19. märts 2026 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga
20.märtsil 2026)
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Eero Mango Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist (puudutatud isik): X, sünniaeg XXX
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus, kohtuistung 19. märtsil 2026 Tartus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks, s.o 19. aprillini 2026 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kohe kätte Politsei- ja Piirivalveametile. Pärast määruse inglise keelde tõlkimist toimetatakse määrus koos tõlkega kätte puudutatud isikule.
ASJAOLUD, TAOTLUSE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud kontrollisid 18. märtsil 2026 Tartus Valga-Tallinn rongis viibinud X reisidokumente. X esitas politseiametnikele Läti
3-26-841
isikutunnistuse, mis ei ole reisidokument. Isikutunnistuse kohaselt on ta Somaalia kodanik (sünniaeg XXX).
2.PPA pidas X 18. märtsil 2026 kl 15:25 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel kinni.
3.X esitas 18. märtsil 2026 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse.
4.PPA Lõuna prefektuur esitas 19. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel luba X kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused.
4.1.X-il ei olnud Eestisse saabumisel kaasas reisidokumenti ning tal puudus Eestis viibimiseks õiguslik alus. Pärast Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist tuvastas PPA EURODAC päringu alusel, et X oli esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Lätis. PPA on saanud Läti ametivõimudelt kinnituse, et X on rahvusvahelise kaitse taotleja. Läti on kinnitanud, et seal tehti tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta keelduv otsus, kuid otsus pole veel jõustunud. Otsust on võimalik ühe kuu jooksul edasi kaevata. Kuna X rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Läti, otsustas PPA alustada Dublini III määruse alusel tagasivõtumenetluse ning Läti ametivõimudele edastatakse vormikohane tagasivõtupalve.
4.2.X kinnipidamine on vajalik Dublini III määruse alusel tagasivõtumenetluse ajaks. Tema suhtes esineb põgenemise oht väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p 9 tähenduses, sest tal oli kohustus viibida Lätis, kuid ta lahkus Lätist ilma sealsete ametivõimude loata. X ei pruugi vabaduses viibides olla Lätile üleandmiseks politseile kättesaadav, vaid võib omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni ala riiki. PPA hinnangul soovis X kasutada Eestit transiitmaana, et lahkuda Lätist mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki.
4.3.X selgitas PPA-le, et ta saabus Lätti ebaseaduslikult Valgevene kaudu. Ta otsustas Eestisse tulla pärast seda, kui sai aru, et Lätti jäädes võidakse ta kinnipidamiskeskusesse paigutada ja riigist välja saata. Tal puuduvad Eestiga sidemed. Kuigi ta väitis menetlustoimingute käigus, et tema reisi sihtkoht oli Eesti, ei esitanud ta Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust Valgas politseid nähes, vaid suundus rongiga Tallinna poole. Tartus üritas ta end varjata ja hoidus politseiametnikega kontakti loomisest. Ta esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast kinnipidamist ja Dublini määruse alusel tagasivõtumenetluse alustamist.
4.4.X suhtes ei piisa VSS §-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisest. Ta ei ole täinud kaasaaitamiskohustust on eiranud teises EL liikmesriigis seadusest tulenevaid kohustusi ja ületanud ebaseaduslikult Eesti riigipiiri. Samuti puudub tal Eestis kindel elukoht, tal pole piisavalt raha ega isikut tõendavat dokumenti.
4.5.PPA-le teadaolevalt ei ole X kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega.
5.Kohus kuulutas 19. märtsi 2026. a määrusega kohtuistungi X õiguste kaitseks kinniseks.
6.Kohus rahuldas 19. märtsi 2026. a istungil PPA loataotluse, vormistas määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning kuulutas määruse resolutsiooni suuliselt. 2
3-26-841
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus täiendab käesoleva määrusega 19. märtsi 2026. a määrust kirjeldava ja põhjendava osaga (HKMS § 169 lg 2 ja § 178 lg-d 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 464 lg 3).
