Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina Lõbus Puudutatud isik X (sündinud XX.XX.XXXX), esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 19.05.2026 e-kiri.
2.Võtta X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.05.2026 määruse peale menetlusse.
3.Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.05.2026 määrus muutmata.
4.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud kontrollisid 18.03.2026 Tartus Valga-Tallinna rongis viibinud X-i reisidokumente. Isik esitas politseiametnikele Läti
3-26-841 Vabariigi isikutunnistuse, mis ei ole reisidokument. Isikutunnistuse kohaselt on ta Somaalia kodanik ning sündinud XX.XX.XXXX.
2.PPA pidas puudutatud isiku 18.03.2026 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel kinni.
3.X
esitas 18.03.2026 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse.
4.PPA esitas 19.03.2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel luba pidada puudutatud isikut kinni ning paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni üheks kuuks.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 19.03.2026 määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks, s.o 19.04.2026 (kaasa arvatud).
6.PPA esitas 06.04.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba pikendada puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega VRKS § 361 lg 2 p-s 7 sätestatud alusel.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 10.04.2026 määrusega taotluse ja pikendas luba puudutatud isiku KPK-s kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.05.2026.
8.PPA esitas 05.05.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 361 lg 2 p 7 ja § 362 lg 5 alusel neljaks kuuks, kuna vastavalt VRKS § 36 1 lg-le 21 esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-s 9 nimetatud asjaolu. Taotluse kohaselt on Läti Vabariik nõustunud puudutatud isikut tagasi võtma. Isiku üleandmise tähtaja kulgemine peatus siiski seoses puudutatud isiku poolt PPA 24.04.2026 otsuse peale esitatud kaebusega, kuna Dublini III määruse art 27 lg 3 p b kohaselt peatub üleandmise otsuse vaidlustamise korral üleandmine automaatselt, kuni kohus on vaidlustamise lahendanud. PPA hinnangul ei ole põgenemisoht ära langenud ning puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid VRKS § 29 tähenduses. PPA leidis, et puudutatud isik võib vabaduses viibides omavoliliselt lahkuda soovitud riiki, arvestades muu hulgas tema varasemat käitumist ja asjaolu, et ta on varem liikunud ebaseaduslikult erinevate riikide vahel. Puudutatud isiku selline käitumine näitab, et tal on olemas kontaktid ja oskused ebaseaduslikuks piiriületuseks ning ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle pandud kohustusi. Samuti märkis PPA, et puudutatud isiku kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, kuna talle on KPK-s tagatud vajalik meditsiiniline abi ja psühholoogiline nõustamine ning puuduvad asjaolud, mis välistaksid tema KPK-s viibimise.
9.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.05.2026 määrusega PPA taotluse ning pikendas X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega mitte kauemaks kui kuueks nädalaks alates 08.05.2026. Dublini III määruse art 28 lg 2 kohaselt on kinnipidamine üleandmismenetluse läbiviimiseks lubatav juhul, kui esineb märkimisväärne põgenemisoht ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus. Puudutatud isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht, mille 2(5)
3-26-841 olemasolu on tuvastanud ka varasemates Tartu ja Tallinna Halduskohtute ning Tallinna Ringkonnakohtu määrustes. Kohtu hinnangul ei ole asjaolud võrreldes varasemaga muutunud viisil, mis võimaldaks järeldada põgenemisohu äralangemist. Puudutatud isiku 05.05.2026 avaldus, milles ta väljendas valmisolekut minna tagasi Lätti, ei kõrvalda põgenemisohtu. Puudutatud isik oli varem teatanud PPA-le, et ei vaidlusta enda üleandmist, kuid esitas sellele vaatamata hiljem kaebuse ning loobus sellest alles pärast KPKs viibimist. Puudutatud isiku selline käitumine viitab tõenäosusele, et vabaduses viibides ei jääks ta ootama enda üleandmist Läti Vabariigile. Üleandmise viibimine on seotud objektiivsete menetluslike põhjustega ning muud järelevalvemeetmed ei oleks märkimisväärse põgenemisohu tõttu piisavalt tõhusad.
10.X esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu 07.05.2026 määrus tühistada ja jätta PPA taotlus rahuldamata. Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemisohtu ega seda, miks ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Varasemad kohtumäärused ei oma enam tähendust, kuna isik soovib minna Läti Vabariiki ja vaidlustada seal tema suhtes tehtud rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsust. Tal puudub motiiv põgeneda ning ta võiks kuni üleandmiseni viibida varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Isiku suhtes ei esine VSS § 6 8 p-s 9 sätestatud asjaolu üksnes põhjusel, et ta lahkus Lätist pärast seal rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Kohus ega PPA pole selgitanud, millistest konkreetsetest asjaoludest tuleneb märkimisväärne põgenemisoht. Kinnipidamise jätkamine ei ole vältimatult vajalik ega proportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
12.PPA kinnitas 19.05.2026 e-kirjas, et puudutatud isik anti 19.05.2026 üle Läti Vabariigi ametivõimudele. Isiku üleandmine ei võta kõrgema astme kohtult siiski võimalust kontrollida loa andnud määruse õiguspärasust ja seda vajaduse korral tühistada, s.o kaotada luba andva määruse kehtivus tagasiulatuvalt (Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 15). Ringkonnakohus võtab PPA 19.05.2026 e-kirja koos selle lisaga asja materjalide juurde.
