00 ja PPA peab isiku üleandmisest teavitama Läti ametivõime viis tööpäeva ette enne üleandmist. PPA poolt on vaja läbi viia järgnevad menetlustoimingud: arvamuse ja vastuväidete vestlus isikuga: kuna isik taotles Eestis rahvusvahelist kaitset, tuleb talle selgitada, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei vaadata Eestis läbi, kuna ta on Lätis juba taotluse esitanud ja Läti on tema taotluse eest vastutav liikmesriik. Järgevalt tehakse tema osas rahvusvahelise kaitse läbi vaatamata jätmise otsus, see on vajalik saata tõlkesse ja siis on isikul aega otsust 10 päeva vaidlustada. Tulenevalt isiku õigusest esitada kaebus otsuse peale, saab PPA alustada isiku üleandmise korraldamisega alates kümme päeva peale otsusega tutvustamist ja tulenevalt Läti nõudest teatada 2(5)
3-26-841 üleandmisest 5 tööpäeva ette, tuleb ka seda aega isiku üleandmiseks arvestada. PPA poolne täpne üleandmise kuupäev sõltub Läti vastusest ja vastuvõtmise võimekusest. Seetõttu ei olnud võimalik isikut üle anda ühe kuu jooksul alates tema kinni pidamisest.
6.2.Puudutatud isiku sõnade kohaselt sai ta rahvusvahelise kaitse taotlusele Lätis negatiivse vastuse. Isiku sõnul sai ta aru, et kui ta Lätti edasi jääb, siis viiakse teda üle kinnisesse keskusesse ja saadetakse EL-ist välja. Pärast seda otsustas isik Lätist Eestisse tulla. Seega, vaatamata sellele, et isikul oli kohustus viibida Läti territooriumil, otsustas ta ebaseaduslikult lahkuda sealt teise EL-i liikmesriiki. Puudutatud isik väitis menetlustoimingutel, et tema sihtkoht oli Eesti, kuid ei esitanud esimesel võimalusel, Eesti politseid nähes Valga linnas, rahvusvahelise kaitse taotlust vaid suundus edasi rongiga Tallinna poole. Samuti üritas puudutatud isik end Tartus politseikontrolli eest varjata, mitte astuda PPA-ga kontakti. Puudutatud isik palus Eestis rahvusvahelist kaitset alles hiljem, pärast tema kinnipidamist ja tagasivõtumenetluse algatamist. Isiku eesmärk oli lahkuda Lätist teistesse EL-i liikmesriikidesse, kasutades Eestit transiitriigina.
6.3.Esineb isiku põgenemise oht ning puudub alus arvata, et ta oleks vabaduses viibides PPA-le kättesaadav üleandmiseks tema rahvusvahelise taotluse kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile.
6.4.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik puudutatud isiku suhtes põgenemisohu tõttu tõhusalt kohaldada. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma tema varasem käitumine. PPA-l puudub isiku suhtes tema varasemat käitumist arvestades usaldus. Puudutatud isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähendaks temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis elukohta. On põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi teistesse riikidesse, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Võttes arvesse, et isik on varasemalt reisinud ebaseaduslikult Venemaalt Valgevene Vabariiki ja Valgevenest liikunud ebaseaduslikult Lätti, saab järeldada, et isikul on olemas kontaktid ja oskused ebaseaduslikuks piiriületuseks.
6.5.Isiku kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlusega. Ei ole usutav, et vabaduses olles hakkaks isik vabatahtlikult korraldama enda lahkumist Lätti. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav menetlustoiminguteks: arvamuse ja vastuväidete vestluseks isikuga; otsuse koostamiseks ja tutvustamiseks ja isiku üleandmise korraldamiseks tema varjupaigataotluse eest vastutavale riigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
7.Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.
