Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba pidada X. X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Alice Kliemesch ja Rika Laarits Puudutatud isik X. X Lihtmenetluses, 13. märtsi 2026. a kohtuistungil
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei-ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada X. X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (14. maini 2026 k.a).
2.Tõlkida määrus X. Xle hispaania keelde. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tutvustama talle määrust viivitamatult ja selgitama, et määruse tõlge hispaania keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Asendada määruse avaldamisel X. X nimi, aadress Xxxxx xxx xx-xx ja sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Kriminaalbüroo Narko- ja organiseeritud kuritegude talituse ametnikud kontrollisid 12. märtsil 2026 kella 18.15 paiku aadressil Xxxxx xxx xx-xx, Tallinn naisterahvast, kes esitas Hispaania ID-kaardi nimega Y (sündinud xx. aprillil xxxx) (vt ettekanne dtl 16). Naise sõnul oli see ainus isikut tõendav dokument, mis tal kaasas oli. Naise nõusolekul kontrolliti tema telefonides olevaid andmeid, mille käigus tuvastati tema galeriist fotod 30. märtsil 2024 kehtivuse kaotanud Hispaania residendi kaardist nimele X. X (sündinud xx. detsembril xxxx). Kuna dokumendil olev foto
vastas kontrollitava isiku välimusele ja nimi „X“ figureeris ka telefonist leitavates kasutajakontodes, siis tekitas see ametnikes kahtlust ning naisel paluti seda selgitada. Esialgu väitis ta, et tema on Y ja telefonist leitud dokumendil on tema vanem õde, kuid kuna jutt ei olnud veenev ja selgitused olid ebausutavad, siis peeti naine kinni ja teavitati, et isikusamasuse ja asjaolude tuvastamiseks toimetatakse ta politseijaoskonda. Seepeale hakkas naise jutt muutuma ja lõpuks ta tunnistas, et esitatud dokument ei kuulu talle, vaid ta varastas selle oma sugulaselt Hispaanias. Naine kinnitas, et tema nimi on X. X ning fotol olev dokument kuulub talle. Naise sõnul on ta pärit EkvatoriaalGuineast, kuid elab Hispaanias, kuigi tema Hispaania residendikaart aegus ligi kaks aastat tagasi. Oma Ekvatoriaal-Guinea passi on ta ära kaotanud.
2.PPA pidas 12. märtsil 2026 kell 18.41 naise väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni ning toimetati välismaalaste kinnipidamiskeskusesse, et alustada väljasaatmistoiminguid. 12. märtsil 2026 kohaldati naise suhtes vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 219 lg-le 1 kahtlustatavana kinnipidamise asendamist.
3.X. X on Ungari teinud 3. septembril 2024 tagasisaatmisotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaga 18. september 2024 (dtl 13).
13.märtsil 2026 toimunud vestlusel (dtl 23) selgitas X. X, et ta saabus Schengeni alale 2023. aastal, kasutades koduriigi passi ja viisat. Pärast viisat väljastati talle elamisluba. Kui elamisluba lõppes, jäi naine Hispaaniasse ja Schengeni alale elama ebaseaduslikult. 2025. aastal kontrollisid teda Ungari ametivõimud ning naise väitel saadeti ta Ungarist tagasi Hispaaniasse. Ta ei lahkunud Schengeni alalt, kuna tema advokaat lubas asjad korda ajada. Naine ei soovi koduriiki naasta, vaid tahab minna Hispaaniasse. Dokumentide kordaajamiseks polnud tal varem piisavalt raha. Lätti ja Eestisse tuligi ta selleks, et teenida raha parema advokaadi jaoks.
5.PPA esitas 13. märtsil 2026 naise kohta päringu Hispaania Kuningriigi ja Ungari ametivõimudele (dtl 11). Hispaania vastusest selgus, et isik ei oma õigust viibida Hispaanias, kuna tema elamisluba aegus 30. märtsil 2024, ta pole taotlenud selle uuendamist ega esitanud uut elamisloa taotlust. Ungari pole veel päringule vastanud.