13.Kuigi 12.06.2026 jõustusid uus VRKS ja hulk muudatusi VSS-s, tuleb puudutatud isiku määruskaebust lahendades siiski kontrollida halduskohtu 07.05.2026 määruse õiguspärasust selle tegemise ajal kehtinud sätetest lähtudes (vt ka uue VRKS § 108). Seetõttu viidatakse siinses määruses VRKS-i ja VSS-i sätetele redaktsioonis, mis kehtisid kuni 11.06.2026.
14.VRKS § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse välismaalase kinnipidamisele VRKS § 36 1 lg 2 p-i 7 juhul, kui PPA otsustab algatada välismaalase üleandmise menetluse Dublini III määruses sätestatud korras. PPA selgitas halduskohtule esitatud taotluses, et kogutud andmete kohaselt oli puudutatud isik taotlenud Läti Vabariigis rahvusvahelist kaitset. Samuti nähtub asja materjalidest, et PPA esitas Dublini III määruse alusel puudutatud isiku tagasi võtmiseks taotluse Läti ametivõimudele ning Läti nõustus puudutatud isiku tagasi võtma Dublini III määruse art 18 lg 1 p b alusel. PPA 19.05.2026 e-kirja kohaselt on puudutatud isik nüüdseks Läti Vabariigile üle antud. Seega võisid PPA ja halduskohus puudutatud isiku kinnipidamisel tugineda VRKS § 361 lg 2 p-le 7.
15.VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib isikut vältimatu vajaduse korral kinni pidada tema üleandmisel Dublini III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Selles 3(5)
3-26-841 sättes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või on isik loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 36 1 lg 21 ). VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et seda isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht (Riigikohtu 08.06.2021 otsus nr 3-20-1943, p 22; 10.05.2022 määrus nr 3-2256, p 17).
16.Puudutatud isiku suhtes esines VRKS § 36 1 lg-s 21 ja VSS § 68 p-s 9 nimetatud asjaoludest tulenev põgenemisoht. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik lahkus Lätist pärast seda, kui oli seal esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning saanud sellele negatiivse otsuse. Samuti puudusid puudutatud isikul dokumendid, millest nähtunuks tema õigus viibida mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Schengeni alal. Puudutatud isik selgitas kohtule, et tema eesmärk oli liikuda edasi teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ning ta kasutas Eestit transiitriigina. Puudutatud isik ei ole pöördunud Eestisse saabudes kohe PPA poole rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks, vaid jätkas liikumist Tallinna suunas ning püüdis vältida kontakti ametivõimudega. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad need asjaolud sellele, et puudutatud isik ei soovinud jääda Läti Vabariiki ootama enda rahvusvahelise kaitse menetluse lõppu ega soovinud ka Eestis viibida eesmärgiga oodata oma üleandmist Lätile. Vastupidi, puudutatud isiku senine käitumine näitab valmisolekut liikuda omavoliliselt edasi teistesse liikmesriikidesse. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik varasemalt liikunud ebaseaduslikult läbi mitme riigi ning tal on olemas oskused ja kontaktid ebaseaduslikuks piiriületuseks. Seetõttu ei ole alust pidada põgenemisohu üksnes hüpoteetiliseks.
17.Leebemad järelevalvemeetmed ei oleks puudutatud isiku puhul piisavalt tõhusad. Puudutatud isikul puudus Eestis kindel elukoht, seaduslik sissetulek ning usaldusväärne side Eestiga. Üleandmise otsuse vaidlustamise kavatsus kinnitab, et vabatahtlikult naasta Läti Vabariiki puudutatud isik ei soovinud. Kuigi ta väljendas hiljem valmisolekut Lätti tagasi minna, ei kõrvalda see põgenemisohu, arvestades tema varasemat käitumist ning asjaolu, et oli varem samuti kinnitanud, et ei vaidlusta enda üleandmist, kuid esitas sellele vaatamata kaebuse. Halduskohus leidis õigesti, et puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik tema üleandmise tagamiseks.
18.Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse väide, et kinnipidamine oli ebaproportsionaalne puudutatud isiku tervisliku seisundi tõttu. KPK-s oli tagastud vajalik arstiabi ning tema haigus ei olnud sellise raskusastmega, mis välistanuks KPK-s viibimise. Puudutatud isiku enda hinnang ravi piisavusele ei sea kahtluse alla kinnipidamise õiguspärasust.
19.Kinnipidamise tähtaja pikendamine oli põhjendatud objektiivsete menetluslike asjaoludega. Üleandmise menetlus viibis muu hulgas seetõttu, et puudutatud isik vaidlustas PPA otsuse ning Dublini III määruse art 27 lg 3 p b kohaselt peatus üleandmise täitmine kohtuliku kontrolli ajaks automaatselt. Asja materjalidest ei nähtu, et PPA oleks menetlust põhjendamatult viivitanud või tegutsenud hooletult.
20.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.05.2026 määrus muutmata.
21.VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
4(5)
3-26-841 (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.