8.Puudutatud isik märkis kohtuistungil, et tal avastati pärast Euroopasse tulekut raske nakkushaigus (tuberkuloos), mis raskendab tema kinnipidamiskeskuses viibimist. Puudutatud isik peab viibima karantiinis, ega saa viibida nii palju värskes õhus, kui ta soovib. Puudutatud isik saab kinnipidamiskeskuses küll ravi oma haiguse vastu, ent see ravi pole terviklik ja 3(5)
3-26-841 piisav. Isik soovib kinnipidamiskeskuses varjupaigataotlejate majutuskeskuses.
viibimise
asemel
elada
järelevalve
all
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus jätab rahuldamata PPA taotluse haldusasja nr 3-26-841 materjalide juurde võtmiseks. Kuna kohus menetleb taotlusi sama haldusasja raames, siis ei ole vaja taotletud dokumente enam asja juurde võtta, sest need on haldusasja digitoimikus olemas juba varasemast.
10.PPA taotleb puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist isiku teisele EL-i liikmesriigile üleandmise eesmärgil seoses sellega, et isik on esitanud Lätis rahvusvahelise kaitse taotluse ja Läti on tema taotluse läbivaatamise eest vastutav EL-i liikmesriik. Läti on vastusena PPA tagasivõtupalvele nõustunud isiku tagasivõtmisega.
11.Seetõttu tuleb kohtul isiku kinnipidamise pikendamise taotlust lahendades lähtuda nii VRKS-ist kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määrusest 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (Dublini määrus, vt Dublini määruse art 28 ning VRKS § 32 lg 1 ja § 361 lg 2 p 7).
12.Dublini määruse art 28 lg 2 järgi on kinnipidamine üleandmismenetluse täideviimiseks lubatud, kui esineb märkimisväärne oht, et inimene põgeneb. Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi. Kinnipidamine on proportsionaalne, kui muid, leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Inimene peetakse kinni võimalikult lühikeseks ajaks.
13.Kui inimene on kinni peetud teisele riigile üleandmiseks, peab tema üleandmine toimuma esimesel reaalsel võimalusel, aga hiljemalt kuue nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik rahuldas kaudselt või otseselt palve asjaomane isik tagasi võtta. Kui üleandmine ei toimu kuuenädalase perioodi jooksul, tuleb kinnipeetu vabastada (Dublini määruse art 28 lg 3).
14.Läti nõustus puudutatud isiku tagasivõtmisega 27.03.2026 PPA-le saadetud kirjas (dtl 161). Seega on puudutatud isiku kinnipidamine Dublini määruse alusel tema Lätile üleandmise eesmärgil võimalik kõige enam kuue nädala vältel sellest kuupäevast alates, s.o kuni 08.05.2026.
15.PPA on tuginenud puudutatud isiku põgenemisohu osas VSS § 6 8 p-le 9. Nimetatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või EL-i liikmesriigist. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esineb märkimisväärne oht, et puudutatud isik vabaduses viibides põgeneb. Põgenemisohu tuvastamise aluseks on Dublini määruse art 28 lg 2 ja art 2 punkt „n“ koosmõjus VSS § 68 p-ga 9.
16.On ilmne, et puudutatud isik lahkus Lätist õigusvastaselt ja tal puudus õigus viibida mõnes teises Schengeni konventsiooni või EL-i liikmesriigis. EL-i alusdokumendid ega Schengeni reeglid ei anna rahvusvahelise kaitse taotlejale liikmesriikides vaba liikumise õigust. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et tõenäoliselt on X. X’i tegelik eesmärk liikuda Eestist mõnda teise EL-i liikmesriiki. Kuna ta otsustas lahkuda Lätist pärast seda, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus jäeti Lätis rahuldamata, saab pidada tõenäoliseks, et Eestis vabaduses viibides liiguks ta Schengeni alasse jäämise eesmärgil edasi mõnda teise Schengeni 4(5)
3-26-841 ala riiki või EL liikmesriiki. Kohus nõustub ka PPA hinnanguga, et isiku soovi kasutada Eestit transiitriigina näitab see, et Eestisse saabudes vältis ta kontakti PPA-ga, ei esitanud kohe Eestisse saabudes rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid püüdis oma reisi jätkata. Samuti tuleb nõustuda sellega, et arvestades isiku enda selgitusi, et ta on liikunud varasemalt korduvalt ebaseaduslikult erinevate riikide vahel, on tal olemas küllaldased kontaktid ja oskused ebaseaduslikuks piiriületuseks.
