X-i kaebus Tartu Vangla 13. veebruari 2026. a käskkirja nr 2-26/1-3/31 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks tagastada äravõetud pilt
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Jätta X-i taotlus vanglalt videosalvestiste väljanõudmiseks läbi vaatamata.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seadus (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.X (kaebaja) esitas 15. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vangla 13. veebruari 2026. a käskkirjaga nr 2-26/1-3/31. Kaebaja viitab kaebuses ettekandele nr 2-26154 ning distsiplinaarmenetluse protokollile nr 2-26/1-5/11. Lisaks palub kaebaja vanglalt välja nõuda kaebaja selgitused, esitatud vastuväite, vaide ning 27. jaanuari 2026. a dokumendi nr 6-7/2-26/519. Vanglaametnikud on korduvalt näinud kaebaja kambris olevat pilti, kus Putinit kujutatakse kriminaalina, tegemist ei ole õigusvastase toiminguga. Kaebajale makstakse kätte kaebuste esitamise eest, vangla tegevus on solvav, alandav ning kaebaja terviseprobleeme süvendav. Kaebaja on varasemalt palunud oma ümberpaigutamist Ukrainasse, et aidata Ukraina sõdureid. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist ning riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja soovib, et kohus nõuaks vanglalt välja erinevad videosalvestised.
3-26-807
2.Tartu Vangla esitas 18. ja 19. märtsil 2026 vastusena kohtunõutele kohtueelse menetluse materjalid ning teatas, et kaebaja esitatud vaie Tartu Vangla 13. veebruari 2026. a käskkirja nr 2-26/1-3/31 peale ning samuti vaie ära võetud pildi tagastamiseks on hetkel vangla menetluses.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kaebaja esitatud kaebuses ei ole selgelt väljendatud nõudeid, millega kaebaja kohtu poole pöörduda soovib. Kaebaja on kirjeldanud temaga toimunut ning leiab, et temaga on käitutud õigusvastaselt, sest pildi äravõtmiseks pole alust ning samuti on kaebaja viidanud sellega seonduvalt Tartu Vangla 13. veebruari 2026. a käskkirjale nr 2-26/1-3/31, millega teda karistati Tartu Vangla kodukorra p 1.7.20 rikkumise eest noomitusega. Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetaval keelatud eksponeerida, sh enda elukambris, agressorriikide režiimiesindajate kujutisi ja sümboolikat (fotod, pildid, lipud, vapid, sümbolid vms). Arvestades, et kaebaja tahteks on saada äravõetud pilt tagasi ning et ta ei nõustu enda distsiplinaarkorras karistamisega mõistab kohus kaebust nii, et kaebaja soovib HKMS § 37 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel esitada Tartu Vangla 13. veebruari 2026. a käskkirja nr 2-26/1-3/31 tühistamisnõude ning äravõetud pildi tagastamiseks kohustamisnõude. Kuigi kaebaja on üldsõnaliselt viidanud ka väärikuse alandamisele ei käsitle kohus seda eraldi kahjunõudena, vaid vangla tegevuse väidetava tagajärgede kirjeldusena.
4.Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamiskaebuse kui ka kohustamiskaebuse lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg-s 5. VangS § 11 lg 5 sätestab mõlema nõude puhul, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
6.Tartu Vangla 13. veebruari 2026. a käskkirjaga nr 2-26/1-3/31 karistati kaebajat Tartu Vangla kodukorra p 1.7.20 rikkumise eest noomitusega. Kaebaja esitas 27. jaanuaril 2026 vastuse distsiplinaarrikkumise protokollile ja taotles selle raames ka äravõetud pildi tagastamist. Vangla jättis 27. veebruari 2026. a otsusega nr 6-7/2-26/519-2 äravõetud pildi tagastamise taotluse rahuldamata. Kohtunõuetele esitatud vastustest selgub, et kaebaja on vaidlustanud kahe vaidega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kui ka otsuse, millega jäeti ärevõetud pildi tagastamise taotlus rahuldamata. Mõlemad vaided on vangla menetluses ehk vaideotsuseid pole veel tehtud. Seega on kaebaja algatanud asjakohase kohustusliku kohtueelse menetluse, kuid nende osas ei ole tehtud lõplikku otsust. Arvestades vaiete esitamise kuupäevi (4. ja 16. märts 2026) ei ole vaide esitamisest möödunud ka vaide
2
3-26-807 lahendamise 30-päevane tähtaeg (VangS § 11 lg 7). Eeltoodust lähtuvalt ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ja on pöördunud kohtu poole ennatlikult.
7.Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi kui kaebaja on esitanud lisaks eeltoodule vanglale ka kahjunõude, siis on sellelegi nõudele ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8), praeguseks ei ole möödunud kahjunõude lahendamise tähtaeg (RVastS § 18 lg 1) ning ka hüvitamisnõude esitamise tahte korral oleks hetkel kohtusse pöördumine ennatlik.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotluseid riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning menetlustoimingu tegemiseks ehk videosalvestiste väljanõudmiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
10.Kaebaja on esitanud ka üldsõnalise riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
11.Kaebaja on koostanud kohtule avalduse, milles on viidatud asjakohastele kohtueelse menetluse materjalidele ning millest on kohtule üldjoontes arusaadav kaebuse eesmärk. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-26-668, 3-26-667, 3-26-600, 3-26-599, 3-26530, 3-26-388, 3-26-97, 3-25-2810, 3-25-2699, 3-25-2650, 3-25-2314, 3-25-2206, 3-25-787, 3-25-583, 3-25-391, 3-25-295 jne). Aastate jooksul on kaebaja suutnud esitada üksnes Tartu Halduskohtule üle 500 kaebuse ning ka see aasta ei ole varasematest erinev, sest 2026. aastal on kaebaja suutnud Tartu Halduskohtule esitada juba 15 kaebust, mis kinnitab, et hoolimata väidetavalt raskest tervislikust seisundist on isikul jätkuvalt hea kaebuste koostamise võimekus. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
12.Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
3
3-26-807 Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.