8.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 604/2013 (Dublini III määruses) sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel on võimalik kinni pidada isikut, kes on rahvusvahelise kaitse taotleja (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-20-1697/31, p 22.1). Asja materjalidest nähtuvalt esitas X PPA-le talle Lätis 16. septembril 2025 väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tõendi (digitoimiku leht (dtl) 9). EURODAC-i päringu tulemus kinnitas, et X-ilt on võetud Lätis 27. juunil 2025 sõrmejäljed (dtl 21). Lisaks on PPA taotlusele lisatud Läti kontaktpunkti 18. märtsi 2026. a kinnitus, et X esitas 27. juunil 2025 rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid tema rahvusvahelise kaitse taotlus jäeti Lätis 9. veebruaril 2026 rahuldamata ning tema staatuse kohta Lätis puuduvad muud andmed (dtl 11–12). Asja materjalide hulgas on ka Läti 9. veebruari 2026. a otsus X rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta (dtl 24–39). PPA on loataotluses märkinud, et Läti otsus X rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta ei ole veel jõustunud. Kuna pole teada, millal X nimetatud otsuse kätte sai, peab kohus võimalikuks, et otsus on siiski jõustunud. Kuna aga X esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse, on ta praegu sellest asjaolust tulenevalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.
9.PPA on loataotluses selgelt märkinud, et PPA on alustanud Dublini III määruse alusel tagasivõtmise menetluse. Loataotlusest nähtub ka piisava selgusega, et X kinnipidamise eesmärk on tagada tema üleandmine Läti Vabariigile Dublini III määruse alusel. Sama kinnitas PPA esindaja kohtuistungil (istungi protokoll, 00:41:27). PPA eesmärki pidada X kinni Lätile üleandmise eesmärgil kinnitab ka PPA 18. märtsi 2026. a kinnipidamise protokoll, milles on X kinnipidamise alusena märgitud VKRS § 361 lg 2 p 7 (dtl 7–8). Seega on PPA alustanud Dublini III määruse alusel menetlust, mille eesmärk on anda X üle Läti Vabariigile kui vastutavale liikmesriigile. Asjaolu, et Lätist ei ole tagasivõtmispalvele vastust laekunud, ei takista isiku kinnipidamist, sest käesoleva määruse eelmises punktis nimetatud dokumentide põhjal saab pidada tõenäoliseks, et Läti on Dublini III määruse art 18 lg 1 punkti d alusel vastutav liikmesriik: X rahvusvahelise kaitse taotlus on Lätis tagasi lükatud, ta esitas Eestis uue rahvusvahelise kaitse taotluse ning tal puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-20-1697/31, p 17).
10.VRKS § 361 lg 2 punkti 7 tuleb kohaldada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 ja art 2 punktiga n. Dublini III määruse art 28 lg 2 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse läbiviimine vastavalt samale määrusele, kui on olemas asjaomaste isikute märkimisväärne põgenemise oht, hinnates igat juhtumit eraldi ning juhul, kui kinnipidamine on
3
3-26-841
proportsionaalne ja kui muid, leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Dublini III määruse art 2 punktis n on esitatud põgenemisohu definitsioon: põgenemisoht on õigusaktis määratletud objektiivsete kriteeriumide alusel üksikjuhtumi kohta antud hinnang, et esineb oht, et isik, kelle suhtes kohaldatakse üleandmismenetlust, võib põgeneda. Põgenemisohu kindlaksmääramiseks vajalikud objektiivsed kriteeriumid tuleb sätestada riigisiseses õiguses. Eesti õiguses on põgenemisohu kriteeriumid sätestatud VSS §-s 68.