17.PPA on taotluse selgitanud, et isiku tagasisaatmise korraldamine (mh arvestades Läti võimude poolt tagasisaatmise läbiviimisele seatud tingimusi) nõuab aega. Samuti on PPA selgitanud, et lisaaega nõuavad toimingud, mis tuleb isikuga läbi viia tulenevalt tema Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusest. Kohtu hinnangul on tegemist objektiivsete põhjustega, millega arvestamine isiku kinnipidamise tähtaja pikendamise üle otsustamisel on asjakohane.
18.Kohtu hinnangul oleksid muud järelevalvemeetmed X. X’i märkimisväärse põgenemisohu tõttu praegu ebatõhusad (VRKS § 361 lg 1 ja § 29 lg 1 ning Dublini määruse art 28 lg 2). PPA on loataotluses põhjendatult esile toonud, et X. X’il puudub Eestis kindel elukoht, mistõttu poleks võimalik kohustada teda elama kindlaksmääratud elukohas. Märkimisväärse põgenemisohu tõttu oleks ka varjupaigataotlejate majutuskeskusesse paigutamine ebatõhus meede. Samuti puudutatud isiku enda kohtuistungil antud selgitustel puuduvad tal rahalised vahendid ja kontaktid Eestis väljaspool kinnipidamiskeskust hakkama saamiseks.
19.Kohtule teadaolevalt ei esine puudutatud isiku suhtes ka muid asjaolusid, mille tõttu ei tohiks tema kinnipidamiskeskuses kinnipidamist jätkata (VRKS § 361 lg 1). Puudutatud isik tõi kohtuistungil välja, et ta põeb tuberkuloosi. Isiku kinnitusel on talle kinnipidamiskeskuses küll tagatud ravi, ent mitte sellises ulatuses ja viisil nagu puudutatud isik sooviks. Kohus märgib, et isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud arstiabi ((VRKS § 36 3 lg 1 koosmõjus VSS §-ga 269) ja tal esineva haiguse saab diagnoosida ning vajaliku ravi määrata üksnes arst või muu tervishoiutöötaja. Ravivajaduse üle ei saa otsustada puudutatud isik ise. PPA kinnipidamiskeskuses tagab tervishoiuteenuste osutamise Lääne-Tallinna Keskhaigla. Kui isik leiab, et talle ei ole kinnipidamiskeskuses vajalik ravi tagatud, on tal võimalik pöörduda pretensiooniga tervishoiuteenuse osutaja poole või esitada kaebus kohtule. Kohtule ei nähtu, et isiku haigus oleks käesoleval ajal sellise raskuse või kuluga, mis nõuaks tema haiglasse paigutamist ja ei võimaldaks tema kinnipidamiskeskuses viibimist käesoleva kohtumäärusega pikendatava perioodi võrra. Puudutatud isiku haigusest ei saa ka järeldada, et tema põgenemisoht oleks vähenenud. Isiku enda kinnitusel on ta kinnipidamiskeskuses karantiinis ja temast ei lähtu nakkusohtu teistele kinnipidamiskeskuses viibivatele isikutele.
20.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse ja pikendab luba hoida puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses kuni 08.05.2026 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemise korral tuleb puudutatud isik viivitamata vabastada (VRKS § 363 lg 1, VSS § 24 lg 11) või, juhul kui selleks on alust, taotleda kohtult tema kinnipidamiseks uus luba. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.