6.PPA tegi X. X 13. märtsil 2026 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052295445 (dtl 29). PPA leidis, et tuginedes isiku varasemale käitumisele pole ta usaldusväärne ja esineb põgenemisoht, mistõttu jäeti vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaeg määramata ja tehti koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus. PPA-l on alust arvata, et isik võib vabaduses viibides jätkata ebaseaduslikku viibimist Schengeni alal. Isikule kohaldati ka sissesõidukeeldu viieks aastaks.
7.PPA esitas 13. märtsil 2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pidada X. X kinni VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud. PPA tugines sellele, et on oht, et vabadusse jätmise korral naine põgeneb, samuti puuduvad tal tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Hoolimata sellest, et naise Hispaania elamisluba aegus ligikaudu kaks aastat tagasi, pole ta teinud ühtegi toimingut selle uuendamiseks ega uue elamisloa taotlemiseks, samuti pole ta täitnud Ungari koostatud tagasisaatmisotsust. Naine on jäänud Schengeni alale ebaseaduslikult ja seejuures liikunud erinevate liikmesriikide vahel. Kuigi naise pass on väidetavalt kadunud, pole ta teinud pingutusi uute dokumentide hankimiseks. Põgenemisoht on olemas VSS § 6 8 p-de 1 ja 6 kohaselt. Tahtmatus lahkumiskohustust täita on järeldatav nii teisele isikule kuuluva isikut tõendava dokumendi esitamisest eesmärgiga luua näiline õiguslik alus Schengeni alal viibimiseks kui ka tagasisaatmisotsuse täitmata jätmisest. Ka liikumine erinevate riikide vahel ja ebaseaduslik tulu teenimine viitab selgelt, et naise kavatsus viibida Schengeni alal ilma õigusliku aluseta on suurem kui soov täita lahkumisettekirjutust. 2
8.X. X esitas 13. märtsil 2026 rahvusvahelise kaitse taotluse ning peeti kell 13.39 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel (dtl 50).
9.PPA esitas 13. märtsil 2026 kohtule uue taotluse, mida kohus tõlgendab algse loataotluse muutmise avaldusena, milles PPA taotleb luba pidada X. X kinni VRKS § 36 2 lg 1 alusel, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 pdes 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused, kuna vastavalt VRKS § 36 1 lg-le 21 esinevad VSS § 68 p-des 1 ja 6 nimetatud asjaolud. Taotluse kohaselt esitas X. X pärast lahkumisettekirjutuse allkirjastamist rahvusvahelise kaitse taotluse, mistõttu kinnipidamine vormistati ümber. Rahvusvahelise kaitse taotlemisel selgitas naine, et ei soovi kodumaale naasta. PPA leidis, et kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbiviimiseks ning selleks, et tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamine). Välja on vaja selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud. Võttes arvesse naise varasemat käitumist, ei ole ta eeldatavasti valmis täitma talle pandud kohustusi vabatahtlikult. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks.
10.Istungil lisas PPA, et vahepeal on Ungarist saabunud kinnitus, et puudutatud isikule on tehtud tagasisaatmisotsus. PPA nentis ka, et praeguse seisuga ei ole kavas alustada isiku osas Dublini menetlust. X. X rääkis istungil, et teab, et on teinud vigu. Ta ei pidanud riikidevahelist liikumist suureks probleemiks, sest Hispaanias lubasid advokaadid ta olukorra lahendada. Ent advokaatidele oli vaja maksta. Ungaris käies ei teadnud naine, et tema dokument on juba aegunud. Ta oli Hispaanias kohe, kui oli dokumendi kaotanud, läinud võimude juurde, et sellest teatada, kuid talle öeldi siiski, et ta peab endale uue passi muretsema. Isik pole kunagi varem seadusega pahuksisse läinud ja palub, et teda ei paigutataks kinnipidamiskeskusesse. Ta on valmis kõik trahvid maksma ja oma ülalpidamiskulud töötades katma. Naine ei soovi kodumaale naasta, sest seal on ta pere vaene ja riigi olukord ei ole hea. Ta soovib jääda Euroopasse ning esimene eesmärk on minna Hispaaniasse ja seal kohe oma riigi saatkonda. Kui aga tuleb jääda Eestisse, eelistab ta seda kodumaale tagasisaatmisele. Ta saaks vabaduses asuda elama sõbra juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.VRKS § 362 lg-s 2 on sätestatud, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VRKS § 36 1 lg 1 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib VRKS § 361 lg 2 kohaselt vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas järgmistel alustel: rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4), ning kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Põgenemisoht on määratletud VSS §-s 6 8 (VRKS § 361 lg 21), mille kohaselt välismaalase põgenemise oht esineb muu hulgas, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1) või
3
kui PPA järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).