11.PPA on tuginenud X põgenemisohu osas VSS § 6 8 p-le 9. Nimetatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. PPA hinnangul lahkus X Lätist ilma sealsete ametivõimude loata. Praeguses asjas ei ole esitatud tõendit, mis kinnitaks, et Läti ametivõimud oleksid määranud Xile konkreetse elukoha (direktiivi 2013/33 art 7 lg-d 2 ja 3). Siiski on ilmne, et X lahkus Lätist õigusvastaselt, sest ta pole väitnud, et tal oleks õigus viibida mõnes teises Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigis. Euroopa Liidu alusdokumendid ega Schengeni reeglid ei anna rahvusvahelise kaitse taotlejale liikmesriikides vaba liikumise õigust. Lisaks eeltoodule võttis PPA loataotluses X põgenemisohu sisustamisel põhjendatult arvesse asjaolu, et ta ületas riigipiiri ilma reisidokumendita. Tema Lätis väljastatud isikutunnistusele on selgelt märgitud, et see pole reisidokument (dtl 9–10). Kohus nõustub PPA hinnanguga, et tõenäoliselt on X tegelik eesmärk liikuda Eestist mõnda teise EL liikmesriiki. Kuna ta otsustas lahkuda Lätist pärast seda, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus jäeti 9. veebruaril 2026 Lätis rahuldamata (istungi protokoll, 00:24:14), saab pidada väga tõenäoliseks, et Eestis vabaduses viibides liiguks ta Schengeni alasse jäämise eesmärgil edasi mõnda teise Schengeni ala riiki või EL liikmesriiki.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X osas esineb märkimisväärne põgenemisoht (Dublini III määruse art 28 lg 2, art 2 p n ja VSS § 68 p 9).
13.Kohtu hinnangul oleksid muud järelevalvemeetmed X märkimisväärse põgenemisohu tõttu praegu ebatõhusad (VRKS § 361 lg 1 ja § 29 lg 1 ning Dublini III määruse art 28 lg 2). PPA on loataotluses põhjendatult esile toonud, et X-il puudub Eestis kindel elukoht, mistõttu poleks võimalik kohustada teda elama kindlaksmääratud elukohas. Märkimisväärse põgenemisohu tõttu oleks ka majutusasutusse paigutamine ebatõhus meede.
14.Isiku kinnipidamine peab olema ka muus osas kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (VRKS § 361 lg 1). Kohtule teadaolevalt ei esine X suhtes asjaolusid, mille tõttu ei tohiks teda kinnipidamiskeskusesse paigutada. Ta tõi küll istungil esile oma terviseprobleemid (istungi protokoll, 00:17:21–00:24:14), kuid kinnitas, et tunneb end hästi (istungi protokoll, 00:19:15). Muid kaebusi ega muresid ta istungil ei maininud (istungi protokoll, 00:31:27). Samuti nõustus ta istungil kinnipidamiskeskusesse paigutamisega (istungi protokoll, 00:31:15). Kohus selgitas X-ile istungi lõpus, et talle tagatakse kinnipidamiskeskuses arstiabi osutamine (VRKS § 36 3 lg 1 koosmõjus VSS §-ga 269).
4
3-26-841
15.PPA taotleb, et kohus lubaks X kinni pidada kuni üheks kuuks. PPA loataotlusest ei nähtu, et PPA oleks loataotluse esitamise ajaks esitanud Lätile tagasivõtmispalve. Kohtu hinnangul võimaldavad Dublini III määruse art 28 lg 3 teine ja neljas lõik anda loa kuni üheks kuuks. Nimelt sätestab Dublini III määruse art 28 lg 3 teise lõigu esimene lause, et kui isik peetakse sama määruse alusel kinni, ei tohi ajavahemik tagasivõtmispalve esitamiseks ületada ühte kuud alates taotluse esitamisest. Sama lõike neljas lõik näeb ette, et kui palve esitanud liikmesriik ei suuda tagasivõtmispalve esitamise tähtaegadest kinni pidada, tuleb kinnipeetu vabastada. Eeltoodud sätetest järeldub, et PPA-l tuleb esitada Lätile X tagasivõtmispalve hiljemalt ühe kuu jooksul tema Lätile üleandmise eesmärgil kinnipidamisest arvates. Vastasel juhul tuleb ta vabastada (välja arvatud juhul, kui tema kinnipidamiseks tekib vahepealsel ajal muu õiguslik alus). X tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada ka juhul, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või talle antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VRKS § 364 lg 1 ning Dublini III määruse art 28 lg 3 esimene ja neljas lõik).
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab VRKS § 36 1 lg 2 p 7, Dublini III määruse art 28 lg 2 ja art 2 p n ning VSS § 6 8 p 9 alusel loa X ’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks, s.o 19. aprillini 2026.
17.Kohus asendab avaldatavas määruses X nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.