12.Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud nii VRKS § 36 1lg 2 p-s 4 kui ka p-s 5 sätestatud eeldused X. X kinnipidamiseks.
12.1.PPA on asjakohaselt leidnud, et esineb reaalne oht, et vabadusse laskmise korral naine põgeneb ja asub ennast varjama (tõenäoliselt Hispaanias), ent isiku kohalolu ja koostöö PPAga on vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks, arvestades et praeguseks pole veel välja selgitatud rahvusvahelise kaitse taotlemise aluseid ja isikut puudutavaid asjaolusid (VRKS § 361 lg 2 p 4). Järelduseks põgenemisohust annab alust esiteks see, et naine ei ole siiamaani täitnud Ungari poolt juba poolteist aastat tagasi tehtud lahkumisettekirjutust (VSS § 68 p 1), vaid selle asemel on pärast varasema Hispaania elamisloa kehtivusaja lõppu liikunud erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides ebaseaduslikult ringi, kasutades seejuures teise inimese isikut tõendavat dokumenti. Naine on ka ise PPA-le kinnitanud, et ta ei soovi oma koduriiki naasta, vaid selle asemel tahaks minna tagasi Hispaaniasse (VSS § 68 p 6). Seda rõhutas ta ka istungil. Isegi kui vastavad tõele naise väited selle kohta, et ta on Hispaanias suhelnud advokaatidega, kes on lubanud tema olukorra lahendada (nähtavasti tagada talle uue elamisloa saamise), võisid advokaadid anda talle valelootust. Seda järeldust kinnitab muu hulgas Hispaania vastus PPA päringule, milles kinnitati, et isikul ei ole Hispaanias viibimise õigust, sh elamisluba, samuti pole ta uut elamisluba taotlenud.
12.2.Olukorras, kus isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast talle lahkumisettekirjutuse tutvustamist, olles seejuures eelnevalt elanud mitu aastat Euroopa Liidus ilma rahvusvahelist kaitset taotlemata, on usutav, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5). Naise seletustest PPA-le ja kohtuistungil ei ole võimalik järeldada tegelikke aluseid rahvusvahelise kaitse saamiseks. Ta tõi välja üksnes riigi üldised probleemid ja oma pere vaesuse. Soov parandada oma majanduslikku olukorda ja heaolu ei ole aga rahvusvahelise kaitse andmise aluseks.
13.Kohus nõustub PPA-ga, et VRKS §-s 29 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed poleks tõhusad, kuna esineb põgenemisoht. Isiku puhul, kes on varem pikaajaliselt ebaseaduslikult Schengeni alas viibinud, eiranud lahkumiskohustust ja esitanud politseile teise inimese dokumendi, ei pruugi lubadus jääda elama sõbra juurde, mis ta istungil esitas, olla usaldusväärne. Kaheks kuuks kinnipidamine asjaolude põhjalikumaks väljaselgitamiseks ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isikul on kinnipidamiskeskusel võimalik saada vajaduse korral arstiabi ja nõustamist. Tal ei esine terviseprobleeme, mis takistaks kinnipidamiskeskuses hoidmist.
14.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab loa pidada X. X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
15.Praegune määrus tuleb puudutatud isiku jaoks tõlkida hispaania keelde. Määruse avaldamise korral tuleb tema nimi, sünniaeg ja aadress Xxxxx xxx xx-xx asendada tähemärkidega (VRKS § 13 ja HKMS § 175 lg 3). Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.